tag:blogger.com,1999:blog-50509337962597212982024-02-18T23:09:36.523-08:00vabakondMargus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.comBlogger60125tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-33403503221061583162021-10-06T22:55:00.000-07:002021-10-06T22:55:06.538-07:00Uus poliitiline jaotus<p> <!--[if gte mso 9]><xml>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:TrackMoves/>
<w:TrackFormatting/>
<w:PunctuationKerning/>
<w:ValidateAgainstSchemas/>
<w:SaveIfXMLInvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid>
<w:IgnoreMixedContent>false</w:IgnoreMixedContent>
<w:AlwaysShowPlaceholderText>false</w:AlwaysShowPlaceholderText>
<w:DoNotPromoteQF/>
<w:LidThemeOther>ET</w:LidThemeOther>
<w:LidThemeAsian>ZH-CN</w:LidThemeAsian>
<w:LidThemeComplexScript>AR-SA</w:LidThemeComplexScript>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:DontGrowAutofit/>
<w:SplitPgBreakAndParaMark/>
<w:EnableOpenTypeKerning/>
<w:DontFlipMirrorIndents/>
<w:OverrideTableStyleHps/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<m:mathPr>
<m:mathFont m:val="Cambria Math"/>
<m:brkBin m:val="before"/>
<m:brkBinSub m:val="--"/>
<m:smallFrac m:val="off"/>
<m:dispDef/>
<m:lMargin m:val="0"/>
<m:rMargin m:val="0"/>
<m:defJc m:val="centerGroup"/>
<m:wrapIndent m:val="1440"/>
<m:intLim m:val="subSup"/>
<m:naryLim m:val="undOvr"/>
</m:mathPr></w:WordDocument>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="false"
DefSemiHidden="false" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="376">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="footnote text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="header"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="footer"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index heading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="table of figures"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="envelope address"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="envelope return"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="footnote reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="line number"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="page number"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="endnote reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="endnote text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="table of authorities"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="macro"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="toa heading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="List"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Closing"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Signature"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="Body Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="Body Text Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Message Header"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Salutation"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Date"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text First Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text First Indent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Note Heading"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Block Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Hyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="FollowedHyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Document Map"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Plain Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="E-mail Signature"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Top of Form"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Bottom of Form"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal (Web)"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Acronym"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Address"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Cite"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Code"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Definition"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Keyboard"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Preformatted"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Sample"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Typewriter"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Variable"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal Table"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation subject"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="No List"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Contemporary"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Elegant"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Professional"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Subtle 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Subtle 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Balloon Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Theme"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" QFormat="true"
Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" QFormat="true"
Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" QFormat="true"
Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" QFormat="true"
Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" QFormat="true"
Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" QFormat="true"
Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="41" Name="Plain Table 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="42" Name="Plain Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="43" Name="Plain Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="44" Name="Plain Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="45" Name="Plain Table 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="40" Name="Grid Table Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46" Name="Grid Table 1 Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51" Name="Grid Table 6 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52" Name="Grid Table 7 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46" Name="List Table 1 Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51" Name="List Table 6 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52" Name="List Table 7 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Mention"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Smart Hyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Hashtag"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Unresolved Mention"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Smart Link"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:普通表格;
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin-top:0cm;
mso-para-margin-right:0cm;
mso-para-margin-bottom:8.0pt;
mso-para-margin-left:0cm;
line-height:107%;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:11.0pt;
font-family:"Calibri",sans-serif;
mso-ascii-font-family:Calibri;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Calibri;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;
mso-bidi-font-family:Arial;
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;
mso-ansi-language:ET;}
</style>
<![endif]-->
</p><p style="line-height: normal; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 2.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Candara",sans-serif; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: DengXian; mso-fareast-theme-font: minor-fareast;">(Mardiga autos, 3. oktoobril)</span></p>
<p style="line-height: normal; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 2.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Candara",sans-serif; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: DengXian; mso-fareast-theme-font: minor-fareast;">Praegu joonduvad poliitilised parteid inimeste järgi, aga
võiks olla vastupidi, nii et inimesed jaotuksid poliitilisi parteisid pidi. Oleksid
objektiivsed kriteeriumid, mille järgi oleksid määratletud ütleme 4, 6, 8 või
mingi muu arv parteisid, ja inimesed jaotuksid nende vahel lihtsalt selle
järgi, kuhu nad oma hoiakute ja veendumuste põhjal kuuluvad. Näiteks (seda
näidet ei tule võtta siduvana; välmida võib mõne muu jaotuse; see on ühiskondliku
kokkuleppe asi) majandusliku ja ühiskondliku, liberaalsuse ja konservatiivsuse,
mõõdukuse ja äärmuslikkuse alusel oleksid:</span></p>
<p style="line-height: normal; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 2.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Candara",sans-serif; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: DengXian; mso-fareast-theme-font: minor-fareast;">majanduslikud mõõdukad liberaalid</span></p>
<p style="line-height: normal; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 2.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Candara",sans-serif; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: DengXian; mso-fareast-theme-font: minor-fareast;">majanduslikud äärmuslikud liberaalid</span></p>
<p style="line-height: normal; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 2.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Candara",sans-serif; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: DengXian; mso-fareast-theme-font: minor-fareast;">majanduslikud mõõdukad konservatiivid</span></p>
<p style="line-height: normal; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 2.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Candara",sans-serif; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: DengXian; mso-fareast-theme-font: minor-fareast;">majanduslikud äärmuslikud konservatiivid</span></p>
<p style="line-height: normal; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 2.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Candara",sans-serif; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: DengXian; mso-fareast-theme-font: minor-fareast;">ühiskondlikud mõõdukad liberaalid</span></p>
<p style="line-height: normal; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 2.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Candara",sans-serif; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: DengXian; mso-fareast-theme-font: minor-fareast;">ühiskondlikud äärmuslikud liberaalid</span></p>
<p style="line-height: normal; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 2.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Candara",sans-serif; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: DengXian; mso-fareast-theme-font: minor-fareast;">ühiskondlikud mõõdukad konservatiivid</span></p>
<p style="line-height: normal; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 2.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Candara",sans-serif; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: DengXian; mso-fareast-theme-font: minor-fareast;">ühiskondlikud äärmuslikud konservatiivid. </span></p>
<p style="line-height: normal; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 2.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Candara",sans-serif; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: DengXian; mso-fareast-theme-font: minor-fareast;">Nõnda oleks 8 parteid olemas. Ei pea jaotama binaarselt,
yinyangi’likult, vaid võib muidugi olla mõni muu jaotus, nt viie faasi alusel. </span></p>
<p style="line-height: normal; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 2.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Candara",sans-serif; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: DengXian; mso-fareast-theme-font: minor-fareast;">Hõlbustuseks oleks igal parteil oma nimi. Igaühele
vastaks oma värvus, loom, lind, kala, putukas, taim, kivim; 8 partei puhul
näiteks ka ilmakaar. Kogu maailm muutuks kohe väga tähenduslikuks. Praegu on
teil lihtsalt pruun pintsak, sinised teksad ja must arvuti; toidate akna taga leevikest
ja peate aias seedermändi. Aga tulevikus hakkab see kõik viitama poliitilistele
valikutele.</span></p>
<p style="line-height: normal; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 2.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Candara",sans-serif; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: DengXian; mso-fareast-theme-font: minor-fareast;">Eri mõõtmetes võib eri loogika alusel muidugi inimene
kuuluda eri parteidesse. Nõnda kaoks ära praegune eksklusiivsus. Inimene
olekski korraga mitmes parteis, oma eri mõõtmete alusel. </span></p>
<p style="line-height: normal; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 2.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Candara",sans-serif; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: DengXian; mso-fareast-theme-font: minor-fareast;">Kaoks ära parteide triivimine poliitilisel maastikul. Iga
partei oleks paigas ja triiviksid inimesed. Kui mõni ühiskondlik konservatiiv
avastab endas äkki üldinimliku armastuse (jian’ai), siis liiguks ta automaatselt
teise parteisse. Nõnda võiks mõni parteitöötaja tööle tulles avastada, et ta on
ümber suunatud sootuks ühe teise partei juurde tööle ning võib niimoodi
kergesti tööle hilineda, kui ta sellega eelnevalt arvestada pole osanud. </span></p>
Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-66783399725566110382021-04-25T06:18:00.002-07:002021-04-25T06:18:51.884-07:00Kaksteist sotsialistlikku tuumväärtust<p> <!--[if gte mso 9]><xml>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:TrackMoves/>
<w:TrackFormatting/>
<w:PunctuationKerning/>
<w:ValidateAgainstSchemas/>
<w:SaveIfXMLInvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid>
<w:IgnoreMixedContent>false</w:IgnoreMixedContent>
<w:AlwaysShowPlaceholderText>false</w:AlwaysShowPlaceholderText>
<w:DoNotPromoteQF/>
<w:LidThemeOther>ET</w:LidThemeOther>
<w:LidThemeAsian>ZH-CN</w:LidThemeAsian>
<w:LidThemeComplexScript>AR-SA</w:LidThemeComplexScript>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:DontGrowAutofit/>
<w:SplitPgBreakAndParaMark/>
<w:EnableOpenTypeKerning/>
<w:DontFlipMirrorIndents/>
<w:OverrideTableStyleHps/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<m:mathPr>
<m:mathFont m:val="Cambria Math"/>
<m:brkBin m:val="before"/>
<m:brkBinSub m:val="--"/>
<m:smallFrac m:val="off"/>
<m:dispDef/>
<m:lMargin m:val="0"/>
<m:rMargin m:val="0"/>
<m:defJc m:val="centerGroup"/>
<m:wrapIndent m:val="1440"/>
<m:intLim m:val="subSup"/>
<m:naryLim m:val="undOvr"/>
</m:mathPr></w:WordDocument>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="false"
DefSemiHidden="false" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="376">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="footnote text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="header"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="footer"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index heading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="35" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="table of figures"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="envelope address"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="envelope return"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="footnote reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="line number"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="page number"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="endnote reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="endnote text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="table of authorities"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="macro"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="toa heading"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Closing"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Signature"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Message Header"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Salutation"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Date"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text First Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text First Indent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Note Heading"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Block Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Hyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="FollowedHyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Document Map"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Plain Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="E-mail Signature"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Top of Form"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Bottom of Form"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal (Web)"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Acronym"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Address"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Cite"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Code"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Definition"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Keyboard"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Preformatted"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Sample"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Typewriter"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Variable"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal Table"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation subject"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="No List"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Contemporary"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Elegant"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Professional"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Subtle 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Subtle 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Balloon Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Theme"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" QFormat="true"
Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" QFormat="true"
Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" QFormat="true"
Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" QFormat="true"
Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" QFormat="true"
Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" QFormat="true"
Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="41" Name="Plain Table 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="42" Name="Plain Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="43" Name="Plain Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="44" Name="Plain Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="45" Name="Plain Table 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="40" Name="Grid Table Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46" Name="Grid Table 1 Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51" Name="Grid Table 6 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52" Name="Grid Table 7 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46" Name="List Table 1 Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51" Name="List Table 6 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52" Name="List Table 7 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Mention"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Smart Hyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Hashtag"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Unresolved Mention"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Smart Link"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:普通表格;
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin-top:0cm;
mso-para-margin-right:0cm;
mso-para-margin-bottom:8.0pt;
mso-para-margin-left:0cm;
line-height:107%;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:11.0pt;
font-family:"Calibri",sans-serif;
mso-ascii-font-family:Calibri;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Calibri;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;
mso-bidi-font-family:Arial;
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;
mso-ansi-language:ET;}
</style>
<![endif]-->
</p><p class="MsoNormal" style="tab-stops: 64.5pt; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-font-size: 12.0pt;">Hiina Rahvavabariigis on laialt
propageeritud kahtteist „tuumset sotsialistlikku väärtust“ (</span><span lang="ZH-TW" style="font-family: "PMingLiU",serif; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-font-size: 12.0pt; mso-fareast-language: ZH-TW; mso-hansi-font-family: "Times New Roman";">社會主義核心價值觀</span><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-font-size: 12.0pt;">):</span></p>
<p class="MsoListParagraphCxSpFirst" style="margin-left: 53.4pt; mso-add-space: auto; mso-list: l0 level1 lfo1; tab-stops: 64.5pt; text-align: justify; text-indent: -18.0pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";"><span style="mso-list: Ignore;">-<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";">
</span></span></span><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-font-size: 12.0pt;">riiklikud väärtused: jõukus, demokraatia,
kultuursus ja harmoonia</span></p>
<p class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="margin-left: 53.4pt; mso-add-space: auto; mso-list: l0 level1 lfo1; tab-stops: 64.5pt; text-align: justify; text-indent: -18.0pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";"><span style="mso-list: Ignore;">-<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";">
</span></span></span><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-font-size: 12.0pt;">ühiskondlikud väärtused: vabadus,
võrdsus, õiglus, seaduslikkus</span></p>
<p class="MsoListParagraphCxSpLast" style="margin-left: 53.4pt; mso-add-space: auto; mso-list: l0 level1 lfo1; tab-stops: 64.5pt; text-align: justify; text-indent: -18.0pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";"><span style="mso-list: Ignore;">-<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";">
</span></span></span><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-font-size: 12.0pt;">kodanikuäärtused: patriotism, „au
tööle“, ausus/siirus, sõprus</span></p>
<p class="MsoNormal" style="tab-stops: 64.5pt; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-font-size: 12.0pt;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjE-LrLixp1chMuUTEbQL5k_g8p82nexam0PkoOSzH_YesyYt8dDuaWx3F18JfFfc_C0ZqMG1iULW0avp0wvnEMQBrOjYWq9yLXvm9bUJaxLzo8EJwaCw7JwEXEM7gE7RfnnO_ikfa1XUuP/s2048/IMG_20200210_163941.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1532" data-original-width="2048" height="297" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjE-LrLixp1chMuUTEbQL5k_g8p82nexam0PkoOSzH_YesyYt8dDuaWx3F18JfFfc_C0ZqMG1iULW0avp0wvnEMQBrOjYWq9yLXvm9bUJaxLzo8EJwaCw7JwEXEM7gE7RfnnO_ikfa1XUuP/w397-h297/IMG_20200210_163941.jpg" width="397" /></a></div><br /> <span> </span><span> </span>(Foto: suvaline näide suvaliselt teepervelt)<br /><p></p><p class="MsoNormal" style="tab-stops: 64.5pt; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-font-size: 12.0pt;">Neid väärtusi ei propageerita
niivõrd väitmaks, et valitsus ise neid järgib, vaid pigem selleks, et nõuda
nende järgimist kodanikelt, s.t need on võimu instrument. Nendega ei taheta
postuleerida mingit valitsusest sõltumatut viiteraamistikku, millele tuginedes
saaks valitsust kritiseerida. Nende sisu on üleni ära määratud võimulolijate
poolt ning neid saab kasutada nii dissidentide kui ka parteisisese opositsiooni
mahasurumiseks. On ilmselge, et Hiina Rahvavabariigis ei ole demokraatiat,
vabadust, võrdsust, õiglust ega seaduslikkust. Aga just seetõttu ongi võimule kasulik
neist mõistetest rääkida. Esiteks saab ta ütelda: näete, meie seisame
demokraatia, õigluse jne eest! Ja kui keegi ütleb, et kuulge, te ju ei tee
seda, siis saab kohe ütelda: meie seisame <i>õige </i>demokraatia eest, aga
läänes on <i>võlts</i>, <i>vale </i>demokraatia. Ja seda on muidugi turvaline
väita, sest demokraatia ongi alati puudulik: ka demokraatlikes ühiskondades on
hulk puudustkannatavaid inimesi – aga sellistena ei saa ju nad oma võrdsust
tegelikkuses, reaalselt teostada, isegi kui see paberi peal neil olemas on. Aga
see on muidugi demagoogiline lüke, juhtimaks tähelepanu eemale sootuks rängemast
vabaduse piiramisest Hiinas. Teiseks tähendabki see seda, et saab hakata
mõisteid ümber defineerima: ehtne demokraatia, seaduslikkus jne saavad toimida
üksnes partei juhtimisel, sest et... Noh, sest et nii on. Rahva au, mõistus ja
südametunnistus jne. Samas on see muidugi üksjagu riskantne mäng, sest see
tähendab sõnade ja tegelikkuse ohtlikku lahkuviimist. Ega hiinlased pole
lollid, et nad ei saaks aru, et rahvas ei saa oma esindajaid valida või et ei
maksa võrdne seadus kõigile. Nad lihtsalt ei saa seda valju häälega välja
ütelda. Võim saab küll luua tegelikkusest irdunud sümboolimaginaarse maailma,
kuid alati jääb oht, et tume ja väljendamata rahulolematus tegelikkusest selle ühel
päeval mürinal jalge alla tallab, idülli-tüllid maha kisub. Sõnavabaduse puhul
lastakse seda pinget pidevalt välja ning dissidentlikud seisukohad saavad
mingil moel lõimitud ühisdiskursusse; niimoodi on igapäevane inforuum küll
ebamugavam, aga see-eest kõigile turvalisem, sest tegelikkusega paremini
kontaktis. </span></p>
<p class="MsoNormal" style="tab-stops: 64.5pt; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-font-size: 12.0pt;">Aga hästi, ütleme, et Hiina RV-s
ei ole nende kahe tuumse väärtusega head lood. Aga kas iseenesest pole need üldiselt
positiivsed mõisted, tõepoolest vajalikud väärtusmõõtmed? Kas me ei võiks neid
üle võtta ning erinevalt Hiina RV-st ehtsa sisuga täita? Eks meil juba on palju
rohkem demokraatiat, võrdsust, seaduslikkust jne – äkki võiks need lipukirjad
üle võtta ja niimoodi veelgi teadlikumalt ja paremini neid väärtusi edendada? Kenad
väärtused – miks me ei võiks samuti neid propageerida, plakatite peal igal
tänavanukal ja ametiasutuses afišeerida?</span></p>
<p class="MsoNormal" style="tab-stops: 64.5pt; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-font-size: 12.0pt;">Siin on aga üks konks – ja just
selleni ma tahtsingi jõuda. Ükskõik kui positiivsed mingid väärtused ka ei
oleks, siis neid ühiskonna tuumaks seades, lipukirjaks võttes nad vältimatult
moonduvad ja hakkavad toimima oma kavatsetud sisule vastupidiselt,
repressiivsena, ahistavana, ebasõbralikuna jne. Sest küsimus ongi selles, kes
neile sisu annab. Kõige tõhusamad vahendid sisu andmisel on muidugi võimnikel:
ja nii saavad nad iga ebameeldiva isiku või grupi kohta ütelda, et see rikub
ühiskondlikku harmooniat, pole patriootiline, kahjustab riigi õitsengut jne, ning
see võib anda lisaõigustuse nende represseerimiseks. </span></p>
<p class="MsoNormal" style="tab-stops: 64.5pt; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-font-size: 12.0pt;">Sellest üldpõhimõte: selleks, et
kehtiksid need kaksteist tuumset väärtust (kui neid positiivsena võtta, mis on
muidugi ka vaieldav), ei tohi kehtestada neid kahtteist väärtust. Ühiskonna
tuum peab jääma tühjaks, vabaks – tema keskmes peab olema „vabaduse väljak“.
Selle printsiipe saab sõnastada vaid negatiivselt, s.t sõnastades selle, mille
peab jätma tegemata, mida ei tohi teha: ei tohi hõivata ühiskonda ühe
kinnismõistega, ühiskondlik võim ei tohi põlistuda ühte isikusse, tema harud ei
tohi ühte langeda, jne. Või kui pidada silmas, et neid positiivseid mõisteid,
ideid, kehastusi ju vältimatult kogu aeg välja käiaks, siis oleks ehk täpsem
ütelda niimoodi, et iga positiivse mõistega peab kaasnema ka negatiivne klausel:
ütleme, et A, aga ühtlasi, et „mitte ainult A“. Et kellelgi poleks ainuõigust
teda fikseerida, vaid et ta jääks problemaatiliseks, diskuteeritavaks. Hästi, ütleme
„harmoonia“. Aga kelle harmoonia? Kes on sinna kaasatud? Kes määratleb
harmoonia? Kuidas on nendega, kes kehtiva harmooniaga ei nõustu? Kuidas peab
harmoonia suhestuma rahutuse ja otsinguga – mis ju alati tekitavad mingit
disharmooniat, aga ilma milleta ühiskond ei saa elada või ei saa hästi elada?
Me võime neid positiivseid mõisteid küll esile seada – kuidas saaksimegi
teisiti? –, aga kõige fundamentaalsem on see vaba väli, millel me neid arutame.
</span></p>
<p class="MsoNormal" style="tab-stops: 64.5pt; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-font-size: 12.0pt;">Asetades ühiskonna tuuma
kaksteist väärtust, kalestatakse ühiskond. Ühiskonna süda peab jääma pehmeks,
problemaatiliseks ja problematiseeritavaks. </span></p>
Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-32459646376403552172021-04-24T03:34:00.002-07:002021-04-24T03:34:15.246-07:00sulamuusika<p> <!--[if gte mso 9]><xml>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:TrackMoves/>
<w:TrackFormatting/>
<w:PunctuationKerning/>
<w:ValidateAgainstSchemas/>
<w:SaveIfXMLInvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid>
<w:IgnoreMixedContent>false</w:IgnoreMixedContent>
<w:AlwaysShowPlaceholderText>false</w:AlwaysShowPlaceholderText>
<w:DoNotPromoteQF/>
<w:LidThemeOther>ET</w:LidThemeOther>
<w:LidThemeAsian>ZH-CN</w:LidThemeAsian>
<w:LidThemeComplexScript>AR-SA</w:LidThemeComplexScript>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:DontGrowAutofit/>
<w:SplitPgBreakAndParaMark/>
<w:EnableOpenTypeKerning/>
<w:DontFlipMirrorIndents/>
<w:OverrideTableStyleHps/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<m:mathPr>
<m:mathFont m:val="Cambria Math"/>
<m:brkBin m:val="before"/>
<m:brkBinSub m:val="--"/>
<m:smallFrac m:val="off"/>
<m:dispDef/>
<m:lMargin m:val="0"/>
<m:rMargin m:val="0"/>
<m:defJc m:val="centerGroup"/>
<m:wrapIndent m:val="1440"/>
<m:intLim m:val="subSup"/>
<m:naryLim m:val="undOvr"/>
</m:mathPr></w:WordDocument>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="false"
DefSemiHidden="false" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="376">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="footnote text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="header"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="footer"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index heading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="35" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="table of figures"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="envelope address"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="envelope return"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="footnote reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="line number"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="page number"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="endnote reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="endnote text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="table of authorities"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="macro"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="toa heading"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Closing"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Signature"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Message Header"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Salutation"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Date"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text First Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text First Indent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Note Heading"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Block Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Hyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="FollowedHyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Document Map"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Plain Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="E-mail Signature"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Top of Form"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Bottom of Form"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal (Web)"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Acronym"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Address"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Cite"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Code"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Definition"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Keyboard"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Preformatted"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Sample"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Typewriter"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Variable"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal Table"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation subject"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="No List"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Contemporary"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Elegant"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Professional"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Subtle 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Subtle 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Balloon Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Theme"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" QFormat="true"
Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" QFormat="true"
Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" QFormat="true"
Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" QFormat="true"
Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" QFormat="true"
Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" QFormat="true"
Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="41" Name="Plain Table 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="42" Name="Plain Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="43" Name="Plain Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="44" Name="Plain Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="45" Name="Plain Table 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="40" Name="Grid Table Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46" Name="Grid Table 1 Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51" Name="Grid Table 6 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52" Name="Grid Table 7 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46" Name="List Table 1 Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51" Name="List Table 6 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52" Name="List Table 7 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Mention"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Smart Hyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Hashtag"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Unresolved Mention"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Smart Link"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:普通表格;
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin-top:0cm;
mso-para-margin-right:0cm;
mso-para-margin-bottom:8.0pt;
mso-para-margin-left:0cm;
line-height:107%;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:11.0pt;
font-family:"Calibri",sans-serif;
mso-ascii-font-family:Calibri;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Calibri;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;
mso-bidi-font-family:Arial;
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;
mso-ansi-language:ET;}
</style>
<![endif]-->
</p><p class="MsoNormal" style="tab-stops: 64.5pt; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-font-size: 12.0pt;">Palju räägitakse muusikast, aga
veelgi tähtsam on mittemuusika või õigemini sulamuusika – see, mis toimub
hetkel, mil pianist tõstab käed klahvidele ja on kohe alustamas pala. Selles
momendis on kogu pala sulakujul, tihendatult, pakitsevalt, kokkupakitult olemas.
Ja seesama sulamuusika – ehkki nüüd juba hoopis teisel moel – on kosta hetkel,
mil pianist tõstab käed klahvidelt, olles just pala lõpetanud. Heli on vaibunud
ja kogu pala on sulanduvalt üheskoos olemas, kõik kõlanud helid üksteist
läbistamas, üksteisesse sulandumas. </span></p>
<p class="MsoNormal" style="tab-stops: 64.5pt; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-font-size: 12.0pt;">Võib isegi ütelda, et selline
mittemuusika või õigemini sulamuusika saadab igaüht kogu aeg – muusika, milles
on kokku sulanud kõik muusikateosed, mis on kunagi üldse kirjutatud ja esitatud
ning laiemalt võttes – cage’ilikult – võib olla üldse kõik helid, mis kunagi
kuskil on kõlanud, supernoovast kinglooma kriiskeni, või koguni ülepea kõik võnkumised,
kvarkidest ja elektronidest kuni kosmiliste rütmideni – kõik need on viimses
järgus ühte sulanud ja kõlavad praegusega koos, on meie taustaks, meie
sulamuusikaks. </span></p>
<p class="MsoNormal" style="tab-stops: 64.5pt; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-font-size: 12.0pt;">Ning muusika kitsas mõttes aitab
välja tuua muusikat laias mõttes, tahemuusika toetab sulamuusikat. Ja kas pole
ka nii, et tahe muusika on lahe muusika üksnes siis, kui ta on ikkagi ka üles
sulanud ja üles sulatab? Kui ta pole üks heli teise kõrval, tahkelt, uhkelt ja
ükskõikselt, vaid juba tungib teistesse, läbistab kogu teost? Muusika kitsas
mõttes seda just demonstreerib. Ning niimoodi siis ongi, et kui muusikapala
lõpeb, kuuleme paremini ka seda sulamuusikat, mis kogu aeg mängib. Sulab üles
meie süda, sulavad üles muud organid ja kogu keha, sulandume teistega,
maailmaga. </span></p>
<p class="MsoNormal" style="tab-stops: 64.5pt; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-font-size: 12.0pt;">Aga seda saab ütelda ka hoopis
teistpidi: muusika kitsas mõttes teeb suurel hulgal eristusi ning sellisena ta
toetab eristumisi meie sees, teistega, maailmaga. Need kaks külge – sulandumine
ja eristumine – pole aga vastuolus. Just tänu sellele, et muusika sulatab, loob
ta pinnase eristumiseks, ning just eristumistega on ülal hoitud elus lõiming ja
sulandus, mis ilma nende eristusteta langeks meile peale, rusuks, lämmataks –
aga muusikas tuleb järgmine noot, järgmine erinevus, muutus, me juba oleme
teised, me ei lange kokku ei iseenda, teise ega maailmaga. </span></p>
<p class="MsoNormal" style="tab-stops: 64.5pt; text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-font-size: 12.0pt;"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span></span></p>
Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-48661997280805881562019-12-28T01:02:00.003-08:002019-12-28T01:02:37.972-08:00Produce and reproduce
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;">It seems that the situation has become the opposite to what it was in Freud’s
times. Then the sexuality was repressed, now sexuality has become an
obligation. In his times, there was still perhaps the ascetic ideal of
refraining from sexual activities and dedicating oneself to God (or perhaps
also philosophy, writing, etc.). Now, it seems that refraining from sexuality
is the greatest taboo: if you think of the reaction to asexuals or to the
people (especially women) who refuse to have children. On the one hand, there
is of course the sexuality promoted in the media, entertaintment, and
advertisments (although there has been some progress against sexist ads, it
still very much holds that with a half-naked female body you can sell
practically anything). But on the other hand, Christian religions that in
Europe used to be – to some extent – a counter-balance to all this „mundane“
life, has also joined forces with capitalism and have made a specific form of
sexuality, reproductive sex, one of their central issues. Reproduce and
produce. If there are more people, more things can be sold to them. As Žižek
showed, whereas in Freud’s times it was a problem how to enjoy, not the problem
is how to refrain from enjoyment, because enjoyment is a norm, and preached both
from TV and pulpit. The Church used to cherish some strong anti-capitalist ideas
and models: to renounce „this world“, give all your belongings away, go to the
monastery, dedicate yourself to a life of prayer and helping the poor. Someone who
did that today, would be considered crazy even by the parish. Of course you
should pay a tithe, but you should hold on to your property: for „family,
tradition, and property“, as is the name of a Brazilian arch-conservative
movement that has considerable influence over the world, including Estonia.
Their leader says that he opposes a „culture of death“, but as it often happens
in such cases, what they attribute to others, applies to themselves. Because based
on the current tendencies, it is certain that this ideal of production and
reproduction will have led us to a collapse by the end of this century, i.e. it
is a death-drive. Religion used to be a bulwark to a feudal structure (both as
a part of it and as a counter-balance to it); it took some time to adapt, and
now it is an important pillar for capitalist structure. The greatest heretics
for both the „mundane“ world and Church authorities are those who refrain from
production and reproduction, who minimize consumption and who refrain from having
children. Yet, if there is some hope for humankind, it must include elements
from such way of life. </span></div>
<!--[if gte mso 9]><xml>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:TrackMoves/>
<w:TrackFormatting/>
<w:HyphenationZone>21</w:HyphenationZone>
<w:PunctuationKerning/>
<w:ValidateAgainstSchemas/>
<w:SaveIfXMLInvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid>
<w:IgnoreMixedContent>false</w:IgnoreMixedContent>
<w:AlwaysShowPlaceholderText>false</w:AlwaysShowPlaceholderText>
<w:DoNotPromoteQF/>
<w:LidThemeOther>ET</w:LidThemeOther>
<w:LidThemeAsian>ZH-CN</w:LidThemeAsian>
<w:LidThemeComplexScript>AR-SA</w:LidThemeComplexScript>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:DontGrowAutofit/>
<w:SplitPgBreakAndParaMark/>
<w:EnableOpenTypeKerning/>
<w:DontFlipMirrorIndents/>
<w:OverrideTableStyleHps/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<m:mathPr>
<m:mathFont m:val="Cambria Math"/>
<m:brkBin m:val="before"/>
<m:brkBinSub m:val="--"/>
<m:smallFrac m:val="off"/>
<m:dispDef/>
<m:lMargin m:val="0"/>
<m:rMargin m:val="0"/>
<m:defJc m:val="centerGroup"/>
<m:wrapIndent m:val="1440"/>
<m:intLim m:val="subSup"/>
<m:naryLim m:val="undOvr"/>
</m:mathPr></w:WordDocument>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="false"
DefSemiHidden="false" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="376">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="footnote text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="header"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="footer"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index heading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="table of figures"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="envelope address"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="envelope return"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="footnote reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="line number"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="page number"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="endnote reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="endnote text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="table of authorities"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="macro"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="toa heading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="List"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Closing"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Signature"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="Body Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Message Header"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Salutation"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Date"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text First Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text First Indent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Note Heading"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Block Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Hyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="FollowedHyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Document Map"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Plain Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="E-mail Signature"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Top of Form"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Bottom of Form"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal (Web)"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Acronym"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Address"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Cite"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Code"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Definition"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Keyboard"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="HTML Preformatted"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Sample"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Typewriter"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Variable"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal Table"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation subject"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="No List"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Contemporary"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Elegant"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Professional"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Subtle 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Subtle 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Balloon Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Theme"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" QFormat="true"
Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" QFormat="true"
Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" QFormat="true"
Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" QFormat="true"
Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" QFormat="true"
Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" QFormat="true"
Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="41" Name="Plain Table 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="42" Name="Plain Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="43" Name="Plain Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="44" Name="Plain Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="45" Name="Plain Table 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="40" Name="Grid Table Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46" Name="Grid Table 1 Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51" Name="Grid Table 6 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52" Name="Grid Table 7 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46" Name="List Table 1 Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51" Name="List Table 6 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52" Name="List Table 7 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Mention"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Smart Hyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Hashtag"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Unresolved Mention"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Smart Link"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:普通表格;
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin-top:0cm;
mso-para-margin-right:0cm;
mso-para-margin-bottom:8.0pt;
mso-para-margin-left:0cm;
line-height:107%;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:11.0pt;
font-family:"Calibri",sans-serif;
mso-ascii-font-family:Calibri;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Calibri;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;
mso-bidi-font-family:Arial;
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;
mso-ansi-language:EN-US;}
</style>
<![endif]--><br />Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-47179539877531793662019-11-12T07:07:00.000-08:002019-11-12T07:07:00.808-08:00Rituaal<div class="MsoNormal" style="font-family: "Calibri", sans-serif; font-size: 11pt; line-height: normal; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify; text-indent: 36pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;">(Pudemeid raamatu kirjutamise kõrvalt) </span></div>
<div class="MsoNormal" style="font-family: "Calibri", sans-serif; font-size: 11pt; line-height: normal; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify; text-indent: 36pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;">Mis on rituaal? Selles on esiteks hädavajalik mingi <b>kordus</b>element: ajaline,
ruumiline, tegevuslik, sõnaline. Ilma selleta ta ei moodustaks rituaali.
Teiseks on ta <b>intersubjektiivne</b>, kollektiivne, ühiskondlik. Võib-olla saab
rääkida ka individuaalsetest, idiosünkraatilistest rituaalidest, näiteks
patoloogiatena, <i>à la</i> et astud ainult kõnniteplaadi keskkohta – aga tundub, et
see on kõdunud rituaal ja et teised inimesed, ühiskond on selles kätketuna olemas
(vähemasti tundub nii; see vajaks lähemat selgitamist); ning sellised rituaalid nagu hommikune ja
õhtune hambapesu, hommikuvõimlemine jne on juba selgemalt kollektiivsed,
ühised, ühiskondlikud, ühispärimuslikud.<span></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="font-family: "Calibri", sans-serif; font-size: 11pt; line-height: normal; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify; text-indent: 36pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;">Pöördun vanemate, esivanemate, loodusaspektide poole, pühitsen neid, austan
neid. Ja sellega kontekstualiseerin iseennast, sõlmin või taastan nendega
liitu, olen nendega tihedamalt koos. <span></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="font-family: "Calibri", sans-serif; font-size: 11pt; line-height: normal; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify; text-indent: 36pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;">Teisalt võiks muidugi ütelda, et rituaal ju dekontekstualiseerib: mingid
korduvad ajad, ruumid, teod, sõnad ju ei ole võetud praegusest täpsest
olukorrast, vaid mujalt, varasemast, enne olemasolevast. Mõned rituaalsed teod
ja vormelid võivad eriti arhailised olla (noh, nt kirikutes preestrid siiamaani
kannavad Rooma riigi aegset riietust). Selle vastu võib jällegi väita, et
asjaosaliste eneste jaoks, fenomenoloogiliselt võib olla ümberpöördult – et
kõige nende kordustega just nimelt <i>luuakse</i> too rituaalne, sakraalne aeg,
koht, olukord, ning et seega nad juba <i>eo ipso</i>, määratluse järgi on
kontekstuaalsed. Ja isegi kui me võtame väliselt positsioonilt, siis nagu
öeldud, rituaaliga ma rekontekstualiseerin end. <span></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="font-family: "Calibri", sans-serif; font-size: 11pt; line-height: normal; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify; text-indent: 36pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;">Dekontekstualiseering, mida ma silmas pean, oleneb
eeskätt muust – asi on eeskätt võimustruktuurides. Dekontekstualiseering, mis käib abstraktsete, üldiste mõistete kaudu (nt
kreeka filosoofid, hiina moistid), <b>rebib </b>end <b>lahti </b>olemasolevaist
võimustruktuuridest – mida põlistatakse teatavate rituaalide, manerismide,
mõtlemis- ja ütlemisvormidega – ning loob uut valda või pinda, kus liikuda
avaramalt, vähem kontekstuaalseist tingimustest rippuvana. Nagu moistide ajal
arenema hakanud (või ka unistatud, kujutletud) meritokraatlik riigibürokraatia.
Ei loe, kust tuled, vaid kuidas mingis funktsioonis õnnestud. <span></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="font-family: "Calibri", sans-serif; font-size: 11pt; line-height: normal; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify; text-indent: 36pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;">Nii et rituaal on ikkagi kontekstualiseeriv ning taasalastav, konservatiivne
moment on seal alati oluline (toosama kordus!). Õigemini, vabadust saab muidugi
ka selle raames võita, aga see käib teisel moel, mitte lahtirebimisena, vaid
<b>vahelepugemisena</b>. Kui sa oled nii sujuv ja voolav nagu Konfutsius. Või kui
mingi praktikaga saavutad meisterlikkuse, sujuvuse, ja nõnda justkui looduse
enese kulgemisega kooskõlastud, nagu Zhuangzil. (Taoism ja konfutsiaanlus on ses osas
kaunis lähedased; moism ja seaduslus on hoopis teine tubakas; kuigi <i>teises </i>mõttes
jällegi on nt Zhuangzil olulisi haakekohti just moismiga – teatav radikaalsus,
võrdsustamine jm.)<span></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="font-family: "Calibri", sans-serif; font-size: 11pt; line-height: normal; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify; text-indent: 36pt;">
<span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;">Omaette huvitav küsimus puudutab ka noid kehastumusest destilleeritud mõisteid - neid,
mida kontekstualiseeringu, ritualismi jne põhjalt saab välja võtta ja on välja
võetud, alates Konfutsiuse inimlikkusest ja kohasusest jne kuni Zhuangzi vaba
kondamiseni. Needki saavad olla emantsipatsiooni tugipunktideks – aga mõneti
teisel moel kui nt moistide <i>fa </i>法 jm. <span></span></span></div>
<br />Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-8736368474308193732019-04-09T16:37:00.001-07:002019-04-09T16:37:16.968-07:00Sokraatiline dialoog Rattaga<!--[if !mso]>
<style>
v\:* {behavior:url(#default#VML);}
o\:* {behavior:url(#default#VML);}
w\:* {behavior:url(#default#VML);}
.shape {behavior:url(#default#VML);}
</style>
<![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:TrackMoves>false</w:TrackMoves>
<w:TrackFormatting/>
<w:HyphenationZone>21</w:HyphenationZone>
<w:PunctuationKerning/>
<w:ValidateAgainstSchemas/>
<w:SaveIfXMLInvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid>
<w:IgnoreMixedContent>false</w:IgnoreMixedContent>
<w:AlwaysShowPlaceholderText>false</w:AlwaysShowPlaceholderText>
<w:DoNotPromoteQF/>
<w:LidThemeOther>ET</w:LidThemeOther>
<w:LidThemeAsian>ZH-CN</w:LidThemeAsian>
<w:LidThemeComplexScript>X-NONE</w:LidThemeComplexScript>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:DontGrowAutofit/>
<w:SplitPgBreakAndParaMark/>
<w:EnableOpenTypeKerning/>
<w:DontFlipMirrorIndents/>
<w:OverrideTableStyleHps/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<m:mathPr>
<m:mathFont m:val="Cambria Math"/>
<m:brkBin m:val="before"/>
<m:brkBinSub m:val="--"/>
<m:smallFrac m:val="off"/>
<m:dispDef/>
<m:lMargin m:val="0"/>
<m:rMargin m:val="0"/>
<m:defJc m:val="centerGroup"/>
<m:wrapIndent m:val="1440"/>
<m:intLim m:val="subSup"/>
<m:naryLim m:val="undOvr"/>
</m:mathPr></w:WordDocument>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="false"
DefSemiHidden="false" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="375">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="footnote text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="header"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="footer"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index heading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="35" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="table of figures"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="envelope address"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="envelope return"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="footnote reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="line number"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="page number"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="endnote reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="endnote text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="table of authorities"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="macro"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="toa heading"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Closing"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Signature"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Message Header"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Salutation"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Date"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text First Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text First Indent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Note Heading"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Block Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Hyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="FollowedHyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Document Map"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Plain Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="E-mail Signature"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Top of Form"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Bottom of Form"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal (Web)"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Acronym"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Address"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Cite"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Code"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Definition"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Keyboard"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Preformatted"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Sample"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Typewriter"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Variable"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal Table"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation subject"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="No List"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Contemporary"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Elegant"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Professional"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Subtle 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Subtle 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Balloon Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Theme"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" QFormat="true"
Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" QFormat="true"
Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" QFormat="true"
Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" QFormat="true"
Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" QFormat="true"
Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" QFormat="true"
Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="41" Name="Plain Table 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="42" Name="Plain Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="43" Name="Plain Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="44" Name="Plain Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="45" Name="Plain Table 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="40" Name="Grid Table Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46" Name="Grid Table 1 Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51" Name="Grid Table 6 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52" Name="Grid Table 7 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46" Name="List Table 1 Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51" Name="List Table 6 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52" Name="List Table 7 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Mention"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Smart Hyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Hashtag"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Unresolved Mention"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:Normaaltabel;
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin-top:0cm;
mso-para-margin-right:0cm;
mso-para-margin-bottom:8.0pt;
mso-para-margin-left:0cm;
line-height:107%;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:11.0pt;
font-family:"Calibri",sans-serif;
mso-ascii-font-family:Calibri;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Calibri;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;
mso-bidi-font-family:"Times New Roman";
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;}
</style>
<![endif]-->
<br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;"></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">(Vabaduse väljakul. Ratas
tuleb autoga, astub autost välja.) </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Rõõm sind näha. Tahaksingi
sinuga üht asja arutada. Äkki jalutame natuke Hirvepargis? </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Hea küll. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">(Suunduvad Hirvepargi
poole, käigu pealt kõneldes.)</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Ma olen kuulnud, et sa
oled kristlane või vähemasti et kristlus on sulle kuidagi oluline.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – On küll.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Mis on kristluses
keskne, kõige tähtsam?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Kristlus on vana
religioon ja sellel on palju tähtsaid külgi.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Aga ikkagi
konkreetselt?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Kristlus on meie
traditsioonilise kultuuri alus. Traditsiooniliste väärtuste hoidmine.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Hästi, ma täpsustan
oma küsimust: mis on kõige tähtsam asi, mida Jeesus õpetas? </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Noh, et hoiame
traditsioonilisi väärtusi, et mees ja naine peavad abielluma ja et
homoseksuaalsus on taunitav. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Siin ma pean sind küll
parandama. Homoseksuaalsuse kohta ei ütelnud Jeesus mitte midagi või vähemasti
ei pandud seda evangeeliumitesse kirja. Mis traditsioonilisi väärtusi puudutab,
siis tõepoolest Jeesus ütleb, et pühakirjast ei kao ükski joota (yod on heebrea
tähestiku pisim täht), aga mulle tundub, et tema pühakirja mõistmine on mõneti
teisel tasandil, mitte kirjasõna, vaid vaimu tasandil. Sest mahuka osa
evangeeliumitest moodustavad Jeesuse filipikad traditsionalistide vastu. Üks
kuulsaim võrdkuju, mida sa kindlasti mäletad, on see, kuidas ta laidab variseri
(kes ajaloolises mõttes just nimelt ei olnud silmakirjateener, vaid eriti range
ja tõsimeelne traditsioonide järgija) ning ütleb, et siiralt pattu kahetsev
tölner (ehk maksukoguja, kes oli juudi ühiskonna paaria) on Jumalale lähemal.
Pealegi, kas polnud lõppkokkuvõttes juudi traditsionalistid need, kes lasid
Jeesuse hukata? Kui me nüüd võtame selle tölneri näite, siis mida me sellest
välja loeme?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Et oluline on siirus,
pühendumine Jumalale, mitte sotsiaalne staatus või see, mida teised sinust
arvavad. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Ilmselt midagi
sellist, jah. Aga tulles varasema juurde tagasi. Sa ütlesid, et mees ja naine
peavad abielluma. Päris niimoodi Jeesus ei ütle; küll aga ta tõepoolest ütleb,
et mees ja naine hoiavad teineteise poole ning selle nimel hülgavad kasvõi oma
vanemad (hea põhjus, miks Vanas-Hiinas, kus just vanemad on kõige olulisemad,
tulnuks kristlus ära keelata; tõtt-öelda keelatigi, sest väga jäigaks muutunud
Vatikan ei lubanud hiinlastel enam oma suguvõsa rituaale pidada). Miks mees ja
naine teineteise poole hoiavad?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Et lapsi saada ja
sigida. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Jeesus nüüd küll
midagi sellist ei ütle. Miks sina oma naisega kokku said?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Armastasin teda, noh.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Kas see polegi üldine,
et mees ja naine tõmbuvad teineteise poole armastusest?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Küllap. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Ning sigivus kui
bioloogiline funktsioon on lihtsalt selle tagajärg (kui on)?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Ilmselt küll. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Nii et esmane on armastus,
millele ei saa seada tingimusi bioloogiliste funktsioonide alusel?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Võib vist nii öelda
jah.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Kas see nüüd ei tuleta
sulle meelde üht olulist Jeesuse ütlust, mida võiks kogu kristluses keskseks
pidada?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Ma olen mõnevõrra
segaduses, mida sa silmas pead?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Jeesus ütleb, et
armasta oma ligimest nagu iseennast. Nii et kui me eespool rääkisime, et tuleb
siiralt Jumalale pühenduda, siis milles see väljendub? Kas selles, et sa täidad
usukombeid, ei tervenda hingamispäeval inimest, viskad abielurikkuja kividega
surnuks jne? Või selles, et sa armastad ligimest nagu iseennast?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Pigem selles, et
armastad ligimest nagu iseennast.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Nii, aga nüüd ma
tahaksin veel üht asja küsida.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Mida? </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Kumb on olulisem, kas
see, mida inimene ütleb, või see, mida ta teeb?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Eks ütlemine on ka
tähtis, aga tegu on ilmselt tähtsam.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Kas sa oled nõus, et
iga tegu algab teo-eost, taotlusest, kalduvusest, püüdlusest?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Jah. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Kas sa oled nõus
sellega, et see teo-idu, taotlus, kalduvus ja püüdlus on olulisem kui see, mida
inimene ütleb?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Tuleb nii välja. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Nii et kui inimese
taotlus, kalduvus ja püüdlus on kedagi kiusata, siis kas meil on alust teda
uskuda, kui ta ootamatult ütleb, et ta ei kavatse kedagi kiusata?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Kui ta seda ootamatult
ütleb, siis võib tal olla mingi tagamõte midagi saavutada. Sest on ju lihtsam
ütelda vastupidist kui hakata vastupidist taotlema. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Seega me võime temast
uskuda pigem seda, et tegelikult ta ikkagi hakkab kiusama?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Jah.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Niimoodi. Võtame nüüd
kaks arutlusliini kokku. Kristlasena võiks eeldada, et sinu jaoks kõige tähtsam
on armastada oma ligimest nagu iseennast. Kas selle juurde käib teisele
liigategemine?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Ei käi. See ei sobi
armastusega kokku. Ja ma ju ka ei taha, et mulle liiga tehtaks.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Edasi. Partei, keda sa
praegu võimule aitad, on nõustunud koalitsioonileppega, kus te deklareerite, et
kedagi ei hakata kiusama, õigusriik säilib jne. Ometi on nende taotlus,
kalduvus ja püüdlus kogu aeg olnud vastupidine. Meie arutluse järgi, kumba me
peaksime rohkem uskuma, kas nende ootamatuid sõnu või nende senist taotlust?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. (mornilt) – Senist
taotlust.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Nii et me võime
oletada, et nad hakkavad siiski kiusama, kui neil selleks võimalus avaneb?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. (veel mornimalt) – Jah.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Kuidas sa nüüd aga
lepitad omavahel seda, et kristlus on sinu jaoks oluline ning et kristluse
järgi peab armastama oma ligimest nagu iseennast, ning seda, et sa samas aitad
võimule partei, kelle taotlus, kalduvus ja püüdlus on teisi kiusata, mis ei
sobi kokku tolle armastuse-nõudega, nagu sa enne möönsid?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Raske öelda. Niimoodi
arutledes näib siin küll olevat vastuolu, jah. Aga kui ma selle asja ette
võtsin, siis vastuolu ei paistnud.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Nii et sa ei mõtelnud
nende asjade peale, millest me äsja rääkisime?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Ega vist. Aga ma
tahtsin midagi ära teha.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Ja mis on see motiiv,
mis sind kannustas ning pani vastuolusid mitte nägema?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Ma ei oska öelda. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Kas sa ehk lasksid end
rahustada tolle partei ootamatutest sõnadest, kui nad olid nõus avalikult
ütlema, et nad ei taha kedagi kiusata?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Seda nad ütlesid jah. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Aga miks sa võtsid
uskuda neid ootamatuid sõnu, ja mitte nende taotlust, püüdlusi ja kalduvust?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Ma ei tea. Ma ütlesin,
et ma tahtsin midagi ära teha.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Ja Eestis saab poliitilises
plaanis kõige rohkem ära teha peaminister?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. (rõõmsalt) – Jah!</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Ehk et sa tahtsid väga
peaministriks saada?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – No ma ütlesin, et
niimoodi saab palju ära teha.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Aga selle ärategemise
juurde käib see, et sa võimaldad tollel parteil ellu viia oma taotlusi,
püüdlusi ja kalduvusi teisi kiusata?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Aga mina teen ju õiget
asja!</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Oletagem, et sina teed
õiget asja. Aga kui sellega ühtlasi võimaldatakse teisi kiusata – mis, nagu sa
ennist möönsid, ei kuulu armastuse juurde ja on seega vale –, siis kas see õige
asi pole siiski mitte puudulik?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Poliitikas ei saagi
kunagi midagi täiuslikku olla. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Nii et sa tahad öelda,
et poliitika nimel võib teisi kiusata?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Ei, mitte seda...</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Kas kiusamise
võimaldamine pole mitte ise samuti kiusamine?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Kas just kiusamine.
Aga sellele kaasaaitamine. Kaasosalus.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Ja sa tahad
kiusamisele kaasa aidata?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Ma ju ütlesin, et mina
ei taha kedagi kiusata, ja too partei ka lubas meile, et nemad kedagi kiusama
ei hakka. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Sa näid juba olevat
unustanud, mis me ennist rääkisime.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Ei ole unustanud. Me
rääkisime, et taotlus on usaldusväärsem kui ootamatu sõna. Aga mingi võimalus
ju ikkagi on, et nad oma meelt parandavad ja kombeid õgvendavad.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Ja sa oled nõus selle
tõenäosuse peale panustama?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Ma ei tea...</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Või on siin mingi muu
motiiv, mis laseb sul seda tõenäosust suurena paista, kuna see sobib sinu enda
mingite teiste taotlustega?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Milliste taotlustega?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Sa ütlesid enne, et sa
tahad ära teha ja et peaministrina sa saad seda kõige paremini ellu viia.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Jah.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Nii et sul on suur
soov saada peaministriks?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Noh, tahaks küll, jah.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Peaminister on suure
võimuga positsioon?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Jah, peaminister saab
ühiskonna käekäiku olulisel määral mõjutada.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Nii et sul on suur
soov saada suure võimuga positsioonile?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Ma ei tea, kui sa seda
nüüd niimoodi sõnastad...</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Kuidas sellist suurt
soovi nimetada?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Mida sa silmas pead?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Seda, et kas tavakeeles
sellist suurt soovi ei nimetata mitte võimuihaks?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Ilmselt küll. Aga kas
sa nüüd heidad mulle ette võimuiha?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Sa ennist ütlesid, et
teisi ei tohiks kiusata?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Jah. Olen selles
veendunud. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Ja et teod on
tähtsamad kui sõnad?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Jah.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Ja et taotlused,
püüdlused, kalduvused on need, mida esmajoones tuleb tähele panna?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Ilmselt küll. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Kas pole nii, et sa
pisendad teistele liigategemise ohtu võimuiha tõttu?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – See vestlus muutub
mulle ebamugavaks. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Oota, ära veel mine.
Ebamugavustunne võib olla hea asi. See võib osutada vaimu tuhudele, kui ta on
sünnitamas uut ideed. Niisiis, sinu käitumist motiveerib võimuiha. Kui nüüd
kellegi võimuihaga kaasneb teistele liigategemine, siis kas pole see
etteheidetav, taunitav?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – On küll. Aga jälle sa
suunad selle minu pihta, jah?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – Kas meie vestlusest
mitte ei johtu, et võimuiha on sinu jaoks siiski tähtsam kui armastusekäsk?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">R. – Pea nüüd hoogu. Ma
olen siin kogu aeg sinu taktikepi järgi tantsinud, lase minul ka rääkida. Ma soovin
taas üle rõhutada, et pärast raskeid läbirääkimisi jõudsime me ühise
avalduseni, milles on sõnaselgelt üteldud, et me austame vähemuste õigusi,
õigusriik jääb püsima, võimude lahusust austatakse, sõnavabadus kehtib edasi ja
nii edasi, ning kui nii selgesõnaliselt on need asjad välja öeldud, siis me
võime ühtlasi võime kindlad olla, et Eesti riik jätkab oma senisel
demokraatlikul ja inimõigusi austaval kursil ja et viimaks ometi on siin riigis
avanenud võimalus teha midagi muudmoodi kui reformierakonna võimu ajal, kui
suurenes ebavõrdsus, rahvastevaheline vaen ning ühiskondlikud pinged, samas kui
nüüd on meie püüdlused suunatud eesti põlve uueks loomisele, mille käigus meie
maa ja rahvas saab senisest veelgi tugevamaks, arvukamaks, ühtsemaks ning kus austatakse
ka väikesi inimesi, mitte ei kehti ülemuste ülbus ja võimnike omavoli, ning kui
minu partei on pidanud tegema mõningaid järeleandmisi koalitsiooniparteidele –
mis ongi ju demokraatlikus koalitsioonimoodustamise protsessis täiesti loomulik
–, siis on see igati õigustatud ning nende väljapakutud põhiseaduse muudatus,
mille järgi abielu on mehe ja naise liit, ühtib ka minu seisukohtadega ja on
kooskõlas kristliku traditsiooniga, mis on meid määratlenud ja mis on meie
olemus olnud juba sajandeid, ning homoseksuaalsed paarid ei pea ju samas midagi
kartma, sest me ei kavatse homoseksuaalsust kriminaliseerida ning need paarid
võivad endiselt koos elada, ent nad peavad lihtsalt mõistma, et „abielu“ mõiste
on püha ning seda ei saa muuta üksikisikute äranägemise järgi või pelgalt nende
elukorralduse hõlbustamise nimel, vaid on siiski sõnad, kombed ja traditsioonid,
mida tuleb austada, ning ühtlasi soovin ka tagasi lükata alusetud väited uue
valitsuse misogüünias ja seksismis, sest esiteks oleme kaasanud kaks naist ja
teiseks me oleme kõik tublid mehed ning meil on armastavad abikaasad, kes meil
voodi soojana hoiavad ning kes on oma eluga väga rahul – nii et pigem võiks
meile ette heita seda, et me naisi ülemäära austame, neist lugu peame, ega taha
neid koormata riigivalitsemise närvesööva ülesandega, ning mis puudutab vähemusi,
siis selles osas on ülepea õigem korraldada rahvahääletus – niimoodi saavad
vähemuste küsimused üks kord ja lõplikult paika pandud, nii nagu enamus seda
eelistab; igatahes soovitan lugeda meie koalitsioonilepingut, kus me oleme
sõnaselgelt ütelnud, millised on meie kavatsused. Ja muide, lugupeetud
vestluskaaslane, tuletan sulle meelde, et järgmine siseminister on kõnealusest
parteist; mulle tundub, et teie jutul on tagamõte, mis väljendab teatud
taotlust, püüdlusi ja kalduvusi, ning et see võib vastavatele organitele huvi
pakkuda. Mõtle järele. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-size: 11.5pt;">M. – </span><span style="mso-no-proof: yes;">😲</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="mso-no-proof: yes;">(Lähevad eri teed. Ratas veereb Toompea poole) </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-74455070901567496962018-07-12T02:30:00.002-07:002018-07-12T02:30:50.077-07:00 Vabadus kui remont
<div align="justify" lang="et-EE" style="background: transparent; font-style: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 1.5cm;">
</div>
<div align="justify" lang="et-EE" style="background: transparent; font-style: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 1.5cm;">
Taas remonditakse Tallinna Vabaduse väljaku monumenti. Teen
ettepaneku muuta tellingud monumendi püsiosaks, nii et alati oleks
osa monumenti tellingutes ja töömehed sebiksid seal. Üks koht
saaks valmis, siis nihutataks tellingud jälle teise kohta. Seal
tehtaks ka pärisremonti, aga eesmärk poleks saada kogu monumenti
üleni ja täielikku korda, vaid alati oleks mingi külg lagunenud,
mingi osa remondis, ja mõni värskelt kohendatud. See annaks
monumendile uue tähendusmõõtme: vabadus kui lakkamatu remont,
üheaegne ehitamine ja lagunemine. Võiks veel teha ka nõnda, et
taastatud osad oleksid pisut teistmoodi kui nad algselt olid, nii et
monument remontimise käigus ka pidevalt teiseneks - nõnda nagu ka
ühiskond ja vabadus ise. Eks see toimub vältimatult igasuguse
"taastamise" käigus, aga antud juhul võiks anda veel
veidi vabamad käed. See vabastaks illusioonist, justkui vabadus
jõuaks kunagi "kätte", oleks "valmis" ja
"olemas". Kui vabadus on käes, valmis ja olemas, siis
selsamal momendil teda enam juba ei ole. Ta tahab lakkamatut remonti.
Ja lagunemist. Viimast ei maksa häbeneda, see on kulgemise vältimatu
osa ning igasuguse muundumise ja elu eeldus. Nõnda poleks vaja
hirmsaid pingutusi, et anda Eestile väärikas vabaduse monument,
vaid piisaks olemasolevale semiootilise kihi lisamisest: tellingud ja
remont monumendi osaks! Mitte kui miski, mis on "ajutine"
ja peab "mööda saama", vaid mis käibki asja juurde.
Pealegi, kuna eesmärk polegi monumenti korraga ja üleni üles
vuntsida, siis ei peaks kõik objektil toimetavad inimesed tingimata
spetsialistid-ehitajad olema, vaid nende näol saaks luua hulga
sotsiaalseid töökohti. Tõmbavad helkurvesti selga ja kiivri pähe
ja lähevad vabadust ehitama. Või see võiks olla ka vabatahtlik,
auasi: rotatsiooni korras käidaks vabaduse väljakul
vabaduse-ehitajat kehastamas.
</div>
Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-5124552954101921052017-04-21T06:39:00.001-07:002017-04-21T06:39:16.126-07:00Feminismist<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:HyphenationZone>21</w:HyphenationZone>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:ApplyBreakingRules/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<w:BrowserLevel>MicrosoftInternetExplorer4</w:BrowserLevel>
</w:WordDocument>
</xml><![endif]-->
<div align="center" class="MsoBodyText" style="text-align: center;">
Feminismist<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn1" name="_ftnref1" style="mso-footnote-id: ftn1;" title=""><span class="WW-FootnoteCharacters"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="WW-FootnoteCharacters"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: AR-SA;">[1]</span></span></span></span></a></div>
<div class="MsoBodyText">
<br /></div>
<div class="MsoBodyText" style="text-indent: 35.4pt;">
1. Sooline ebavõrdsus Eestis</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<em><span style="font-size: 12.0pt; font-style: normal; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-style: italic;">Eesti
poliitilise kultuuri halva seisundi üks põhjusi on olnud naiste vähene kaasatus
poliitikasse ja sooline ebavõrdsus üldisemalt.</span></em><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;"></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;">Kõigepealt natuke statistikat. World
Economic Forumi aruandest soolise võrdsuse kohta selgub, et 2012. aastal asub
Eesti 135 riigi seas 60. kohal</span><a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn2" name="_ftnref2" style="mso-footnote-id: ftn2;" title=""><span class="WW-FootnoteCharacters"><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="WW-FootnoteCharacters"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "MS Mincho"; mso-fareast-language: AR-SA;">[2]</span></span></span></span></span></a><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;">,
tagapool tabeli eesotsas olevatest Skandinaavia maadest, aga ka paljudest Aasia
ja Aafrika riikidest ning lähinaabritestki (Läti on 15., Leedu 34. ja Venemaa
vahetult Eesti ees 59. kohal). Eesti on viimase kuue aasta jooksul selles
tabelis järjest langenud, ja väga kiiresti: 2006. aastal oli Eesti 29. kohal,
2008. aastal 37. kohal ja 2010. aastal 47. kohal. Poliitikas on aga naiste
positsioon veelgi nõrgem, vastavas tabelis on Eesti alles 87. kohal ehk üsna
tabeli allotsas (ja siin on täheldatav samasugune kiire langustendents, samadel
aastatel<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>on Eesti positsioon olnud
vastavalt 51., 48. ja 74.</span><a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn3" name="_ftnref3" style="mso-footnote-id: ftn3;" title=""><span class="WW-FootnoteCharacters"><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="WW-FootnoteCharacters"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "MS Mincho"; mso-fareast-language: AR-SA;">[3]</span></span></span></span></span></a><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;">).</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;">Seega pole vähemasti soolise võrdsuse
osas olukord Eestis viimastel aastatel paranenud, vaid hoopis järsult
halvenenud. S<strong><span style="font-weight: normal; mso-bidi-font-weight: bold;">ooline
tasakaal puutub poliitilisse kultuuri kahel moel: esiteks näite või sümptomina
kõikidest teistest (eba)võrdsustest ning teiseks spetsiifiliselt teatud laadi
poliitilise suhtlemise ja suhtumise puudumise või nappusena.</span></strong><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> </b>Eesti poliitikud on sõnades seadnud
sageli eeskujuks Skandinaavia maid, kuid tegudes oleme paljudes olulistes
ühiskondlikes aspektides neist järjest kaugenenud. Võrdsuse ja võrdõiguslikkuse
poolest on Skandinaavia mitmesuguste uuringute järgi esimeste seas ja sellele
pööratakse seal ka aktiivset tähelepanu. Eestis seevastu valitseb vastupidine
poliitiline ideoloogia: esiteks sallitakse avaliku elu tegelaste, sh tipp-poliitikute
seksistlikke sõnavõtte ning teiseks, üldisemalt, kehtib arusaam, et
ühiskondlikku ebavõrdsust tulevat pigem soodustada, kuna niimoodi olevat
halvemas positsioonis olijatel suurem motivatsioon „ettevõtlikum” olla (unistus
„ajalehepoisist miljonäriks”), ja teisest küljest loodetakse, et kui toetada
paremas positsioonis olijaid (nii era- kui juriidilisi isikuid), siis pudenevat
nende pidulaualt midagi ka kehvikutele (<i>trickle down</i>). Selles suhtes on
naiste ebavõrdne positsioon lihtsalt üks näide üldisest ebavõrdsuse
soodustamisest või ebapiisavast mahendamisest. </span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;">Teiseks aga mõjutab naiste halvem
positsioon ühiskondlikus elus üldiselt ja poliitikas spetsiifiliselt võib-olla
ka otsesemalt ühiskondlikku läbikäimist ja poliitilist kultuuri, nii et need on
muutunud ühekülgseks ja tasakaalustamatuks. <strong><span style="font-weight: normal; mso-bidi-font-weight: bold;">Naised moodustavad pisut üle poole Eesti
elanikkonnast, aga kui sealjuures on naisi parlamendis kõigest 20% ja
ministrite seas 8%</span></strong><a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn4" name="_ftnref4" style="mso-footnote-id: ftn4;" title=""><span class="WW-FootnoteCharacters"><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="WW-FootnoteCharacters"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "MS Mincho"; mso-fareast-language: AR-SA;">[4]</span></span></span></span></span></a><strong><span style="font-weight: normal; mso-bidi-font-weight: bold;"> ning kui kunagi pole
olnud ühtki naispeaministrit ega presidenti</span></strong><a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn5" name="_ftnref5" style="mso-footnote-id: ftn5;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "MS Mincho"; mso-fareast-language: AR-SA;">[5]</span></span></span></span></span></a><strong><span style="font-weight: normal; mso-bidi-font-weight: bold;">, siis võib öelda, et
demokraatiaga ei ole kõik päris korras</span></strong> (sest pool täisealistest
kodanikest on kõrgematel võimutasanditel tugevasti alaesindatud). Igal inimesel
on erinev kogemustepagas ja ühiskondlik võrgustik, sealhulgas naistel naistena
(kehastumisviisid, sünnitamine, imetamine). Kui see jääb rakendamata, siis see
tähendab, et ühiskond jätab olulise osa omaenese aaretest ja varandustest
kasutamata.</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;">Statistikat saab teha väga erinevate
asjade kohta (ja väga erineval moel) ning põhiline küsimus on just nimelt
selles, milline statistika on oluline ja milline vähem oluline. Poliitika
seisnebki selle üle arutlemises. Võimul olevad poliitikud toovad välja
statistikat, mis näitab Eestit heas valguses. Aga on teisi väga olulisi
statistikaid – ja sooline ebavõrdsus on üks neist –, mis näitavad Eestit halvas
valguses (ja pealegi üha halvenevas). Selle olukorra parandamine vajab
teadlikke ja koordineeritud jõupingutusi. Tegelikult polegi selle näol tegemist
võrdõiguslikkuse sätestamisega, vaid pigem ajaloost päritud ja suuresti teadvustamata
ebavõrdsuse kaotamise või mahendamisega (vt allpool).</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;">2. Nähtamatu ilmsus</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="mso-ansi-language: ET;">Feminism on võitlus
naiste õiguste ja võrdväärse kohtlemise eest ning laiemas mõttes naiseksolemise
mõtestamine nii kehastumuses kui ka ühiskondlikes läbikäimistes. Põhiline
takistus naiste õiguste tunnustamisel on meeste poolt kehtestatud normaalsus,
käsitamis-, kõnelemis-, kujutamis-, vaatamisviis (mis võib olla ka naiste endi
poolt interioriseeritud). Privilegeeritud positsioonis olevana ei pruugi mehed
ülepea tajuda, et siin mingi probleem on või kui see neile kohale jõuab, siis
aktiivset vastupanu osutada. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="mso-ansi-language: ET;">Tundub, et feminismiga
seotud diskussiooni pärsivad (vähemasti Eestis) mõned lühinägelikkuse-punktid.
Üks neist on seotud sellega, et <b>formaalselt</b> on Eestis naiste õigused
üldjoontes tagatud: naised saavad osaleda kõigil poliitilise elu tasanditel,
valida ja olla valitud ametitesse, omada, pärida ja pärandada vara, sõlmida
lepinguid, piiranguteta osaleda äris ja tootmises, käia sõjaväes ja olla
korrakaitsja jne. Lisaks saavad naised otsustada oma keha üle: abort ja
rasestumisvastased vahendid on legaalsed, samuti prostitutsioon (kuid mitte
selle vahendamine). Paberi peal on seega meeste ja naiste võrdõiguslikkusega
kõik justkui korras. Aga kui me vaatame elu ennast, siis on asjad hoopis
teistmoodi: nii äris kui ka poliitikas on naisi tippjuhtide seas väga vähe,
naised töötavad rohkem madalapalgalistel töökohtadel, palgalõhe meeste ja
naiste vahel on Euroopa suurim<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn6" name="_ftnref6" style="mso-footnote-id: ftn6;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: AR-SA;">[6]</span></span></span></span></a>, perevägivallas saab
aastas vigastusi </span><span style="font-size: 11.5pt; mso-ansi-language: ET;">37 810
naist<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn7" name="_ftnref7" style="mso-footnote-id: ftn7;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 11.5pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: AR-SA;">[7]</span></span></span></span></a> jne</span><span style="mso-ansi-language: ET;"> Seetõttu on vaja rääkida ka <b>sisulisest</b>
võrdõiguslikkusest, mis tähendab reaalset võimet võrdõiguslikkust teostada. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="mso-ansi-language: ET;">Võrdluseks ja
utreerides: mõttetu on rääkida vabadusest omandada haridust, kui õppemaks on
suurem kui vanemate kuupalk, lähim kool on viiekümne kilomeetri kaugusel ning
õdede-vendade toitmiseks peab laps tööd tegema: hariduse omandamine pole sel
juhul formaalselt keelatud, ent on sisuliselt muudetud kättesaamatuks. Üks
suuremaid probleeme võrdõiguslikkusega ongi see, et me ei näe neid tegureid,
norme ja tavasid, mis tekitavad ja hoiavad sisulist ebavõrdsust, s.t me ei näe,
et „tavaline“ olukord ongi juba kallutatud, „loomulik“ olek ise on juba
ebaloomulik (konstrueeritud, teatavate tegude ja hoiakute tagajärg). Kõige
vähem märkavad seda muidugi privilegeeritud, ehk antud juhul mehed. Näiteks
miks on Eestis nii, et paljudel elualadel, kus on valdav naiste osakaal (nt
lasteaiakasvatajad), on palgad madalamad kui paljudel elualadel, kus on valdav
meeste osakaal (nt ehitus). Kas suhtlustöö on iseenesest vähem väärtuslik või
vähem kvalifikatsiooni nõudev kui füüsiline töö? Need on lihtsalt edasikanduvad
tavad. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="mso-ansi-language: ET;">3. Geneesi tähtsus</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="mso-ansi-language: ET;">Võimalik, et vaatamata
kõigile pingutustele tuua mehi suhtlussfääri töödele ja naisi füüsiliste tööde
sfääri (kus tegelikult enamasti suurem osa tehakse masinatega) jäävad ikkagi
naised domineerima esimestes ja mehed teistes. Selle paradoksi tõi välja Harald
Eia dokumentaalfilm „Ajupesu“ (Norra, 2010)<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn8" name="_ftnref8" style="mso-footnote-id: ftn8;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: AR-SA;">[8]</span></span></span></span></a>:
Norras, mis oli uuringute järgi 2008. aastal sooliselt kõige võrdõiguslikum
riik maailmas, on ometi lõviosa insenseridest mehed ja haiglaõdedest naised.
Samuti saab neid erinevusi korreleerida meeste ja naiste neuroloogiliste
erinevustega. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="mso-ansi-language: ET;">Niimoodi võib juhtuda,
et mõni traditsionalistlik ja suure soolise ebavõrdsusega ühiskond on paljuski
väga sarnane Norraga. Muidugi, kui me vaatame lähemalt, siis tulevad välja
erinevused. Aga isegi kui me väitluse huvides postuleeriksime täieliku
samasuse, siis oleksid need kaks pealtnäha ühesugust ühiskonda ikkagi äärmiselt
erinevad, kuna geneesiprotsess, millega selleni on jõutud, on erinev (ja edasi
kestes need pealtnäha samased ühiskonnad hakkaksid vältimatult lahknema). Suure
soolise ebavõrdsusega ühiskonnas määrab sugu inimese elukäiku: mil moel ta end
üleval ja ülal peab (s.t kuidas end elatab ja kuidas käitub). Alati on aga
naisi ja mehi, kes tahaksid elada teistmoodi kui neile etteantud rollid
määravad, nii et see süsteem on vältimatult ebastabiilne, habras ja nõuab
säilitamiseks suurt hulka ideoloogilist ja ka füüsilist vägivalda, mille abil
„hoida ohjes“ soorollist „hälbijaid“. Seevastu isegi kui oletada, et sooliselt
võrdõiguslikus riigis enamik mehi ja naisi teevad sarnaseid töid nagu suure
soolise ebavõrdsusega riigis, siis siin on see oluline vahe, et need, kes
tahavad elada teistmoodi, saavad seda teha ja neid isegi julgustatakse ja
toetatakse. Seetõttu on selline süsteem palju vastupidavam ja sitkem, kuna
soorollide vastustajad – isegi oletades, et neid on vähemus – mitte ei lõhu
süsteemi, vaid kinnitavad seda. Kindlasti on see stressivabam olukord, kuna ei
pea muretsema enda vastavuse või mittevastavuse pärast olemasolevate
soorollidega. Ja kahtlemata on selline ühiskond edukam mitmesuguste annete
väljatooja ja arendajana, kuna puudub või mõjub nõrgemalt eelselektsioon, mis
kõrvaldaks pelgalt soo alusel inimesi mingist valdkonnast. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="mso-ansi-language: ET;">4.
Hegemooniapretensioonid</span></div>
<div class="MsoFootnoteText" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoFootnoteText" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="mso-ansi-language: ET;">See võib mõnes tekitada
teistsugust ebakindlust, kuna ta ei tea, „kuidas tuleb käituda“: „enne“ oli
teada, kuidas käitub džentelmen ja kuidas käitub daam, aga „nüüd“ on asi palju
segasem.<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn9" name="_ftnref9" style="mso-footnote-id: ftn9;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: AR-SA;">[9]</span></span></span></span></a> Küllap
tuleb nendegi murega tegelda, aga lahenduseks ei saa muidugi olla
„džentelmenide“ ja „daamide“ koodeksi üleüldine sätestamine sotsiaalse normina,
vaid pigem nende möönmine teatavates alamsüsteemides (nt džentelmenide ja
daamide klubid asjast huvitatuile, või siis presidendi vastuvõtt, kuhu
ülikonnad ja vuhvkleidid selga pannakse). </span></div>
<div class="MsoFootnoteText" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="mso-ansi-language: ET;">Selline piiritlemine
võib asjaomastes tekitada protesti – miks me peame džentelmeni-daami mängu
mängima ühes ühiskonna nukas; <i>kõik</i> peaksid niimoodi käituma. Siin võib
tuvastada kunagise <b>hegemoonilise</b>, koloniseeriva diskursuse rasket
kohanemist olukorraga, kus ta on sunnitud taanduma. Nagu mõni koloniaalimpeeriumi
emamaa, kes on kolooniatest ilma jäänud ja peab nüüd leppima oma uute,
tunduvalt kahanenud piiridega – ideoloogilised pretensioonid sageli ei kahane
sugugi nii kiiresti ja sageli säilib suurriiklik hoiak ka pärast suurriigi
staatuse kaotamist. Muidugi neid hegemoonilisi pretensioone toestatakse
mitmesuguste ideoloogiliste ja ajalooliste argumentidega: „vanasti“ oli
niimoodi (ja kuna inim- või ka ühiskond jäi selle tingimustes ellu, siis
järelikult ta vähemasti võimaldas elu – iseasi, kas võimendas), niimoodi on
„loomulik“ (mees on kütt, naine koduhoidja; mees oli kündja ja naine kuduja, <i>järelikult</i>
on loomulik, et mees juhib poliitilist elu ja naine korraldab kodust elu –
ehkki kõik need struktuurid, juhul kui nad ikka eksisteerisid, olid ajalooliselt
kujunenud teatud kindlates oludes; see viib vältimatult bioloogilisse ja/või
ajaloolisse reduktsionismi). Selliste hegemooniapretensioonide suhtes tuleb
olla järeleandmatu: me mööname teie alamstruktuuri, aga mingil juhul ei anna
teie kätte kogustruktuuri.</span></div>
<div class="MsoFootnoteText" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="mso-ansi-language: ET;">Mis puudutab vana
hegemoonia lagunemisest tulenevasse ebakindlusse, siis sellega tuleb tegeleda
kui <b>järeleaitamis</b>tunniga. Ikka leidub ühiskonnaliikmeid, kes ei suuda
uute oludega piisavalt kiirelt kohaneda. Näiteks nii vanuril kui ka keskealisel
inimesel võib olla raske kohaneda uute tehnoloogiatega – aga lahenduseks ei saa
muidugi olla see, et me keelaksime need uuendused ja sunniksime kõiki minema
tagasi Nokia 3310 juurde, vaid see, et aitame järele neid, kes uute
aparaatidega kohaneda ei suuda („Vanaisa, näe, siia tuleb vajutada!“ „Emme,
seda seadestust saab, näed, siin muuta!“). Samamoodi võivad soorollide
muutumine (või hajumine) tekitada stressi inimestes, kes on üles kasvanud
teistsuguses ühiskondlikus korralduses ja harjunud teistsuguste jaotustega.
Jällegi, kuna inimene võib olla oma identiteedi tihedalt sidunud nonde vanade
jaotuste külge, siis võib ta tunda ennast ohustatuna oma identiteedi alusteni
välja, ning see võib avalduda väljapoole suunatud verbaalse või isegi füüsilise
agressiivsusena. Sellega toimetulekuks tuleb neis esiteks luua turvatunne (jah,
te olete inimesed, väärikad kodanikud, me aktsepteerime teid, „kõik on hästi“,
„rahu“) ja teiseks näidata seda loogikat, kuidas vanast jaotusest on liigutud
uude, ühest küljest veendes selle otstarbekuses ning teisest küljest avardades
empaatiat uute vormide, nt samasooliste abielupaaride vastu (näiteks kas või
tuues neid kokku nende inimestega, nii et tekiks isiklikum ja täpsem
ettekujutus). </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="mso-ansi-language: ET;">Konservatiividel on
ühiskonna tasakaalus hoidmisel tänuväärne roll – mitte niivõrd aktiivse
panustajana („sõukruvidena“), kuivõrd inertsi tekitajana („ballastina“):
ühiskonnal on hädasti tarvis mingit hulka inertsi, sest liigne volatiilsus võib
ta sootuks koost rebida. Pole hea, kui iga uus mõte kohe ellu viiakse – sest
pole teada, kuhu ta välja viib. Täiesti aktsepteeritav konservatiivne
positsioon võikski olla ka selline, mis toetaks <i>status quo</i>’d kui
sellist, s.t mis ei peakski seda põhjendama sellega, et „vanasti“ oli hea või
„olemuslikult“ on hea nii, nagu on olnud, vaid lihtsalt hoides inertsi kui
sellist – heal juhul muidugi mitte ogaralt kaua, „viimse veretilgani“, vaid
lastes tegelikkusel muunduda, lihtsalt aeglustades seda protsessi, hoides ta
seeläbi konsistentsena; luues pinna(se), kuhu uuendused, uued sisendid,
ettepanekud saavad koguneda ja kus nad saavad küpseda, ühiskonnakehandi teiste
elementidega läbi käia, lõimuda, nüansseeruda, enne kui see avaldub teostusliku
teisendusena (ja lastes sumbuda paljudel, mis teostuseni ei jõua). Selline viivitus
on rikkaliku ja jõulise ühiskondliku tegutsemise eeldus. Selline konservatiiv
lihtsalt avaldab vajalikku vastupanu, nii et progressiivsed jõud saavad
pidepunkti – nagu aikido’s <i>uke </i>(see, kelle peal tehnikat sooritatakse) <i>tori</i>’le
(sellele, kes tehnikat sooritab). Aikido võrdlusega jätkates: tehnika
sooritamise provotseerijaks, algatajaks on just <i>uke</i> ehk n-ö see, kes
pikali visatakse – ja ka ühiskondlikus dialektikas provotseerijaks ongi sageli
just konservatiivne element, jätkates mingeid praktikaid, mis pole uutes oludes
enam kohased, nii et progressiivne element on sunnitud temaga mingi tehnika
sooritama (protesti, revolutsiooni, ...).</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="mso-ansi-language: ET;">5. Ebavõrdsuste
mahendamine</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="mso-ansi-language: ET;">Muidugi nõuab sooliste <b>ebavõrdsuste
mahendamine</b> vaeva, sest kui on nii, et insenerideks hakkavad enamasti mehed
ja haiglaõdedeks naised, siis kujunevad sellest stereotüübid, ühiskondlikud
hoiakud, mis isegi formaalsete takistuste puudumisel raskendavad indiviidide
ligipääsu teatud erialadele pelgalt soo tõttu, ning selliste stereotüüpide hajutamisega
tuleb pidevalt tegeleda. Üks feminismialast diskussiooni hägustav asjaolu on
siin see, et mõlemaid peetakse ühtmoodi vägivaldseks – nii traditsioonilise
ühiskonna soorollidesse surumist kui ka progressiivse ühiskonna soorollide
mahendamist. Need on aga parem lahus hoida, sest tegemist on eri laadi
protsessidega: üks on piirav (on etteantud soorollid ja sa pead lihtsalt
nendega kohanema), teine on avav, piiranguid kõrvaldav (hajutatakse eelarvamusi
ja norme, mis pärsivad isikul asumast ühte või teise ametisse); üks lähtub
kollektiivist (ühiselt määratletud soorollid ja isikute kohandamine nendega),
teine indiviidist (teha nii, et indiviid saaks võimalikult pärssimisteta ennast
arendada ja rakendada); üks võtab midagi ära (ärajäänud ja luhtunud karjäärid
„vale“ soo tõttu), teine annab midagi juurde (insenerideks on endiselt enamasti
mehed ja haiglaõdedeks naised, <i>aga</i> kui sa mehena tahad saada haiglaõeks
või naisena inseneriks, siis sa saad seda teha).<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn10" name="_ftnref10" style="mso-footnote-id: ftn10;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: AR-SA;">[10]</span></span></span></span></a></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="mso-ansi-language: ET;">Nõnda pole feminism ja
naisõiguslus spetsiifiliselt naiste asi ja naiste huvides, vaid see on samavõrd
meeste huvides ja kogu ühiskonna hüvanguks. Ses mõttes peaksid kõik olema
feministid – nagu ka kõik peaksid olema abolitsionistid, nahavärvist sõltumata.
Seksistlik ühiskond toob kaasa soorollid, mis piiravad ka mehi (isegi kui nad
on privilegeeritud seisundis). Ei pea ainult julgustama naisi asuma „meeste“
erialale, kui neil on vastav kutsumus, vaid ka mehi „naiste“ omale; ei pea
ainult julgustama naistes „mehelikke“ omadusi – enesekehtestus, juhtimine jt –,
vaid ka meestes „naiselikke“ omadusi – empaatia, emotsionaalne intelligentsus
jt. Ühiskondlikult saab siis paremini avastada ja arendada mitmesuguseid andeid
ja individuaalselt saavad inimesed täielikumaks, avaramaks, integreeritumaks
(ja siis poleks enam võimalik, et tolereeritakse meespoliitikute seksistlikke
avaldusi, vaid seda peetaks lihtsalt matsluseks, ahta isiksuse tunnuseks).
Lihtsa dihhotoomia mees-naine asemel on siis hulk individuaalseid iha
genereerimise viise – mis maailmalõpukuulutajate meelehärmiks<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn11" name="_ftnref11" style="mso-footnote-id: ftn11;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: AR-SA;">[11]</span></span></span></span></a>
ei tekitaks aga mingit segadust, kaost, vaid millest ilmselt enamik sarnaneks
praeguste vormidega – just nimelt <i>sel määral kui</i> mees ja naine on midagi
loomulikku; teisisõnu: ainult siis on nad midagi loomulikku.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;">6. Naised ja hõlbustamine</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;">Poliitika on ühiskonna <b>hõlbustamine</b>,
ühiskondlike suhete, läbikäimiste võimaldamine, korraldamine, võimendamine,
mitmekesistamine. Selles suhtes võiks pigem eeldada, et sugudevaheline
ebavõrdsus oleks vastupidine. Kui me üldse räägime ajaloolisest pärandist ja
pärilikkusest, siis selle järgi peaksid just naised olema paremad hõlbustajad
kui mehed: kümnete tuhandete aastate vältel oli sageli nii, et mees võttis
relva ja läks üksinda jahti pidama, sellal kui naised korraldasid üheskoos
kogukonnaelu. Mees tegi tuhandete aastate vältel spektakulaarseid lühiajalisi
jõupingutusi ja kangelastegusid, koopereerus ainult mingi kindla eesmärgi
nimel, mis oli sageli hävituslik, olgu metslooma mahanottimisega või veelgi
magusamalt mõne teise meestesalga vagasekstegemisega. Naised on see-eest
koopereerunud vastastikuseks abiks laste kasvatamisel ja pikaajaliste vähem
silmapaistvate jõupingutuste tegemisel, nagu taimse toidu muretsemine või
ihukatete valmistamine. Koopereerumine pole siin juhuslik valik, vaid norm.
Ühiskonna tegeliku ellujäämise alus loodi just selliste tagasihoidlike
tegevustega külas nagu naabriga koosistumine, söögitegemine, koristamine, laste
kasvatamine, riiete valmistamine. Naised on läbi ajaloo teinud suurema osa
füüsilise töö kogumahust ning eriti just afektiivsest ja sotsiaalsest tööst või
hoolest.</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;">Muidugi ei ole inimene ammendavalt ära
määratud ei oma varasemast ajaloost ega ka bioloogiast (vastasel juhul poleks ta
inimene) ning igaüks saab kasutada erinevaid strateegiaid teiste inimeste ja
ümbrusega läbikäimisel. Võiks näiteks rääkida jäigast ja elastsest
strateegiast. <b>Jäik strateegia</b> otsib vastandumist ja loodab omaenese
jõule, millega vastasest jagu saada. Sellise strateegiaga võib võita lahinguid,
ent mitte sõda, sest see on jõukulukas ja väsitab viimaks ära; see ei ole
kestlik. Kõva asi võib olla habras; tõeline tugevus eeldab elastsust. <b>Elastne
strateegia</b> otsib kontakti ja liidab oma jõu teise jõule, nii et ta ei väsi,
vaid võib põhimõtteliselt lõputult efekti anda. Jäik strateegia eraldab tegelikkusest
mingid osad, tükid, keskendades neile oma tähelepanu ja jõu – ning sageli
saavutabki niimoodi lühiajalist ja lokaalset edu. Aga niimoodi võib ka rängalt
olukorra terviku ja pika kestuse suhtes eksida. Elastne strateegia võib olla
ebatäpsem mõningate detailide analüüsil, aga ta on edukam olukorra terviku
suhtes ja pikas ajamõõtmes. Iga süsteem vajab oma sidususeks mingit hulka
jäikust, aga sellel on jõudu üksnes siis, kui see on põhimõtteliselt lõputult
laiendatav ja pikendatav, „ühismeelne”. See on sitkus, mis on paindlikkuse
enese huvides. Seevastu ükski kildkondlik ja „erameelne” algatus pole kestlik
ning seda käivitav jõud raugeb varem või hiljem. <strong><span style="font-weight: normal; mso-bidi-font-weight: bold;">Kas on see juhus, et jäiga
ja erameelse strateegia domineerimine käib olukorras, kus naiste roll poliitikas
ja üldse ühiskondlikel juhtpositsioonidel on väga tagasihoidlik? Igatahes
tundub arutu raiskamisena jätta ühiselu korraldamisest kõrvale need, kes
ajalooliselt on osanud seda kõige paremini teha. </span></strong></span><span style="mso-ansi-language: ET;"></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<strong><span style="font-size: 12.0pt; font-weight: normal; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold;">7.
Sookvoodid</span></strong><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;"></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;">Kuna meeste ja naiste palgavõrdsuse
poolest on Eesti Euroopas viimaste seas ja maailmas 2015. aastal World Economic
Forumi poolt uuritud 145 riigi seas 77. kohal<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn12" name="_ftnref12" style="mso-footnote-id: ftn12;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "MS Mincho"; mso-fareast-language: AR-SA;">[12]</span></span></span></span></a>,
siis vajab see radikaalseid meetmeid.<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn13" name="_ftnref13" style="mso-footnote-id: ftn13;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "MS Mincho"; mso-fareast-language: AR-SA;">[13]</span></span></span></span></a>
Üks oleks <b>sookvoodid</b> mõningates ametites ja sektorites. Eestis on see
idee ebapopulaarne, ehkki just siin oleks vaja selliseid jõulisi meetmeid
soolise ebavõrdsuse kahandamiseks. Võidakse vastu väita, et see pole kooskõlas
meritokraatiaga, kui mingi välise kriteeriumi (sugu) tõttu ollakse sunnitud
valima vähem võimekas kandidaat või on kandidaatide valik väiksem. </span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;">Üksiku ettevõtte või ametkonna
seisukohalt võib see nurin olla õigustatud, ent riiklik poliitika peab vaatama
kaugemale, laiemalt, pikemas perspektiivis. Selle meetmega tegelikult
kõrvaldataks seni toimiv just nimelt väline moonutus, mis soodustab mehi. Ja
isegi kui tõepoolest peaks olema nii, et alguses on naiskandidaatide valik
väiksem ja nad keskmiselt vähem võimekad (arvestades naiste kõrgemat haridust,
pole ma üldse kindel, et see nii on), siis ajapikku saavad naised julgust ja enesekindlust,
tiheneb konkurents ning naiskandidaadid saavad olema sama võimekad kui mehed.
Sookvoodid pole mitte moonutus, vaid need kõrvaldavad eksisteerivat moonutust
(mida küll paraku endale tunnistada ei taheta). Ajapikku, kui ühiskondlikud
hoiakud on muutunud, muutuvad nad üleliigseks – ehkki ühiskondlike
kujutluspiltide inertsust arvestades võib selleks kuluda üsna kaua aega.
Muidugi on sookvoodid kõigest üks abivahend ja vaja on veel palju enamat, nt
lastehoiuteenuse parandamine jne. </span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;">8. Milleks?</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;">Milleks sooline võrdõiguslikkus hea on?
Just selleks, et inimene poleks ära määratud rohmakatest eristustest
(mees-naine jne), vaid et saaksid välja tulla peenemad ja individuaalsemad
erinevused. Ühiskond tervikuna saab niimoodi ära kasutada palju suuremat hulka
andeid ja võimeid, nii et see on ka majanduslikult otstarbekas, eriti praeguses
järjest teadmispõhisemas ühiskonnas. </span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;">Naiste diskrimineerimise lõpetamine ei
peakski vajama mingit erilist põhjendust. Aga igatahes olen kindel, et soolise
diskrimineerimise vähendamisega võidaks meie ühiselu (ja ka selle hõlbustamine
ehk poliitika) juurde mitmekesisust, paindlikkust, kohanemisvõimet, elusust.</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div style="mso-element: footnote-list;">
<br clear="all" />
<hr align="left" size="1" width="33%" />
<div id="ftn1" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref1" name="_ftn1" style="mso-footnote-id: ftn1;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-size: 10.0pt;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: AR-SA;">[1]</span></span></span></span></span></a><span style="font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET;"> Osalt põhineb ajalehes
„Müürileht“ 14. detsembril 2012 avaldatud artiklil „Naised ja hõlbustamine“.
Mõned teemad on tõukunud Facebooki grupi „Virginia Woolf sind ei karda“
diskussioonidest.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span></span></div>
</div>
<div id="ftn2" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref2" name="_ftn2" style="mso-footnote-id: ftn2;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-size: 10.0pt;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: AR-SA;">[2]</span></span></span></span></span></a><span style="font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET;"> Algse artikli kirjutamise järel
on trajektoor olnud selline: 2014. aastaks oli Eesti langenud kaks kohta, 62.
positsioonile. 2015. aasta aruandes oli Eesti järsult tõusnud 21. positsioonile
ning 2016. aasta omas pisut langenud, 22. kohale. Võimalik, et Eest positsiooni
parandas Taavi Rõivase ajutine „üleminekuvalitsus“, kuhu kaasati enneolematu
hulk naisministreid. </span></div>
</div>
<div id="ftn3" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref3" name="_ftn3" style="mso-footnote-id: ftn3;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-size: 10.0pt;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: AR-SA;">[3]</span></span></span></span></span></a><span style="font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET;"> Hilisem trajektoor: 2014.
aastaks langes Eesti koguni 88. kohale. See-eest aga 2015. aastal tõusis 30.
kohale, mis jäi 2016. aastal samaks. Suurele tõusule avaldas tugevat mõju
ajutine valitsuskabinet paljude naisministritega, kuivõrd ministrite poolest on
Eesti 8. kohal, aga rubriigis „Naised parlamendis“ alles 59. ning „Naine riigijuhina“
68. kohal (kus on koos kõik riigid, kus naine pole kunagi riigipea olnud).
Viimane koht seoses Kaljulaidi valimisega presidendiks kindlasti paraneb, ehkki
sisuliselt juhib Eestis riiki ikkagi peaminister, mitte president, ja esialgu
pole näha, millal naine peaministriks võiks saada. </span></div>
</div>
<div id="ftn4" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref4" name="_ftn4" style="mso-footnote-id: ftn4;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-size: 10.0pt;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: AR-SA;">[4]</span></span></span></span></span></a><span style="font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET;"> 2014. aasta uus
koalitsioonivalitsus tõi ministrite osas ajutise muutuse, kui pea pooled
ministrid olid naised. 2015. aasta valitsuses oli kõigest kaks ning 2016.
aastal moodustatud valitsuses neli naist. Riigikogu 13. koosseisus on naisi 27
ehk varasemast natuke rohkem.</span></div>
</div>
<div id="ftn5" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref5" name="_ftn5" style="mso-footnote-id: ftn5;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="EN-US" style="font-size: 10.0pt;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: AR-SA;">[5]</span></span></span></span></span></a><span lang="EN-US" style="font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET;"> </span><span style="font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET;">2016. aastal valiti presidendiks
esimene naine, Kersti Kaljulaid.</span></div>
</div>
<div id="ftn6" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref6" name="_ftn6" style="mso-footnote-id: ftn6;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-size: 10.0pt;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: AR-SA;">[6]</span></span></span></span></span></a><span style="font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET;"> Ja sealjuures 5% suurem kui
tagantpoolt teises Austrias (2014. aasta seisuga):
http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/File:The_unadjusted_gender_pay_gap,_2014_(%C2%B9)_(difference_between_average_gross_hourly_earnings_of_male_and_female_employees_as_%25_of_male_gross_earnings_new.png
(see tabel puudutab kohandamata soolist palgalõhet, <i>unadjusted gender pay
gap</i>).</span></div>
</div>
<div id="ftn7" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref7" name="_ftn7" style="mso-footnote-id: ftn7;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-size: 10.0pt;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: AR-SA;">[7]</span></span></span></span></span></a><span style="font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET;"> Eesti Avatud Ühiskonna
Instituudi uuringu andmetel:
http://media.voog.com/0000/0035/2397/files/Perev%C3%A4givalla%20uuring-%202015%20aruanne.pdf</span></div>
</div>
<div id="ftn8" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref8" name="_ftn8" style="mso-footnote-id: ftn8;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="EN-US" style="font-size: 10.0pt;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: AR-SA;">[8]</span></span></span></span></span></a><span style="font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET;"> Omaette teema on see, et filmis
esitatakse feminismi nõrgalt ning selle kaitsjadki kaitsevad seda nõrgalt.
Selles mõttes kummutab film õlgmehikese.</span></div>
</div>
<div id="ftn9" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref9" name="_ftn9" style="mso-footnote-id: ftn9;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-size: 10.0pt;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: AR-SA;">[9]</span></span></span></span></span></a><span style="font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET;"> Jätame praegu kõrvale asjaolu,
et selline terviklik minevikumaailm ise on hõllanduslik ja väljamõeldud,
kehtides väga piiratud ühiskonnagrupi väga piiratud ajalõigus. </span></div>
</div>
<div id="ftn10" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref10" name="_ftn10" style="mso-footnote-id: ftn10;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-size: 10.0pt;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: AR-SA;">[10]</span></span></span></span></span></a><span style="font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET;"> Paralleel erinevate protsesside
väheviljakast kokkupanemisest on see, kui samastatakse totalitaarse režiimi
tsensuur ja „poliitkorrektsusest“ tingitud keelekasutuse teisendamine, mis
võivad olla sarnased vaid mõne formaalse tunnuse poolest, kuid on sisuliselt
kardinaalselt erinevad.</span></div>
</div>
<div id="ftn11" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref11" name="_ftn11" style="mso-footnote-id: ftn11;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-size: 10.0pt;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: AR-SA;">[11]</span></span></span></span></span></a><span style="font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET;"> Sest kõige suuremat meelehärmi
ei valmista maailmalõpukuulutajale mitte see, kui maailma lõpp kätte jõuab,
vaid kui see ära jääb – sest siis osutub kogu ta ettevõtmine tühjaks, tühiseks
– see mõttetusetunne on aga tema kõige suurem vaenlane, palju suurem kui see,
mida ta sellisena (esile) manab. </span></div>
</div>
<div id="ftn12" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref12" name="_ftn12" style="mso-footnote-id: ftn12;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-size: 10.0pt;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: AR-SA;">[12]</span></span></span></span></span></a><span lang="EN-US" style="font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET;"> </span><i><span style="font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET;">The Global</span></i><span style="font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET;">... 2015: 166, vt
https://www.weforum.org/reports/global-gender-gap-report-2015/ . Selle kohta vt
ka Anspal, Kraut, Rõõm 2010. </span></div>
</div>
<div id="ftn13" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref13" name="_ftn13" style="mso-footnote-id: ftn13;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-size: 10.0pt;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: AR-SA;">[13]</span></span></span></span></span></a><span style="font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET;"> Eriti kurioosne on palgalõhe
selle valguses, et Eesti naised on keskeltläbi oluliselt haritumad kui mehed.
See näitab Eesti ühiskonna vähest meritokraatiat.</span></div>
</div>
</div>
<!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:"Table Normal";
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:10.0pt;
font-family:"Times New Roman";}
</style>
<![endif]--><br />Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-80098162376709320572016-10-05T13:18:00.002-07:002016-10-05T13:18:36.846-07:00kübervägivald<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:HyphenationZone>21</w:HyphenationZone>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:ApplyBreakingRules/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<w:BrowserLevel>MicrosoftInternetExplorer4</w:BrowserLevel>
</w:WordDocument>
</xml><![endif]--><br />
<!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:"Table Normal";
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:10.0pt;
font-family:"Times New Roman";}
</style>
<![endif]-->
<br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
Palju tähelepanu pööratakse küberterrorile ja
küberahistamisele, kuid seda tehakse täiesti ühekülgselt. Esimese puhul
pööratakse tähelepanu vaenlas-riikidele ja grupeeringutele, teisel juhul
pahalastele. Aga täiesti tähelepanuta jäetakse riigi ja asutuste (nii avalike
kui era-) eneste poolne kübervägivald. See, kuidas meid litsutakse
küberkanalisse, pannakse tantsima programmide taktikepi järgi! Ei, sa ei tohi
elektroonilist allkirja anda niimoodi, vaid tuleb teha naamoodi. Ülikoolides registreeritagu
end loengutesse, ja siis oled sa neil peos – tee just neid eksameid, ära käi
mujal, hilinemise korral saad mittearvestatud jne tuhat küberkäteväänamist. Ja
kui sageli me peame kuulma seda, et jah, me saame aru, et peaks tegema
niimoodi, aga näed, süsteem ei luba! või et ei tuleks teha naamoodi, aga näed,
programm näeb niimoodi ette! või et antud valikud ei vasta kõigile
eluolukordadele, aga näed, elektrooniliselt on niimoodi nõutud! Kõik nood
üksikud illegaalsed vägivallateod kahvatuvad sellise igapäevase lakkamatu legaalse
elektroonilise ahistamise, terroriseerimise, käteväänamise, peedistamise ees.
Et elektroonika teeb asjad lihtsamaks? Aga muidugi, ka peedistamise,
järelvalve, kastisurumise. </div>
Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-86199655206812454012016-10-02T22:13:00.002-07:002016-10-02T22:13:54.742-07:00natsionaliseerimisest ja paremvasakjärgsest<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:HyphenationZone>21</w:HyphenationZone>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:ApplyBreakingRules/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<w:BrowserLevel>MicrosoftInternetExplorer4</w:BrowserLevel>
</w:WordDocument>
</xml><![endif]--><br />
<!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:"Table Normal";
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:10.0pt;
font-family:"Times New Roman";}
</style>
<![endif]-->
<br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
Veidral kombel võib kuulda hoiatusi eesti nn vasakpoolsete
parteide suhtes, et kui nad võimule tulevad, siis toimub üleüldine
natsionaliseerimine. See on kummaline mitmel põhjusel. </div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
Esiteks seniste parempoolsete valitsuste ajal on Eestil
rikkalik traditsioon nii riigiettevõtete pidamisel (nt Eesti Energia, Tallinna
Sadam) kui ka riigistamisel (raudtee, parvlaevandus, lennundus), nagu ka
riigikapitalismis (EAS). Ja seda pigem tõusvas joones. Mida siin veel nii väga
riigistada oleks? Kas keegi tõsiselt mõtleks pagariärisid üle võtma hakata? See
oleks täiesti ebaratsionaalne mitte ainult majanduskeskkonna halvendamise
suhtes, vaid ka puhtalt haldamise suhtes: kokkuvõttes on riigil lihtsam ja
kasulikum, kui pagariärid lihtsalt maksavad nõutud makse ja hoolitsevad ise
enda haldamise eest (ja kannavad ebaõnnestumise puhul kulud). Ja paraku on
mitmed hädad, milles silmapiiril ähvardavaid vasakpoolseid
tuleviku-natsionaliseerijaid süüdistatakse, juba täitunud siin ja praegu
parempoolse valitsuse all – korruptsioon Tallinna Sadama, raharaiskamine Eesti
Energias ja Estonian Airis, sahkerdamised ja jaburdused EAS-is (Autorollo,
Eesti logo jms). Aga selle ähvardusega saavutatakse geniaalne lüke: ühest
küljest saab mustata noid väidetavaid vasakpoolseid kontrollimatu argumendiga
(mis hakkab tulevikus toimuma) ja teiseks juhitakse tähelepanu eemale omaenda
kuritarvitustelt.</div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
Teiseks on need hoiatused kummalised selle poolest, et
vasakpoolset parteid Eestis ei olegi. Eesti poliitmaastiku kese on ühe lükke
võrra paremal, nii et paremäärmuslikud on ultraparemäärmuslased, parempoolsed
on paremäärmuslased, tsentristid on parempoolsed ja vasakpoolsed on
tsentristid. Vasakpoolset, ammugi siis vasakäärmuslikku natsionaliseerijat
parteid Eestis lihtsalt ei ole. Majandusliku liberalismi osas on kõik ühel nõul
(v.a. ultraparempoolsed) ja mis puudutab hüvede ümberjagamist, siis piirdub
küsimus üksiktoetuste protsendimääraga, pügal kõrgem või pügal madalam, ning
pealegi on nende meetmete puhul kohati raske vahet teha, kes on nö vasakul ja
kes paremal: pensione on tõstnud „parempoolsed“ ja otseste maksude
vähendamisega on nõus olnud „vasakpoolsed“ (nii et ümberjaotatavat on vähem
ning on suurenenud kaudsed maksud ja regressiivsus). Huvitav, kui oleks
vasakäärmuslik partei, kas siis ühtlasi tekiks ka mõni päris vasakpoolne
partei? </div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
Samas kui me elame faktijärgses maailmas, siis võib-olla ka juba vasakparemjärgses maailmas. Valitsuste mänguruum poliitika kujundamisel jääb järjest ahtamaks, kuna esiteks on erinevad riigid üksteisega järjest enam läbi põimunud ja teiseks on majanduslik määratus saanud järjest otsustavamaks. Nüüd küll vähemasti Euroopas üritatakse lõimi lahti põimida, aga see ei tõota midagi head, eriti Eestile. Valitsuste mänguruum võib nüüd küll kasvada, aga valida saab olema halva ja väga halva vahel - mis sisuliselt ei tähenda mänguruumi kasvu. </div>
Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-77001097934918631862016-10-01T20:33:00.002-07:002016-10-01T20:33:57.661-07:00teaduskeelest<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:HyphenationZone>21</w:HyphenationZone>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:ApplyBreakingRules/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<w:BrowserLevel>MicrosoftInternetExplorer4</w:BrowserLevel>
</w:WordDocument>
</xml><![endif]--><br />
<!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:"Table Normal";
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:10.0pt;
font-family:"Times New Roman";}
</style>
<![endif]-->
<br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
Ma olen laias laastus Margus <a href="http://novaator.err.ee/v/teaduselu/bbab3e96-7dca-4435-9ab7-548685175cfc/margus-niitsoo-mida-kiiremini-eesti-teaduskeel-sureb-seda-parem">Niitsooga</a> nõus. Tema jutu
positiivne aspekt (et me peame mõtlema globaalselt, muretsema kogu inimkonna
pärast) on õige. Seda peab iga teadlane silmas pidama ja hoiduma
essentsialiseerimast mistahes partikulaarseid asju, olgu selleks rahvus, riik
vms. </div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
Ainuke asi on see, et tema jutt jääb ühekülgseks ning tema
jutu negatiivne aspekt (et me peame hülgama lokaalse, lakkama eelistamast oma
keelt) ei ole õige ning see ei järeldu eelmisest. Praegusel ühekülgsel kujul
viib Niitsoo jutt kergesti absurdi, mida on ka näidatud <a href="http://uudised.err.ee/v/arvamus/164e8e6d-fea9-495d-9024-b2f70e45f4fd/alo-lohmus-absurdne-eesti-teaduskeel">vastustes</a> talle:
sellest järelduks, et Eesti ülikoolid peaks minema inglise keelele ning viimaks
see, et kuna ingliskeelset õpet on odavam ja otstarbekam korraldada juba
olemasolevates kõrgtaseme ingliskeelsetes ülikoolides, siis tuleks
kõrgharidusest Eestis üldse loobuda. </div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
Sarnast vastuolu osutasid konfutsiaanid liigagarate
moistide pihta. Moistid kuulutasid üleüldist <a href="http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/hiina-parimus-mozi-uleuldine-armastus/">armastust</a>, s.t et me peame
ühtviisi hoolima kogu inimkonnast ja igast inimesest, sõltumata sellest, kas ta
on lähedane või kauge, ning nad kritiseerisid konfutsiaanlikku
onupojapoliitikat, sugulasteeelistamist. Konfutsiaanid aga omakorda osutasid
sellele, et kui me viimases järgus ei eelistaks oma keha muule ümbrusele, siis
kaob ülepea see agent, kes saaks kõiki üleüldiselt „armastada“, inimkonnale
„kasu tuua“, igaüht „aidata“. </div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
Analoogia pole siin otsene, kuna keelt vahetades või
mingeid keeletarvituse valdkondi kaotades kõnelejad ei hukku. Analoogia on
üldisema tasandi loogikas, mis puudutab lähedast ja kauget ning kunatisust. Me
ei ole aksioloogiliselt neutraalses ja homogeenses ümbruses, vaid alati juba
leiame end mingist laetud keskkonnast. Mingid kohad, isikud, asjaolud on meile
meeldivad ja teised ebameeldivad. Lapsele on ema ja teiste lähedaste isik
erakordselt tähtis, üksindus ja kõhutühjus on reeglina ebameeldivad jne. See on
nö väliselt ja sisemiselt positsioonilt vaatamise erinevus: väliselt
positsioonilt on emakeel lihtsalt üks keel teiste kõrval, aga sisemiselt
positsioonilt, nö eksistentsiaalselt, on see miski, mille kaudu me saame
inimeseks, selles laotatakse laiali meie inim-mõõtmed, kõigi kalduvuste ja
nüanssidega (sellest ei pea järeldama tugevat keelelist determineeritust, aga
on ilmselge, et kultuuriliselt ja keeleliselt ilmnevad asjad üksjagu
erinevatena ja erinevates seostes olevatena – see kõik on muidugi
tajuliigutuslikult motiveeritud, aga see, et ma – olgu mõne luuletuse mõjul või
spontaanselt – seostan laua ja raua või kõndimise-tee ja joomise-tee, või et ma
pööran nii suurt tähtsust info päritolule, morfoloogiani välja rõhutades
kaudses kõnes seda, kui see pole otseallikast, jne – siis see kõik võrsub
spetsiifilisest keelest). </div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
Ja teiseks, isegi keeled väliselt võetuna ei anna alust Niitsoo
negatiivsele järeldusele. Ta peab eesti keeles teaduse tegemist lisakoormaks ja
ajaraiskamiseks. Ilmselt see tuleneb sellest, et tema valdkond on infotehnoloogia,
kus see ilmselt kergemini tundub niimoodi olevat. Kui me aga võtame nö teise
äärmuse, kirjandusteaduse, siis on ilmselge, et erinevad keeled ja pärimused
mitte ei koorma inimkonda, vaid rikastavad seda. Ja see kehtib ka üleüldiselt:
keeled kui (robustselt väljendudes) erinevad kodeeringud tekitavad üksteisega
kokkupuutes lisatähendusi; nendevaheline läbikäimine ja tõlkimine on alati
mingil määral loominguline – ning sellest võib võrsuda uusi intuitsioone,
ümbermõtestusi ja avastusi ka reaalteadustes. Teaduse üks suurimaid ohte on
jääda kinni ühte „paradigmasse“, mingisse näivilmsusse, ja keeleline
varieerimine on (teiste kõrval) üks vahend, kuidas neid tardharjumusi lahti
logistada. Üteldes ingliskeelset asja eesti keeles, ei tundu mingid probleemid
ja väited iseenesestmõistetavad, nad võivad nihkuda ning võib tekkida teisi probleeme
ja hüpoteese. Suurem osa koolis õpetatavast loogikast põhineb indoeuroopa
keeltel (kreeka-ladina, inglise) ning mõnest teisest keelest arendatud loogika
rõhutab teisi asju. Koolis õpetatav filosoofia rõhutab Lääne pärimuses (mis on
mõjutatud partikulaarsetest keeltest, ajaloolis-sotsiaalsetest tingimustest)
esile kerkinud probleeme, ning tähelepanuta jätnud teisi, mida mõnes teises
pärimuses on esile toodud. Kui me nüüd peamegi iseenesestmõistetavaks näiteks
seda, et filosoofia jaguneb ontoloogiaks, epistemoloogiaks, eetikaks ja
esteetikaks, või et filosoofia põhiprobleemid on keha ja vaimu küsimus,
vabaduseküsimus jne, siis me oleme just nimelt teatava libaevidentsi kütkes. Üldiselt
öeldes: ühest küljest tähendab keeltevaheline tõlkimine ja läbikäimine kadu,
vääritimõistmist, aja- ja jõuraiskamist, aga teisest küljest tähendab see ka
ainulaadset tähenduseloome ruumi, kui tuleb ühitada ühitamatuid. Kui me näeme
üksnes esimest ja selle nimel teise üle parda heidame, siis oleme lapse koos
pesuveega välja visanud. </div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-4591832845322593242016-06-05T00:50:00.002-07:002016-06-05T00:50:36.659-07:00Tagasi traditsiooniliste väärtuste juurde!<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:HyphenationZone>21</w:HyphenationZone>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:ApplyBreakingRules/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<w:BrowserLevel>MicrosoftInternetExplorer4</w:BrowserLevel>
</w:WordDocument>
</xml><![endif]--><br />
<!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:"Table Normal";
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:10.0pt;
font-family:"Times New Roman";}
</style>
<![endif]--><br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
Viimasel ajal liigub kuuldusi, et me peame pöörduma tagasi
kahe tuhande aasta vanuste kristlike väärtuste juurde. Aga mis on kaks tuhat
aastat võrreldes kogu inimkonna ajalooga! Köömes! Kui juba traditsioonilised
väärtused, siis olgu nad ehtsalt traditsioonilised, kõige vanemast pärimusest.
Inimlased hakkasid millalgi hirmsa agarusega tööriistu täiustama ja tehnikat
arendama. Tuleb tagasi pöörduda varasema traditsiooni juurde ja otsustavalt
kõrvale heita kõik tööriistad ja tehnika. Jumal on andnud inimesele suurepärase
keha – miks siis seda mitte kasutada? Me saame hakkama ka ilma nende uueagsete
edevusasjadeta, vibud ja odad ja kivikirved. </div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
Tõtt-öelda tuleks kaugemale minna, pöörduda veelgi iidsema
pärimuse poole kui püsisoojaseid olendeid polnud veel tekkinud, tuleb minna
tagasi vana armsa kombe juurde käia end kivi peal soojendamas – kui Jumal on
andnud Päikese, miks siis seda mitte kasutada? Ja pange tähele krokodille
jõgedes ja madusid urgudes – kas nad muretsevad selle eest, kust endale kehasooja
saada? Aga taevane Isa annab neile sooja. Jätkem siis see moodne
püsisoojasuse-alpus ja saagem nagu kõigusoojased.</div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
Veelgi enam, maismaale elama asumine on uuema aja narrus.
Vanemas pärimuses elasid kõik vees. Pöördugem tagasi vette! Küllap me seal lämbume
ja kõngeme, aga sellega astume veelgi suure sammu veelgi vanema pärimuse poole
liikumises, kus elusolendeid polnudki ja kus olid vaid keemilised ühendid –
pöördugem julgelt nende traditsiooniliste väärtuste juurde, kus küsimus on
keemiliste sidemete loomises, nende nurkades üksteise suhtes ja ühendatud
aatomites! </div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
Kui meil veel vähekenegi jõudu jätkub, siis peaksime
liikuma veelgi edasi, veelgi tagasi, veelgi iidsemate traditsioonide juurde,
kus polnud molekulegi ega aatomeid ega aatomituumi, tuleb liikuda kõige-kõige
vanema traditsiooni juurde, kus on kõige elementaarsemad olendid. See elu on
juba midagi väärt! See on muistsus, iidsus, ehtsus!</div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
Ning viimase hüppega ehk õnnestub mõnel kõige õnnistatumal,
püsivamal ja tarmukamal meist sooritada viimane pingutus ning vabaneda üldse
sellest ikkagi liigmoodsast olendi-kujust ja saada tagasi olemiseks eneseks,
mis pole veel kuju võtnud, puhtaks voolavuseks, mis omandab kõiki kujusid, aga
ise pole ükski neist! Siis oleme lõplikult jõudnud traditsiooni juure juurde,
kõige muistsemate väärtuste juurde, kõige ehtsamasse ja iidsemasse pärimusse!</div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-73857250461010998252016-06-01T20:29:00.000-07:002016-06-01T20:29:10.578-07:00ekremism lambanahas<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:HyphenationZone>21</w:HyphenationZone>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:ApplyBreakingRules/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<w:BrowserLevel>MicrosoftInternetExplorer4</w:BrowserLevel>
</w:WordDocument>
</xml><![endif]--><br />
<!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:"Table Normal";
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:10.0pt;
font-family:"Times New Roman";}
</style>
<![endif]-->
<br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
EKRE tallub mutta eesti rahvuse, sülitab eesti sõdurite
peale, kes vere hinnaga võitlesid välja meie iseseisva riigi, ja kõikide nende
peale, kelle pingutuste varal on õnnestunud see taastada ja seda hoida. Meie
sõdurid ei võidelnud riigi eest, mis oleks väiklaselt küüned enda poole, vaid nad
tahtsid luua riiki, mis „on rajatud õiglusele ja seadusele ja vabadusele“ ning
kus „kõik Eesti kodanikud on seaduse ees ühetaolised“ ja kus „ei või olla
avalikõiguslikke eesõigusi ja paheõigusi, mis olenevad sündimisest, usust,
soost, seisusest või rahvusest.“ </div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
EKRE lööb noa selga viimase veerandsajandi pingutustele
hoida eesti rahvast ja kultuuri, lävida maailmaga ja vaimus rikastuda; sõgedalt
tahavad nad sulgeda Eesti riiki poliitiliselt ja kultuuriliselt, millises sulus
tabaks Eestit vältimatult vaimne mandumine ja väga tõenäoliselt ka iseseisvuse
kaotus. EKRE on hunt lambanahas, väites end Eesti huvide eest seisvat, tegutseb
ta neile risti vastu. </div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
Ning kristlusega flirtides on EKRE vastuolus kõige
põhimisemate kristlike põhimõtetega (armasta oma ligimest nagu iseennast, „<span class="v">mida te iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest
vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi</span>“, pööra teine põsk jne).
Väljastpoolt paistavad nende ülikonnad küll nägusad, aga seespoolt on täis
surnuluid ja kõiksugust roisku! Puud tuntakse viljast; kus on neil „ihulikud halastusteod“,
millest räägitakse ühe kiriku katehheesi-leheküljel: „näljaseid toita,
janustele juua anda, paljaid riietada ja võõrastele öömaja anda“? </div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
Konservatiivsusest, mis peaks tähendama pärimuse lõimimist
kaasajaga ja selle abil uue loomist, on nad teinud preservatiivsuse, mineviku
valitud palade keldri, kust nopitud puuslikega nad mitte ei edenda tänapäeva,
vaid mõistavad selle üle kohut.</div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
EKRE väidab end seisvat eesti rahva enamuse eest, ent ei
tunnista võrdseid õigusi eesti kodanikele, kes räägivad teist emakeelt,
järgivad teisi kultuurikombeid, ehivad oma ihu mittevalge nahaga, armastavad
samast soost inimest jne. Kodanikud, pange hoolega tähele! Nagu kirjutab <a href="http://toomasjyrgenstein.blogspot.com/2016/05/ma-ei-respekteeri-sinu-arvamust-sest.html">Toomas Jürgenstein</a>: „Kui öeldi halvasti mustanahaliste kohta, siis ma vaikisin, sest
minu nahk on valge. Kui öeldi halvasti pagulaste kohta, siis ma vaikisin, sest
mul pole pagulaste hulgas tuttavaid. Kui öeldi halvasti geide kohta, siis ma ei
protestinud piisavalt, sest ma polnud ju gei. Kui öeldi halvasti lasteta naiste
kohta, siis ma vaikisin, sest naiste probleemid mõtlesin jätta naistele. Kui
Eesti jõukamate ja vaesemate vaheline palgalõhe kasvas üheks Euroopa suuremaks,
siis ma ei protestinud, sest tahtsin kuuluda jõukamate hulka.” Mõtelge järele –
varem või hiljem jõuab välistamine teieni, igaüks meist on mingitpidi vähemus.
Ärge laske külvata vaenu ja vimma ühiskonnaosade vahel! See on „sõda vaeste
vahel“, millest lõikavad kasu rikkad ja võimukad, kelle hulka kuulub ka EKRE.
Ärge laske end eksitada, ärge valage oma viha ja pettumust teiste nõrkade ja
viletsate peale, vaid vastupidi, sõdige inimeste ja institutsioonide vastu, mis
hoiavad teid vaese ja viletsana – seda saate aga teha ainult üheskoos teiste
vaeste ja viletsatega. Vastasel juhul saavad võimnikud teist alati jagu. </div>
Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-74805709759151337802016-06-01T20:19:00.000-07:002016-06-01T20:19:13.711-07:00Sooneutraalne lasteaedEestis toimub viimasel ajal huvitavaid diskussioone, mis lasevad heita
pilku kollektiivsele alateadvusele. Näiteks sooneutraalsete lasteaedade
osas. Sissejuhatava märkusena: kui neis pandaks kõik poisid kleiti
kandma ja kõik tüdrukud jalgpalli mängima, siis just nimelt ei oleks
tegemist sooneutraalse lasteaiaga, vaid seal toimuks soopõhine
profileerimine. Niipalju kui ma asjatundjate jutust aru olen saanud,
tähendab sooneutraalne lasteaed lihtsamalt öeldes seda, et seal ei toimu
soopõhist peedistamist: kõik lapsed võivad kanda kleite või pükse,
mängida nukkude või klotsidega, sõltumata sellest, milline sugu neil
sünnitunnistusel märgitud on. Huvitav pole selle ümber tekkinud
diskussioon sooneutraalseid lasteaedu ründajate argumentide poolest
(neid õieti ei olegi), vaid nende vaidlusägeduse enese poolest – see
lasebki heita pilku nende alateadvusse, selle kaudu saavad sõna
alateadlikud hirmud ja tungid. Neid on mitmeid, aga ilmselt olulist
rolli mängivad allasurutud homoseksuaalsed tungid ja nendega seotud hirm
oma soolist identiteeti kaotada; või ka üldisemalt öeldes allasurutud
muundumistung ja sellega seotud hirm üldse oma identiteeti kaotada. Need
heidavad valgust ka eesti kollektiivsele psüühele: kollektiivi
(väidetav) õnn – mis väljendub olukorras, kus on selge pilt, kes on
poiss ja kes on tüdruk ning kus mõlemal on selgelt eristuvad atribuudid
ja käitumisnormid – on tähtsam individuaalsest õnnetusest – mis
väljendub selles, kui mingil põhjusel mõnel lapsel või täiskasvanul
tuleb pähe käituda teistmoodi kui nood kollektiivsed normid ette näevad.
Sotsioloogiliste uuringute järgi on Eesti kollektivistlik ühiskond,
kuid ta ei tunne ennast sellisena ära. Eestis on suur lõhe ühiskonna
tegeliku käitumise ja ühiskondliku kuvandi vahel. Me oleme
kollektivistlikud, aga arvame miskipärast, et oleme individualistlikud
(võib-olla sellepärast, et meil on mõningaid justkui individualistlikke
tarvidusi, nagu näiteks suur isikuruum – nagu mitmes teiseski kultuuris,
laiuskraadist sõltumata). Nagu nõukogude ajal: kollektiiv on tähtsam
kui indiviid (ehkki jällegi me peame praegust olukorda miskipärast
nõukogude ühiskonna vastandiks – samas kui tegelikkuses on palju suurem
järjepidevus, sest ega suured ühiskonnakehandid ei muutugi väga
järsult). Kuigi nagu <a href="http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=210">Mart </a>ja <a href="https://www.tlu.ee/pood/tlu-kirjastuse-raamatud/111-otsides-kogukonda-sotsialismijargses-keskuskulas-arenguantropoloogiline-uurimus-.html">Aet </a>on näidanud, tekitab see pigem
libakollektiive, atomistlikke kogumeid, väliselt määratud seltsinguid.
Nood palju poleemikat tekitanud grupid on samuti sellised välised
grupid, mis on määratud soo, nahavärvi, emakeele jms alusel. See aga on
nõrk kollektiiv, jõuk, mitte ühis-kond. Ilmselt kui me tasapisi
liiguksime sinnapoole, et rohkem sallida individuaalseid valikuid ja
oluviise, siis võiksid ka seltsingud muutuda sisulisemaks, seespidiselt
määratuks ja seetõttu ka tugevamaks. Siiamaani aga väga suur osa
ühiskonnast tahab ühiskondlikku repressiooni, kollektiivset peedistamist
(nõnda nagu Venemaal: kümnete miljonite üksikisikute kannatused Stalini
repressioonide all ei loe „suurema“ hüve, riigi tugevdamise ja sõja
võitmise nimel). Vahest on ka selle taga alateadlik muundumis-hirm,
kartus kaotada oma identiteeti, umbusk, et kui ütelda lahti mingitest
ühiskondliku oidipeerimise vormidest, siis variseb kogu ühiskond, kogu
inimlikkus kokku ja me muutume metslasteks. Mina kardan pigem
vastupidist: kuni me jääme väliselt määratletud ühiskonna juurde, võime
kergesti muutuda metsikuks märatsevaks rahvajõuguks, vahet pole kas
lynchmob’ina või siis natsliku ratsionaalsusse moondrõivastunud
metsikusena.Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-80806708993461522912016-04-26T07:54:00.001-07:002016-04-26T07:54:57.519-07:00Feminismist<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:HyphenationZone>21</w:HyphenationZone>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:ApplyBreakingRules/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<w:BrowserLevel>MicrosoftInternetExplorer4</w:BrowserLevel>
</w:WordDocument>
</xml><![endif]--><br />
<!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:"Table Normal";
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:10.0pt;
font-family:"Times New Roman";
mso-fareast-font-family:"Times New Roman";}
</style>
<![endif]-->
<br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
1. Kriitiline unustus</div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
Feministlikus grupis Virginia Woolf Sind Ei Karda esineb vahel
eneseiroonilisi epiteete à la „meie, krõhvad“ või „meie, meestevihkajad“, mida
ei tule muidugi otsesõnu võtta, kuid mulle tundub, et olgugi huumori või
iroonia võtmes need ikkagi legitimeerivad positsiooni, mille suhtes kriitilised
ollakse, seeläbi, et oma iha sinna üldse investeeritakse, sedasorti diskursust
üldse tähele pannakse ehk et see ülepea relevantsena ilmneb. Ma arvan, et
sellisel diskursusel võib tükis täiega lasta unustusse vajuda, nii et isegi kui
keegi esineb sedasorti avaldustega (mitteirooniliselt, mõeldeski niiviisi),
siis saab ta lihtsalt õlakehituse osaliseks, nii et ta jääb omas mahlas,
isolatsioonis podisema. Kokkuvõttes: ma pole üldsegi sellise eneseiroonia vastu
(see osutab võimele endast distantseeruda ja on selle poolest voorus), vaid
leian, et sellise eneseirooniagi unustamine oleks vabastav, vabastaks iha
nondesamade vanade struktuuride ja klompide kütkest, nii et ta saab
investeerida põnevamatesse asjadesse. Vähemasti oleks unustus nendele vanadele
struktuuridele kõige parem kriitika. </div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
Kui korraks tulla metatasandilt objekttasandile, siis
sellistes feminismile rakendatud epiteetides nagu „meestevihkamine“ jms on
muidugi nii palju asju valesti, et neid võib jääda üles lugemagi (ja see
ilmselt annab ka oma panuse nende epiteetide eneseiroonilisse potentsiaali,
kuna just nimelt „liiga palju“ on valesti, toimub üleküllastus, mis saab
vallanduda naeruna). Toon välja ainult ühe asja. Feminismi-mõistet on kasutatud
mitmel moel, aga ma oletan, et kõige laiema konsensuse saavutab määratlus,
mille järgi on kõige üldisemalt öeldes tegemist naise positsiooni,
naise-kogemuse jne-ga, s.o kus esmajoones on (positiivses sõnastuses) see, kes
on naine, millest <i>teises </i>järgus tuleneb (negatiivses sõnastuses) see,
mille vastu tuleb naiseks-olemise nimel võidelda. Ehk „meestevastasus“ pole
igal juhul esimese järgu küsimus. Ja isegi teise järgu küsimusena on raske
näha, kuidas see saaks sellise üldise määratlusena kehtida (kuidas naine kui
selline saaks olla mehe kui sellise vastu – või vastupidi), sest isegi
bioloogiliselt on kõigist sellega seotud agonismidest hoolimata sugulise
erinevuse tähendus kooperatsioon ehk molekulaarsel tasandil väljendudes
„geneetilise materjali“ parandamine rekombinatsioonis ning seeläbi „kohasemate“
organismide tekitamine. Kultuurilisel tasandil on kooperatsioon veelgi ilmsem
(võib oletada, et kultuuri arengu üks alustalasid on mõlema vanema pikaajaline
osalemine järglaste kasvatamises). Nii et kui on juttu „meestevastasusest“
feminismis, siis ilmselgelt tähendab see mingite spetsiifiliste nähtuste vastu
olemist – esmajoones puudutab see teatavaid ühiskondlikke struktuure ja
tavasid, mis hoiavad naisi alamas, nõrgemas positsioonis. Ja võib üsna kindel
olla, et kui keegi esineb etteheitega „aga mis teil meeste vastu on?“, siis
selle taga on teadvustamata hirm – privilegeeritu positsiooni on riivatud ja ta
kardab seda kaotada, ja kui indiviid on oma identiteeti tihedalt sellega
seostanud, siis puudutab see otseselt ka tema eneseidentiteedi aluseid (sellise
etteheitega võivad esineda muidugi nii mehed kui ka naised – viimased „teise
diskursuse“ interioriseerimise kaudu; see ei erinegi nii palju mehanismidest,
kuidas mehed interioriseerivad sedasama diskursust – lihtsalt
resultantpositsioon on erinev: mehed satuvad ise olema privilegeeritud, naised
aga mitteprivilegeeritud). Seetõttu võib säärane etteheide olla vägagi terav,
äge, agressiivne. </div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
2. Formaalne ja sisuline võrdõiguslikkus</div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
Tundub, et feminismiga seotud diskussiooni pärsivad
(vähemasti Eestis) mõned lühinägelikkuse-punktid. Üks neist on seotud sellega,
et formaalselt on Eestis naiste õigused ju üldjoontes tagatud: naised saavad
osaleda kõigil poliitilise elu tasanditel, valida ja olla valitud ametitesse,
omada, pärida ja pärandada vara, sõlmida lepinguid, piiranguteta osaleda äris
ja tootmises, käia sõjaväes ja olla korrakaitsja jne. Lisaks saavad naised
otsustada oma keha üle: abort ja rasestumisvastased vahendid on legaalsed,
samuti prostitutsioon (kuid mitte selle vahendamine). Paberi peal on seega
meeste ja naiste võrdõiguslikkusega kõik justkui korras. Aga kui me vaatame elu
ennast, siis on asjad hoopis teistmoodi. Seetõttu on vaja rääkida ka sisulisest
võrdõiguslikkusest, mis tähendab reaalset võimet võrdõiguslikkust teostada.
Utreerides: on mõttetu rääkida vabadusest omandada haridust, kui õppemaks on
suurem kui vanemate kuupalk, lähim kool on viiekümne kilomeetri kaugusel ning
õdede-vendade toitmiseks peab laps tööd tegema: hariduse omandamine pole sel
juhul formaalselt keelatud, ent on sisuliselt muudetud kättesaamatuks. Üks
suuremaid probleeme võrdõiguslikkusega ongi see, et me ei näe neid tegureid,
norme ja tavasid, mis tekitavad ja hoiavad sisulist ebavõrdsust, s.t me ei näe,
et „tavaline“ olukord ongi juba kallutatud, „loomulik“ olek on juba ebaloomulik
(konstrueeritud, teatavate tegude ja hoiakute tagajärg). Kõige vähem märkavad
seda muidugi privilegeeritud, ehk antud juhul mehed. Näiteks miks on nii, et
paljudel elualadel, kus on valdav naiste osakaal (nt lasteaiakasvatajad), on
palgad madalamad kui paljudel elualadel, kus on valdav meeste osakaal (nt
ehitus). Kas suhtlustöö on iseenesest vähem väärtuslik või vähem
kvalifikatsiooni nõudev kui füüsiline töö? Need on lihtsalt edasikanduvad
tavad. </div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
3. Tunda ja usaldada geneesi</div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
On vägagi võimalik, et vaatamata kõigile pingutustele tuua
mehi suhtlusfääri töödele ja naisi füüsiliste tööde sfääri (kus tegelikult
enamasti suurem osa tehakse nagunii masinatega) jäävad ikkagi naised domineerima
esimestes ja mehed teistes. Selle paradoksi tõi välja Harald Eia
dokumentaalfilm „Ajupesu“ (Norra, 2010): Norras, mis oli uuringute järgi 2008.
aastal sooliselt kõige võrdõiguslikum riik maailmas, on ometi lõviosa
insenseridest mehed ja haiglaõdedest naised. Samuti saab neid erinevusi
korrellerida meeste ja naiste neuroloogiliste erinevustega. Niimoodi võib
juhtuda, et mõni traditsionalistlik ja suure soolise ebavõrdsusega ühiskond on
paljuski väga sarnane Norraga. Muidugi, kui me vaatame lähemalt, siis tulevad
välja erinevused. Aga isegi kui me väitluse huvides postuleeriksime täieliku
samasuse, siis oleksid need kaks pealtnäha ühesugust ühiskonda ikkagi äärmiselt
erinevad, kuna geneesiprotsess, millega selleni on jõudud, on erinev (ja edasi
kestes need pealtnäha samased ühiskonnad hakkaksid vältimatult lahknema). Suure
soolise ebavõrdsusega ühiskonnas määrab sugu inimese elukäiku: mil moel ta end
üleval ja ülal peab (s.t kuidas end elatab ja kuidas käitub). Alati on aga
naisi ja mehi, kes tahaksid elada teistmoodi kui neile etteantud rollid, nii et
see süsteem on vältimatult ebastabiilne, habras ja nõuab säilitamiseks suurt
hulka ideoloogilist ja ka füüsilist vägivalda, mille abil „hoida ohjes“
soorollist „hälbijaid“. Seevastu isegi kui oletada, et sooliselt võrdõiguslikus
riigis enamik mehi ja naisi teevad sarnaseid töid nagu suure soolise
ebavõrdsusega riigis, siis siin on see oluline vahe, et need, kes tahavad elada
teistmoodi, saavad seda teha ja neid isegi julgustatakse ja toetatakse.
Seetõttu on selline süsteem palju vastupidavam ja sitkem, kuna soorollide
vastustajad – isegi oletades, et neid on vähemus – mitte ei lõhu süsteemi, vaid
kinnitavad seda. Kindlasti on see stressivabam olukord, kuna ei pea muretsema
enda vastavuse või mittevastavuse pärast olemasolevate soorollidega.<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn1" name="_ftnref1" style="mso-footnote-id: ftn1;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: ZH-CN;">[1]</span></span></span></span></a> Ja
kahtlemata on selline ühiskond edukam mitmesuguste annete väljatooja ja
arendajana, kuna puudub või on nõrgem eelselektsioon, mis kõrvaldaks pelgalt
soo alusel inimesi mingist valdkonnast. </div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
Muidugi nõuab selline ebavõrdsuste mahendamine vaeva, kuna
kui oletada et insenerideks hakkavad enamasti mehed ja haiglaõdedeks naised,
siis kujunevad sellest stereotüübid, ühiskondlikud hoiakud, mis isegi
formaalsete takistuste puudumisel raskendavad indiviidide ligipääsu teatud
erialadele pelgalt soo tõttu, ning selliste stereotüüpide hajutamisega tuleb
pidevalt tegeleda. Üks feminismialast diskussiooni hägustav asjaolu on siin
see, et mõlemaid peetakse ühtmoodi vägivaldseks – nii traditsioonilise
ühiskonna soorollidesse surumist kui ka progressiivse ühiskonna soorollide
mahendamist. Need on aga parem lahus hoida, sest tegemist on eri laadi
protsessidega: üks on piirav (on etteantud soorollid ja sa pead lihtsalt
nendega kohanema), teine on avav, piiranguid kõrvaldav (hajutatakse eelarvamusi
ja norme, mis pärsivad isikul asumast ühte või teise ametisse); üks lähtub
kollektiivist (ühiselt määratletud soorollid ja isikute kohandamine nendega),
teine indiviidist (teha nii, et indiviid saaks võimalikult pärssimisteta ennast
arendada ja rakendada); üks võtab midagi ära (ärajäänud ja luhtunud karjäärid
„vale“ soo tõttu), teine annab midagi juurde (insenerideks on endiselt enamasti
mehed ja haiglaõdedeks naised, <i>aga</i> kui sa mehena tahad saada haiglaõeks
või naisena inseneriks, siis sa saad seda teha).<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn2" name="_ftnref2" style="mso-footnote-id: ftn2;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: ZH-CN;">[2]</span></span></span></span></a></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
4. Feminism kui igaühe asi</div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt; text-justify: inter-ideograph;">
Nõnda pole feminism ja naisõiguslus spetsiifiliselt naiste
asi ja naiste huvides, vaid see on samavõrd meeste huvides ja kogu ühiskonna
hüvanguks. Ses mõttes peaksid kõik olema feministid – nagu ka kõik peaksid
olema abolitsionistid, nahavärvist sõltumata. Seksistlik ühiskond toob kaasa
soorollid, mis piiravad ka mehi (isegi kui nad on privilegeeritud seisundis).
Ei pea ainult julgustama naisi asuma „meeste“ erialale, kui neil on vastav
kutsumus, vaid ka mehi „naiste“ omale; ei pea ainult julgustama naistes
„mehelikke“ omadusi – enesekehtestus, juhtimine jt –, vaid ka meestes
„naiselikke“ omadusi – empaatia, emotsionaalne intelligentsus jt.
Ühiskondlikult saab siis paremini avastada ja arendada mitmesuguseid andeid ja
individuaalselt saavad inimesed täielikumaks, avaramaks, integreeritumaks (ja
siis poleks enam võimalik, et tolereeritakse meespoliitikute seksistlikke
avaldusi, vaid seda peetaks lihtsalt matsluseks, ahta isiksuse tunnuseks).
Lihtsa dihhotoomia mees-naine asemel on siis hulk individuaalseid iha
genereerimise viise – mis maailmalõpukuulutajate meelehärmiks<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn3" name="_ftnref3" style="mso-footnote-id: ftn3;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: ZH-CN;">[3]</span></span></span></span></a> ei
tekitaks aga mingit segadust, kaost, vaid millest ilmselt enamik sarnaneks
praeguste vormidega – just nimelt <i>sel määral kui</i> mees ja naine on midagi
loomulikku; teisisõnu: ainult siis on nad midagi loomulikku.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div style="mso-element: footnote-list;">
<br clear="all" />
<hr align="left" size="1" width="33%" />
<div id="ftn1" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref1" name="_ftn1" style="mso-footnote-id: ftn1;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: ZH-CN;">[1]</span></span></span></span></a>
See võib muidugi tekitada teistsugust ebakindlust, kuna just nimelt ei teata,
„kuidas tuleb käituda“: „enne“ oli teada, kuidas käitub džentelmen ja kuidas
käitub daam, aga „nüüd“ on asi palju segasem. Küllap tuleb nendegi murega
tegeleda, aga lahenduseks ei saa muidugi olla „džentelmenide“ ja „daamide“
koodeksi üleüldine tagasitoomine sotsiaalse normina, vaid pigem nende möönmine
teatavates alamsüsteemides (nt džentelmenide ja daamide klubid asjast huvitatuile,
või siis presidendi vastuvõtt, kuhu ülikonnad ja vuhvkleidid selga pannakse).
Selline piiritlemine võib asjaomastes tekitada protesti – miks me peame
džentelmeni-daami mängu mängima ühes ühiskonna nukas; <i>kõik</i> peaksid
niimoodi käituma. Siin võib tuvastada kunagise hegemoonse, koloniseeriva
diskursuse rasket kohanemist olukorraga, kus ta on sunnitud taanduma. Nagu mõni
koloniaalimpeeriumi emamaa, kes on kolooniatest ilma jäänud ja peab nüüd
leppima oma uute, tunduvalt kahanenud piiridega – ideoloogilised pretensioonid
sageli ei kahane sugugi nii kiiresti ja sageli säilib suurriiklik hoiak ka
pärast suurriigi staatuse kaotamist. Muidugi neid hegemoonseid pretensioone
toestatakse mitmesuguste ideoloogiliste ja ajalooliste argumentidega: „vanasti“
oli niimoodi (ja kuna inim- või ka ühiskond jäi selle tingimustes ellu, siis
järelikult ta vähemasti võimaldas elu – iseasi, kas võimendas), niimoodi on
„loomulik“ (mees on kütt, naine koduhoidja; mees oli kündja ja naine kuduja, <i>järelikult</i>
on loomulik, et mees juhib poliitilist elu ja naine korraldab kodust elu –
ehkki kõik need struktuurid, juhul kui nad ikka eksisteerisid, olid
ajalooliselt kujunenud teatud kindlates oludes; see viib vältimatult
bioloogilisse ja/või ajaloolisse reduktsionismi). Sellistele hegemooniapretensioonide
suhtes tuleb olla järeleandmatu: me mööname teie alamstruktuuri, aga mingil
juhul ei anna teie kätte kogustruktuuri.</div>
<div class="MsoFootnoteText" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
Mis
puudutab vana hegemoonia lagunemisest tulenevasse ebakindlusse, siis sellega
tuleb tegeleda kui <i>järeleaitamistunniga</i>. Ikka leidub ühiskonnaliikmeid,
kes ei suuda uute oludega piisavalt kiirelt kohaneda. Näiteks keskealisel
inimesel võib olla raske kohaneda uute tehnoloogiatega – aga lahenduseks ei saa
muidugi olla see, et me keelaksime need uuendused ja sunniksime kõiki minema
tagasi Nokia 3310 juurde, vaid see, et aitame järele neid, kes uute
aparaatidega kohaneda ei suuda. Samamoodi võivad soorollide muutumine (või
hajumine) tekitada stressi inimestes, kes on üles kasvanud teistsuguses
ühiskondlikus korralduses ja harjunud teistsuguste jaotustega. Jällegi kuna
inimene võib olla oma identiteedi tihedalt sidunud nonde vanade jaotuste külge,
siis võib ta tunda ennast ohustatuna oma identiteedi alusteni välja, ning see
võib avalduda väljapoole suunatud verbaalse või isegi füüsilise
agressiivsusena. Sellega toimetulekuks tuleb neis esiteks luua turvatunne (jah,
te olete inimesed, väärikad kodanikud, me aktsepteerime teid, „kõik on hästi“,
„rahu“) ja teiseks näidata seda loogikat, kuidas vanast jaotusest on liigutud
uude, ühest küljest veendes selle otstarbekuses ning teisest küljest avardades
empaatiat uute vormide (nt samasooliste abielupaaride) vastu (näiteks kasvõi
tuues neid kokku nende inimestega, nii et tekiks isiklikum ja täpsem
ettekujutus). </div>
<div class="MsoFootnoteText" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
Konservatiividel
on ühiskonna tasakaalus hoidmisel tänuväärne roll – mitte niivõrd aktiivse
panustajana („sõukruvidena“), kuivõrd inertsi tekitajana („ballastina“):
ühiskonnal on hädasti tarvis mingit hulka inertsi, sest liigne volatiilsus võib
ta sootuks koost rebida. Pole hea, kui iga uus mõte kohe ellu viiakse – sest
pole teada, kuhu ta välja viib. Täiesti aktsepteeritav konservatiivne
positsioon võikski olla ka selline, mis toetaks status quo’d kui sellist, s.t
mis ei peakski seda põhjendama sellega, et „vanasti“ oli hea või „olemuslikult“
on hea nii nagu on olnud, vaid lihtsalt hoides inertsi kui sellist – heal juhul
muidugi mitte ogaralt kaua, „viimse veretilgani“, vaid lastes tegelikkusel
muunduda, lihtsalt aeglustades seda protsessi, hoides ta seeläbi
konsistentsena; luues pinna(se), kuhu uuendused, uued sisendid, ettepanekud
saavad koguneda ja kus nad saavad küpseda, ühiskonnakehandi teiste elementidega
läbi käia, lõimuda, nüansseeruda, enne kui see avaldub teostusliku teisendusena
(ja lastes sumbuda paljudel, mis teostuseni ei jõua). Selline viivitus on
rikkaliku ja jõulise ühiskondliku tegutsemise eeldus. Selline konservatiiv
lihtsalt avaldab vajalikku vastupanu, nii et progressiivsed jõud saavad
pidepunkti – nagu aikido’s <i>uke </i>(see, kelle peal tehnikat sooritatakse) <i>tori</i>’le
(sellele, kes tehnikat sooritab). Aikido võrdlusega jätkates: tehnika
sooritamise provotseerijaks, algatajaks on just <i>uke</i> ehk n-ö see, kes
pikali visatakse – ja ka ühiskondlikus dialektikas provotseerijaks ongi sageli
just konservatiivne element, jätkates mingeid praktikaid, mis pole uutes oludes
enam kohased, nii et progressiivne element on sunnitud temaga mingi tehnika
sooritama (protesti, revolutsiooni, ...). </div>
</div>
<div id="ftn2" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref2" name="_ftn2" style="mso-footnote-id: ftn2;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: ZH-CN;">[2]</span></span></span></span></a> Paralleel
erinevate protsesside väheviljakast kokkupanemisest on see, kui samastatakse
totalitaarse režiimi tsensuur ja „poliitkorrektsusest“ tingitud keelekasutuse
mõjutamine, mis võivad sarnased olla vaid mõne formaalse tunnuse poolest, kuid
on sisuliselt kardinaalselt erinevad. </div>
</div>
<div id="ftn3" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref3" name="_ftn3" style="mso-footnote-id: ftn3;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: ZH-CN;">[3]</span></span></span></span></a> Sest
kõige suuremat meelehärmi ei valmista maailmalõpukuulutajale mitte see, kui
maailma lõpp kätte jõuab, vad kui see ära jääb (sest siis osutuks kogu ta
ettevõtmine tühjaks, tühiseks – see mõttetusetunne aga on tema kõige suurem
vaenlane). </div>
</div>
</div>
Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-18609970496995275982015-10-16T17:34:00.003-07:002015-10-16T17:34:47.619-07:00miks me jääme orjadeks<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:HyphenationZone>21</w:HyphenationZone>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:ApplyBreakingRules/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<w:BrowserLevel>MicrosoftInternetExplorer4</w:BrowserLevel>
</w:WordDocument>
</xml><![endif]--><br />
<!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:"Table Normal";
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:10.0pt;
font-family:"Times New Roman";
mso-fareast-font-family:"Times New Roman";}
</style>
<![endif]-->
<br />
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; text-align: justify; text-autospace: none; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
Kui
vasakpoolsust võtta hoiakuna, mis soovib ühiskonnas tekkivate ebavõrdsuste
mahendamist, ning liberaalsust meelsusena, mis tahab mitme ideoloogiakeskme
olemasolu, siis loogiliselt peaks vasakliberaalsus olema igal ajal igas kohas
domineeriv poliitika. Alati oleks ka paremkonservatiive, paremliberaale ja ehk
ka vasakkonservatiive (ning nende kõigi olemasolu oleks soovitud sellesama
vasakliberaalsuse raames), aga need jääksid selgelt vähemusse. </div>
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; text-align: justify; text-autospace: none; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
Mis
puudutab vasak-parem eristust, siis varandus kaldub ühiskonnas jaotuma
ebavõrdselt, mis tähendab seda, et üksikutel on väga palju ja enamikul väga
vähe. Seega peaks enamik soovima just nimelt seda, et mahendataks ühiskondlikke
ebavõrdsusi. </div>
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; text-align: justify; text-autospace: none; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
Mis
puudutab liberaalne-konservatiivne eristust, siis siin on asjad pisut keerulisemad,
kuna inimesed eristavad end ühiskondlikust ideoloogiast vähem kui
majanduslikust olukorrast. Võiks isegi tunduda, et kuna konservatiivsus
tähendab olemasolevate väärtuste säilitamist, olemasoleva olukorra aga
standardjuhul määratleb enamus (või teisipidi, see olemasolev olukord määratleb
enamuse, annab platvormi, millelt enamus ennast mõistab), siis peaks
loogiliseltki olema konservatiivsus põhiline hoiak. Kui me aga seda asja
lähemalt vaatame, siis me näeme, et olemasolev olukord on konservatiivsuse
dominantsi puhul määratletud ühe või väga väheste ideoloogiakeskuste poolt, mis
aga tähendab seda, et see tuleb kasuks eeskätt seltskonnale, kes seda ideoogiat
produtseerib. On muidugi ideoloogiaid – ja väga võimsaid, jõulisi –, mis
kuulutavad just nimelt isetust, altruismi, näiteks budism, moism, kristlus jt.
Ning leidub alati ka neid, kes seda tõsiselt võtavad ja tegelikultki
praktiseerivad – ning nonde ideoloogiate püsimisel on need isikud äärmiselt
vajalikud –, aga harilikult pole nemad ideoloogia põhilised produtseerijad
(välja arvatud mõned singulaarsuspunktid, nagu Buddha, Mozi, Kristus, ehkki nad
pigem andsid mõned esialgsed liigendused ideoloogiasse, samas kui põhitootmine
jäi hilisematele põlvkondadele) ning kui me vaatame nende ideoloogiate
praktikat, siis just isetuse-retoorika peale saab rajada ideoloogiatootjate
seisukohalt kõige tulusamaid (majanduslikus ja muus ühiskondlikus mõttes)
institutsioone. Nõnda nagu Aafrika abistamiseks saab rajada institutsiooni,
mille haldajad saavad ühest küljest ise mõnusasti majanduslikult ära elada ning
teiseks paista ka moraalselt eeskujulikena. Need ideoloogiatootjad aga ei saa
tegeleda muu tootmisega (s.o nad on seda tõhusamad, mida enam nad
spetsialiseeruvad üksnes ideoloogiatootmisele), mis tähendab, et (kui mõni
sümboolne tootlik panus välja arvata) lõviosas on nad ülalpeetavad, mis
omakorda tähendab, et neid saab arvuliselt ühiskonnas olla vaid väike vähemus,
mis jällegi tähendab, et loogiliselt peaks valdav osa elanikkonnast toetama
olukorda, kus ideoloogiakeskmeid on palju, nii et sümboolne ja ühes sellega ka
majanduslik võim ei koonduks ühte kohta, väikese vähemuse kätte, vaid püsiks
ringluses, nii et esiteks oleks mitu võistlevat ideoloogiakeset, kes peaksid ka
sisuliselt ülejäänud elanikkonna eest hoolitsema ja kasvõi võistluse pärast
vabatahtlikult iseennast piirama (moistid: näe, meie ei larista nagu
konfutsiaanid!) ning teiseks, et viimases järgus iga inimene oleks
ideoloogiatootmise kese – mis ei tähendaks ideoloogilist kaost (mis laheneks
uue ja senisest jõhkrama ja monoliitsema, monotsentrilisema ideoloogia tekkega,
mida paljukeskmelises ideoloogiatootmises osalejad peaksid pidevalt silmas
pidama ja ära hoidma), vaid lihtsalt muunduvat ideoloogiat, ideoloogiat, mis
esiteks suudab „muunduda meele uuenemise teel“ (mitte lihtsalt ei „mugandu
käesoleva ajaga“) ning teiseks olla kasuks kõigile selles osalejatele. Preester
ei peaks kurvastama samas ühiskonnas tegutseva laama või ateisti üle, vaid just
neist rõõmustama, sest just üheskoos nad suudavad hoida ideoloogiatootmist
mitmekesksena ja mitmekesisena (sest kui preestrid – või laamad või ateistid –
jääksid üksi, siis võib olla enam kui kindel, et see tarduks ennastrahuldavaks
süsteemiks, mis õigustab rahva rõhumist). </div>
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; text-align: justify; text-autospace: none; text-indent: 35.45pt; text-justify: inter-ideograph;">
See, miks
vasakliberaalsus on pärast neoliitilist revolutsiooni olnud ilmselt läbi aegade
kuni tänapäevani pigem erandlik, tuleneb eeskätt afektidest ja ideoloogilisest
manipulatsioonist. Selles osas Marxi analüüs kehtib endiselt: enamus (töölised,
talupojad, tavateenistujad, ...) ei ole oma olukorrast täielikult teadlik ega
suuda organiseeruda. Muidugi ongi tugevaid vastutöötavaid mehhanisme:
riigiaparaadi vägivallamehhanismid (kohtud, politsei, sõjavägi) ja
ideoloogilised mõjutusvahendid (millest üks olulisemaid on laadis „kindlalt
edasi“: s.t meie oleme stabiilsuse garantii ja tagame, et me üheskoos ellu
jääme, aga kui võimule tuleksid vasakpoolsed, siis järgneks kaos, vägivald,
hukatus). Sellesse kaasatud afekte on üksjagu uuritud (ja ka seda, kuidas üha
enam kasutatakse turundusvõtteid poliitikas; poliitika on eriti valimiste eel
kaup, mida tuleb ja saab müüa nagu mistahes muud kaupa või teenust) ning
marxistlik entusiasm üksjagu raugenud: ei piisa sellest, et saada oma
olukorrast teadlikuks – nagu psühhoanalüüsis peaks teadvustamisega kaasnema
automaatselt paranemine –, vaid siin on mängus muud afektid ja tungid, mis
võib-olla tegelikult panevad meid <i>tahtma</i> omaenese viletsust,
rõhutud-olemist, sest (jällegi psühhoanalüütiliselt öeldes) see võib pakkuda
naudingut, sest me võime küll kiruda rikkureid (ja ideoloogiamonopoliste, ehkki
too on keerulisem), aga seltskonnaajakirjade kaantelt ahnelt januneme nende
üliohtra jõukuse järele, joome piltidelt jahte, villasid, joovastume sellest:
me peame tunnistama, et need jõukurid – keda me sõnades võime kiruda – on meie
enda identiteedi osa, meie ihamasina osa – ja parempoolne süsteem oma
püsimajäämiseks kasutabki seda väga edukalt ära, paradoksaalsel kombel müües
meile – sõna otseses mõttes, ostes seltskonnaajakirja, või kaudsemalt,
klikkides vastavale artiklile – tagasi teiste jõukust, süvendades veelgi nõnda
meie materiaalset viletsust, kuid andes vastu reaalse naudingu, teise, jõukuri
kaudu. Siin pole tarvis isegi fantaasiat „oh oleks ma ise gaddafi ja kümbleksin
jõukuses“, vaid piisab ihaprojektsioonist. Kuidas seda masinavärki lõhkuda või
õõnestada – see on juba palju keerukam kui „kõigi maade proletaarlased
ühinege“. Loosungist „meie oleme 99%“ võiks ehk kooruda välja tolle loosungi
tänapäevane analoog, kuid siin on vaja väga palju tööd afektidega – ja pole
sugugi kindel, kas ühiskond soovib seda teha. Nii et jääb küsimus, <i>de facto</i>
miks me <i>tahame</i> omaenese orjust.</div>
Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-68775536668495533792015-01-10T15:37:00.002-08:002015-01-10T15:37:30.089-08:00Rahvuse tühi koht<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:HyphenationZone>21</w:HyphenationZone>
<w:PunctuationKerning/>
<w:ValidateAgainstSchemas/>
<w:SaveIfXMLInvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid>
<w:IgnoreMixedContent>false</w:IgnoreMixedContent>
<w:AlwaysShowPlaceholderText>false</w:AlwaysShowPlaceholderText>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:DontGrowAutofit/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<w:BrowserLevel>MicrosoftInternetExplorer4</w:BrowserLevel>
</w:WordDocument>
</xml><![endif]--><br />
<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" LatentStyleCount="156">
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:"Table Normal";
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:10.0pt;
font-family:"Times New Roman";
mso-fareast-font-family:"Times New Roman";
mso-ansi-language:#0400;
mso-fareast-language:#0400;
mso-bidi-language:#0400;}
</style>
<![endif]--><br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman";"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman";">Järgnevalt
refereerin üht osa Joyce C. H. Liu </span><span lang="EN-US" style="font-family: "MS Mincho"; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-hansi-font-family: Cambria;">劉紀蕙</span><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman";"> ettekandest “The
Translatability and the Untranslatability of the Law of Life: Liang Qichao
versus Zhang Taiyan”, mille ta pidas 20. juulil 2013 Erlangenis konverentsil,
kus ma samuti osalesin. Kõne all on Hiina filosoof </span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 新細明體; mso-fareast-language: ZH-TW;">Zhang Taiyan</span><span lang="ZH-TW" style="font-family: 新細明體; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: ZH-TW; mso-hansi-font-family: "Times New Roman";">章太炎</span><span lang="ZH-TW" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 新細明體; mso-fareast-language: ZH-TW;"> </span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 新細明體; mso-fareast-language: ZH-TW;">(1868-1936).</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;"></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">Zhang Taiyan võtab „Zhuangzi’st“ mõiste ’meelepaast’ (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">xinzhai</i></span><span lang="EN-US" style="font-family: "MS Mincho"; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-hansi-font-family: Cambria;">心齋</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">) ja rakendab seda väga huvitaval moel poliitikasse.
„Zhuangzi“ 4. peatükis on selline lõik:</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-left: 45.0pt; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 11.0pt; mso-ansi-language: ET;">„Ühenda oma taotlus. Ära kuula kõrvadega, vaid kuula
meelega. Ära kuula meelega, vaid kuula hingusega. Kuulmine piirdub kõrvadega,
meel piirdub sümbolitega. Hingus aga on tühi ja võtab vastu [kõiki] asju. Ainult
kulg koguneb tühjuses. See tühjus ongi meelepaast.“</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-left: 45.0pt; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="EN-US" style="font-family: "MS Mincho"; font-size: 11.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-hansi-font-family: Cambria;">若一志,无聽之以耳而聽之以心,无聽之以心而聽之以氣。聽止於耳,心止於符。氣也者,虛而待物者也。唯道集虛。虛者,心齋也。</span><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 11.0pt; mso-ansi-language: ET;"></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">Niisiis jõutakse meelepaastuga (mingit laadi meeleharjutusega) tühjuseni,
mis kujutab endast äärmist vastuvõtlikkust. Kujundlikult: kui meel on omaenda
sisemist rämpsu, kinnismõtteid, tavauide täis, siis välised impulsid ei pääse
kergesti sinna sisse, või kui pääsevadki, siis nende vastukaja moondub
tugevasti selles käras. Vaikne meel aga on nagu vaikne tuba või puhas peegel,
mis otsekohe ja adekvaatselt laseb kuulduda või paista sellel, mis parasjagu
ilmneb. Ühtlasi tähendab see „asjade võrdsustamist“ (see on „Zhuangzi“ teise
peatüki pealkiri): kuna see vaikne tuba või puhas peegel ei sea mingeid
eelistusi, siis iga asi saab seal ühtmoodi ilmneda – ja oma sellises ilmnemises
on nad radikaalselt võrdsed. Iga olev asi olevana on teistega võrdne. Meel peab
paastudes püsima selles tühjuses, nii et uued aistingud ja mõtted saavad vabalt
tekkida ja kaduda, tulla ja minna. Selline dünaamika harutab lahti ja sulatab
üles klombid ja kompleksid, mis on pärit ühiskondlikest tavadest või
tunnetusaparaadi ülesehitusest (vt yogacara kaheksatasandiline meelekäsitlus
ning eeskätt illusoorne „minahaaramise“ lisandumine meeleprotsessidele, millega
nad muutuvad minakateks, egoistlikeks). Meelepaast püsib meele kõige sulandunumas
olekus, lasuteadvuses, kus on kõikide dharmade seemned, eod. Niimoodi saab
pöörata tähelepanu „sellele, mis pole veel võrsunud“ (</span><span lang="EN-US" style="font-family: "MS Mincho"; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-hansi-font-family: Cambria;">未萌芽者</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">), ja seda
armastada. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">Zhang Taiyan rakendab nüüd seda ideed ühiskondlikku ellu, poliitikasse.
Rahvus või riik (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">guojia</i> </span><span lang="ZH-TW" style="font-family: PMingLiU; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: ZH-TW; mso-hansi-font-family: Cambria;">國家</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">) on tühjuse koht (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">kongchu</i> </span><span lang="ZH-TW" style="font-family: PMingLiU; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: ZH-TW; mso-hansi-font-family: Cambria;">空處</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">), tühi asend (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">kongwei</i> </span><span lang="EN-US" style="font-family: "MS Mincho"; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-hansi-font-family: Cambria;">空位</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">). 1907. aastal
avaldatud „Essees rahvusest“ (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Guojialun</i></span><span lang="ZH-TW" style="font-family: PMingLiU; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: ZH-TW; mso-hansi-font-family: Cambria;">國家</span><span lang="ZH-TW" style="font-family: PMingLiU; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: ZH-TW;">論</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">) võrdleb ta rahvust
jõesängiga (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">hechuang</i> </span><span lang="EN-US" style="font-family: "MS Mincho"; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-hansi-font-family: Cambria;">河床</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">), mis on tühi koht,
mis võimaldab jõel päevast päeva voolata – rahvas peaks samuti olema tühi koht,
mis laseb endast läbi erinevaid rahvaid erinevatel aegadel. Rahva „subjekt“ (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">zhuti</i> </span><span lang="ZH-TW" style="font-family: PMingLiU; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: ZH-TW; mso-hansi-font-family: Cambria;">主體</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">) on „tühjus“</span><span lang="ZH-TW" style="font-family: PMingLiU; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: ZH-TW;">空虛</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">, olematus (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">feiyou</i> </span><span lang="EN-US" style="font-family: "MS Mincho"; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-hansi-font-family: Cambria;">非有</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">).</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">See oli poleemika Yang Du’ga </span><span lang="EN-US" style="font-family: "MS Mincho"; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-hansi-font-family: Cambria;">楊度</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;"> (1875-1931), kes artiklis „Kuld ja raud“ (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Jintiezhuyishuo</i></span><span lang="EN-US" style="font-family: "MS Mincho"; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-hansi-font-family: Cambria;">金鐵主義</span><span lang="EN-US" style="font-family: MingLiU; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman";">說</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">) oli seletanud, et on vaja arendada riigi jõukust
(„kuld“) ja sõjajõudu („raud“), nii et Hiina laieneks. Zhonghua </span><span lang="ZH-TW" style="font-family: PMingLiU; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: ZH-TW; mso-hansi-font-family: Cambria;">中華</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;"> pole mitte etnose
nimetus, vaid tähistab kõiki rahvaid, kes on omandanud peene kultuuri. Hua</span><span lang="ZH-TW" style="font-family: PMingLiU; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: ZH-TW; mso-hansi-font-family: Cambria;">華</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;"> tähistab peene
kultuuriga rahvaid, nii et see hõlmab ka mitte-han rahvaid, kui nad omandavad
hiina kultuuri. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">Zhang Taiyan ütleb aga, et Zhonghua tähistab muutuvat rahvastekooslust.
Rahvas on ajutine dünaamiline koostis, mis on pidevas uuenemises. Patriotism</span><span lang="EN-US" style="font-family: "MS Mincho"; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-hansi-font-family: Cambria;">愛國心</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;"> pole mitte armastus
kindla olevikulise olukorra vastu (</span><span lang="EN-US" style="font-family: "MS Mincho"; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-hansi-font-family: Cambria;">現在之正有</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">), vaid armastus struktuuri</span><span lang="EN-US" style="font-family: "MS Mincho"; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-hansi-font-family: Cambria;">組合</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;"> vastu ja iha
mitte-veel-võrsunu järele, mis tuleb tulevikus (</span><span lang="EN-US" style="font-family: "MS Mincho"; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-hansi-font-family: Cambria;">渴望其未萌芽者</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">). Sellega Zhang
Taiyan dekonstrueeris patriotismi ning purustas müüdi sidusast rahvusest ja
selle ekspansioonist. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">Kuidas aga luua riik või valitsus, mis toimiks nii, et ta säilitaks oma
tuumse tühjuse, kuhu võtta vastu „mitte veel võrsunut“? Et temas saaksid olla
koos liikmed hoolimata rahvusest, keelest, ametist, sünnikohast? 1908 kirjutas
ta artikli „Esindussüsteemi kummutamine“ (</span><span lang="EN-US" style="font-family: "MS Mincho"; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-hansi-font-family: Cambria;">代議然否論</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">), kus näitas, et
poliitilise esindatuse süsteem on vaid teisendatud feodalism, sest võimu
haaravad endale rikkad ja kõrgklassi esindajad, nii et ülikute ja tavainimeste
eraldatus kestab edasi. 1911. aasta artiklis „Poliitpartei kriitika“ (</span><span lang="EN-US" style="font-family: "MS Mincho"; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-hansi-font-family: Cambria;">誅政黨</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">) jällegi ta näitas,
kuidas konstitutsioonile tuginedes saavad oma parteiaparaadi kaudu kasu
võimnikud. Zhang Taiyan tegi koguni ettepaneku saata 1911. aasta eduka
revolutsiooni järel Tongmenghui laiali, et valitsust ei saaks moodustada üks
partei. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">Zhang Taiyan’i idee järgi peavad haldusaparaat, seadusandlus ja järelvalve
olema sõltumatud. Presidendivõim peaks olema piiratud ning see peaks olema tühi
ja toimetu koht (</span><span lang="EN-US" style="font-family: "MS Mincho"; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-hansi-font-family: Cambria;">空虛不用之地</span><span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">), et ta ei muutuks diktaatoriks. Ja viiendaks peaks
hariduse ja eksamite amet olema keskvalitsusest sõltumatu. Säärane süsteem
kehtibki praegu Hiina Vabariigis ehk Taiwanil, ja see on üks omapärane versioon
võimude lahususest, kus on näha konfutsiaanlikke mõjutusi: riigikontrolli ja
järelvalve ametid olid olemas juba keisririigi ajal ning haridussüsteem oli
samuti erakordselt tähtis, kuna ametnikke värvati eksamite kaudu.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">Niimoodi Zhang Taiyan, tuginedes Zhuangzi „Asjade võrdsustamise“ peatükile,
vastustab utilitaarset ja juriidilist rahvusriigi käsitust, mida tema
kaasaegsed tavatsesid esitada. Oluline on, et mitte ükski olev asi ega
institutsioon ei hõivaks ühiskondliku elu keset. Kese peab jääma tühjaks, ja
seal saavad kõik asjad lävida seemnetena, idudena, ja üksteist aktiveerida. See
tühi koht võimaldab presidendil ja keskvalitsusel olla samal tasandil kohaliku
omavalitsuse ja valitsussüsteemi erinevate harudega. Meelepaastuga saab
analüüsida, kontekstualiseerida, vastustada ja lammutada iga tajulis-sümboolse
süsteemi kunatist jaotust, visandada tulevikulise, üha kättejõudva ja
mittetarduva poliitika. </span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-49017907778616372482014-09-03T23:38:00.002-07:002014-09-03T23:38:27.735-07:00Küsimus plaanimajandusest
<style>
<!--
/* Font Definitions */
@font-face
{font-family:"MS 明朝";
mso-font-charset:78;
mso-generic-font-family:auto;
mso-font-pitch:variable;
mso-font-signature:1 134676480 16 0 131072 0;}
@font-face
{font-family:新細明體;
mso-font-charset:81;
mso-generic-font-family:auto;
mso-font-pitch:variable;
mso-font-signature:1 134742016 16 0 1048576 0;}
@font-face
{font-family:新細明體;
mso-font-charset:81;
mso-generic-font-family:auto;
mso-font-pitch:variable;
mso-font-signature:1 134742016 16 0 1048576 0;}
@font-face
{font-family:Cambria;
panose-1:2 4 5 3 5 4 6 3 2 4;
mso-font-charset:0;
mso-generic-font-family:auto;
mso-font-pitch:variable;
mso-font-signature:-536870145 1073743103 0 0 415 0;}
/* Style Definitions */
p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal
{mso-style-unhide:no;
mso-style-qformat:yes;
mso-style-parent:"";
margin:0cm;
margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:12.0pt;
font-family:Cambria;
mso-fareast-font-family:"MS 明朝";
mso-bidi-font-family:"Times New Roman";}
.MsoChpDefault
{mso-style-type:export-only;
mso-default-props:yes;
font-size:10.0pt;
mso-ansi-font-size:10.0pt;
mso-bidi-font-size:10.0pt;
font-family:Cambria;
mso-ascii-font-family:Cambria;
mso-fareast-font-family:"MS 明朝";
mso-hansi-font-family:Cambria;}
@page WordSection1
{size:595.0pt 842.0pt;
margin:72.0pt 90.0pt 72.0pt 90.0pt;
mso-header-margin:35.4pt;
mso-footer-margin:35.4pt;
mso-paper-source:0;}
div.WordSection1
{page:WordSection1;}
-->
</style>
<br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-family: 新細明體; mso-fareast-font-family: 新細明體; mso-fareast-language: ZH-TW;">Kõigepealt diskleimer: ärgu loetagu siit välja mu
majanduspoliitilisi eelistusi; põhiprintsiibina usun ma iseorganiseerumist ja
emergentsust, ehkki majandus on vaid üks inimelu aspekt ning seda tuleb
mahendada teisi aspekte silmas pidades. Mu küsimus on teoreetilist laadi: mulle
tundub, et empiiriliselt on kõigil plaanimajandusega riikidel olnud ka väga
suured sõjalised kulutused ja/või on neis tehtud sedasorti pööraseid sotsiaalseid
eksperimente nagu Hiinas Suur Hüpe Edasi või Kultuurirevolutsioon. Kui nüüd aga
ei oleks neid kaht – ülemääraseid sõjalisi kulutusi ja ühiskondlikku terrorit –
siis kas põhimõtteliselt oleks võimalik, et ka plaanimajandusega majandaks
riigi ära? </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-family: 新細明體; mso-fareast-font-family: 新細明體; mso-fareast-language: ZH-TW;">Selle küsimuse endaga on muidugi kohe mitu
probleemi. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-family: 新細明體; mso-fareast-font-family: 新細明體; mso-fareast-language: ZH-TW;">1) Kas siin on vahest mingi strukturaalne
paratamatus, et majanduse planeerimine juba nõuab autokraatlikku laadi
valitsemist, millega omakorda vältimatult kaasnevad sõjakus ja ühiskondlik
terror? Teoreetiliselt võiks ju olla võimalik, et ühiskondlik korraldus on
demokraatlik ning planeerimine läbipaistev, kaasav, diskuteeritav jne. Aga on
see ka praktiliselt tõenäoline?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-family: 新細明體; mso-fareast-font-family: 新細明體; mso-fareast-language: ZH-TW;">2) Teiseks muidugi küsimus, mida tähendab “ära
majandamine”. Ka Põhja-Korea majandab ennast ära selles mõttes, et seal
endiselt elab inimesi. Ranget piiri ei saa siin tõmmata, aga ütleme et kui
võtta eluiga, laste suremus jne, siis ühiskond oleks nende kriteeriumite järgi võtame
näiteks meelevaldseks piiriks praeguste riikide järjekorra ülemise kolmandiku
allotsa.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-family: 新細明體; mso-fareast-font-family: 新細明體; mso-fareast-language: ZH-TW;">3) Kas üldse on võimalik majanduses lahutada
planeerimist (sealhulgas tsentraalset) ja spontaanset isetekkelisust? Igas
turumajanduses on plaanid; Hiina RV-s on senini viisaastakud ja Euroopa Liiduski
on nende analoogid. Nii et võib-olla pole üldse mõeldav üleni “planeeritud”
majandus, või see peaks siis juba just nimelt tähendama sihikindlat võitlust emergentsi
vastu ja astuks sellega juba üle oma kehtivuspiiride. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-91191538291415178542014-07-22T18:24:00.000-07:002014-07-22T18:24:09.002-07:00Inimõigustest
<style>@font-face {
font-family: "MS 明朝";
}@font-face {
font-family: "Cambria Math";
}@font-face {
font-family: "Cambria";
}p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal { margin: 0cm 0cm 0.0001pt; font-size: 12pt; font-family: Cambria; }p.MsoFootnoteText, li.MsoFootnoteText, div.MsoFootnoteText { margin: 0cm 0cm 0.0001pt; font-size: 12pt; font-family: Cambria; }span.MsoFootnoteReference { vertical-align: super; }a:link, span.MsoHyperlink { color: blue; text-decoration: underline; }a:visited, span.MsoHyperlinkFollowed { color: purple; text-decoration: underline; }span.FootnoteTextChar { }.MsoChpDefault { font-size: 10pt; font-family: Cambria; }div.WordSection1 { page: WordSection1; }</style>
<br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Aasia Uuringute suvekoolis Võsul 18-20 juulil 2014 oli meil diskussioon,
mille vaidlusaluseks teemaks oli esitatud: kas inimõigused on universaalsed või
kultuurisõltelised. Mulle tundub, et nad pole kumbagi (Rasmus Kask leidis, et
nad on mõlemat; osalt meie taotlused vist olid sarnased).</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Esiteks tundub, et seadused on inimühiskonnas universaalsed ning et sellist
asja nagu seadusteta ühiskond ei ole üldse olemas. Kui miski sellele läheneb
(selleni päriselt küündimata), siis midagi sellesarnast võib ehk aset leida
mõne juba olemasoleva seadustega süsteemi lagunemisel (nt NL või Rooma riigi
lagunemine). Mingid normid tekivad juba lihtsalt kahe inimese kokkupuutest
enesest – ja just normid, mitte paratamatusele lähedased instinktid, kuivõrd
inimene juba alati mingil määral võtab teist inimest enda sisse, tunneb temaga
kaasa ja koos, kogeb teist kogejana. Kui sellised emergentsed normid
stabiliseeruvad ja järgmine põlvkond sünnib juba nende sisse, siis võibki neid
juba pidada kitsas mõttes seadusteks. Teisisõnu, mis esimeses põlvkonnas on
emergentne norm, on teises põlvkonnas ettesätestatud seadus. Kirjapanemine ja
teadlik kujundamine pole seaduste puhul esmane ega põhiline – sellega hakati
tegelema inimkonna ajaloos alles väga hilja. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Kui nüüd ütelda, et ei ole sellist asja nagu seadusteta ühiskond, siis ei
saa esitada ka esitada mõne ühiskondliku lepingu teooria müüti täieliku
seadusetuse olukorrast, mis olevat halvem olgu või halbade seadustega
ühiskonnast, vaid tuleb juba kohe sisse tuua kvalitatiivne aspekt seaduste
hindamisel paremaks või halvemaks. Küsimus “kumb on parem, kas seadustega või
seadusteta ühiskond” võib olla kehtivat võimu kindlustav diskursus: <i style="mso-bidi-font-style: normal;">a la</i> meil on siin küll väga ebainimlik
ja julm ühiskonnakord, aga mingi korrapära ikkagi on (Saddam, Assad, Putin) ja
mõtelge, mis siis, kui meil üldse mingeid korrapärasid poleks ja valitseks
täielik anarhia, kaos, “kõikide sõda kõikide vastu”. See väidetavasti toimub
siis, kui võimule saaksid “nemad”. “Kõikide sõda kõikide vastu” on siis ühiskondlikku
rõhumist õigustav müüt. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Kui nüüd mõtelda, kuidas genereerida midagi inimõiguste sarnast
filosoofilisel moel (mitte lihtsalt juriidilise postulaadina), siis võiks
mõelda teatava protseduurilise printsiibi peale – millest võib-olla saab
tuletada ka mingeid õigusi. See protseduuriline printsiip võiks seisneda <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">lävimise jätkumises ja nüansseerumises </b>ehk
ühesõnaga, kestmises (sest lävimisprotsess, millel lastakse kesta, juba
nüansseerubki). Kas saaks sellest inimõigusi tuletada? Sellest
protseduurilisest printsiibist johtuv esmane nõue on, et lävijad oleksid olemas
(vrd. inimõiguste ülddeklaratsiooni<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn1" name="_ftnref1" style="mso-footnote-id: ftn1;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">[1]</span></span></span></span></a>
§3, õigus elule). Lävimise püsimine ja nüansseerimine eeldab, et selles
osalejad oleksid vabad ja võrdsed (§1; § 4, orjuse vastu), kohtleksid üksteist
inimlikult (§5 piinamiste vastu), saaksid ennast võimalikult vabalt väljendada
(§ 18, mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus; §19 veendumuste vaba
avaldamine), mis omakorda eeldab mingisugust haridust (§26; §27, osavõtt
kultuurielust) ja ühiskondlikult väärikat positsiooni (§22, sotsiaalne
kindlustatus; §23, õigus tööle, §25 õigus väärikale elatustasemele, §17 vara
omamise kohta, §24 puhkuse kohta). Nende õiguste kaitseks tuleb rakendada
meetmeid (eeskätt kohtuvõim, §6-12; ühiskonna juhtimise mõjutamine, §20
kogunemise kohta, §23.4 ametiühingute kohta, §21 valitsemise kohta, §29). </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Muidugi saab neid õigusi sõnastada teistmoodi ja neid tuleb kohandada
vastavalt asjaoludele, selles mõttes, et näiteks vabade valimiste
korraldamisest ei pruugi tolku olla, kui puudub õiguskord ja täidesaatvat
(ja/või militaar-) võimu reaalselt tasakaalustavad instantsid ja ühendused
(kohtuvõim, vaba ajakirjandus, kodanikuühiskond).</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Sellisele lähenemisele saab esitada rea vastuväiteid; käsitlen neist vaid
mõnda. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">1. Printsiip, et peaks hoidma lävimist, võiks pealtnäha tähendada seda, et
näiteks mõrvarit ei saaks vangi panna ega temaga midagi ette võtta, kuna me
peaksime hoidma temaga lävimist, seda nüansseerima ja temaga empatiseerima.
Mõrv aga on kõige selgem viis, kuidas too inimene on rikkunud esimest põhimõtet
lävimisosaliste eksistentsi kohta, nii et kogukonnaterviku lävimise püsimise ja
nüansseerumise huvides võiks olla õigustatud sellise inimese eraldamine (muidu
ühiskond hirmu käes killustuks ja lävimine lihtsustuks), s.t minimeerides tema
ja temaga lävimise, et ühiskonnatervikus lävimised rikastuksid. Kas on
õigustatud mõrvari hukkamine, on juba palju kahtlasem ja pigem ei näi tulenevat
lähteprintsiibist. Tõsiselt tuleb kaaluda ka selle rakendamist ühiskonna
liidritele, kelle käsul mõrvu sooritatakse. Endiselt kehtib vana moistide<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn2" name="_ftnref2" style="mso-footnote-id: ftn2;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">[2]</span></span></span></span></a>
ütlus, et selline olukord, kus ühe inimese tapmist loetakse mõrvaks, aga
tuhande inimese tapmist sõjas kiiduväärseks, on absurdne. Sõjaline agressioon
teise riigi vastu pole õigustatav. Aga kaitsesõda? Aga “ennetav” rünnak? Aga
kui rünnatavas riigis endas tapetakse inimesi? Siin lähevad asjad hämaraks
seetõttu, et inimelusid ei saa õieti kvantifitseerida ja rünnakut ei saa
õigustada sellega, et rünnaku käigus hukkub 100 inimest, aga muidu rünnatavas
riigis tapetaks 1000 inimest. See peab olema eetiline otsus, ses mõttes et seda
ei saa küll õigustada, aga see ei tähenda, et niimoodi ei võiks toimida. See
aga on terve omaette arutlusteema. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">2. Teine oluline vastuväide johtub kultuurilistest ja religioossetest
agendadest, mistõttu viimasel ajal on hakanud vohama oksüümoronlikud
“partikulaarsed üldised inimõigused” (aasia, islami, vene ortodoksi jt)<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn3" name="_ftnref3" style="mso-footnote-id: ftn3;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">[3]</span></span></span></span></a>,
mille üldine põhimõte on seada teatavaid kultuurilisi, poliitilisi ja
religioosseid kaalutlusi inimõigustest kõrgemale, või õigemini kohandada
inimõigusi nii, et need alluksid noile kaalutlustele. Neid ajendanud motiivid
on üldjuhul hõlpsasti näha: Aasia autoritaarsed riigid tahavad riigile ja
riigivõimudele suuremat sõnaõigust, islamiriigid tahavad šariaadile erirolli ja
Vene patriarhaat õigeusule. On muidugi omaette arutlusteema, miks neil on vaja
ehtida ennast “inimõiguste” nimetusega – eks osuta see viimaste
politiseerumisele hiljutisel ajal. Ka üldiste inimõiguste taga on konkreetne
poliitiline olukord – Teise maailmasõja järgne šokk ja tarvidus globaalset
suhtlust kuidagi korraldada. Võib ka kergesti näha, et paljud tolle põhimõtted
on viksitud läänemaailma ühiskonnakorralduse pealt (kuhu kuulusid domineerivad
võitjariigid), nt. viited võimude lahususele ja demokraatiale (ent mitte nt.
õigus tööle jm). </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Nonde partikulaarsete üldiste inimõiguste puhul aga on lähtutud valest
otsast ning eriti islami ja vene õigeusukiriku vastavatest dokumentidest on
väga selgesti näha, et sellega puhtideoloogiliselt nõutatakse mingile ühele religioonile
ülimuslikku positsiooni. Küsima peaks aga selle järele, kuidas edendada
lävimist. Kõige paremini saab see nüansseeruda ilmselt tõesti siis, kui
valitseb usuvabadus. See aga ei tähenda, et mõningaid usuliikumisi ei tohiks
piirata. Näiteks Uganda puhul on usuvabadus tähendanud seda, et mõningad USA
radikaalevangelistid on seal aidanud sätestada jõhkraid homovastaseid seadusi,
ehk teisisõnu, on sedapidi pärssinud sallivust ning inimestevahelist lävimist
ja lävimise nüansseerumist. Palju sagedamini aga toimub seda siiski usuvabaduse
puudumise tingimustes. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Kõige üldisemalt on inimõiguste ülddeklaratsioonile ette heidetud seda, et
see lähtub õhtumaisest individualismist ning jätab varjule kogukondade õigused.
Kogukondade õigusi aga ei saa kaitsta sel moel nagu too islamikonverents või
vene patriarhaat, kus teatav seltskond otsustab fikseerida status quo ja oma
eelispositsiooni. Kogukondade õigusi saaks tuletada tollestsamast
lävimispõhimõttest, kuivõrd inimene üldjuhul kuulub mingisugusse kogukonda (keelelisse,
piirkondlikku, religioossesse jne) ja väga sageli mitmesse erineval moel
määratletud kogukonda, mille piirid ei pruugi kattuda (nt
šveitslane-kalvinist-prantsuskeelne või šveitslane-kalvinist-saksakeelne jne).
Nüüd, kõik need kogukondadesisesed suhted juba kuuluvad inherentselt inimese
väärikusse ja lõppkokkuvõttes tema eksistentsi, olemasollu endasse (kuivõrd
inimene ilma teiste inimesteta ei saa hakkama). Nüüd, neid kogukondi tuleb
soosida ja toetada just nimelt niivõrd kui nad aitavad kaasa inimestevahelisele
lävimisele ja selle mitmekesistumisele. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Kogukonnad on alati mälu ja teisenemise pingeväljas, s.t ühest küljest on
neis stabiliseerivaid mehhanisme (mis on seotud minevikuga ja mäluga: teatud
möödanikust päritud kommete, oskuste, tavade jne kordamine) ja teisest küljest
uuendusmehhanisme, kuivõrd juba põhimõtteliselt iga minevikupärimuse kordus
leiab aset uudses olukorras ja nõuab seega väiksemaid või suuremaid mugandusi,
kohandusi, uuendusi. Islamikonverentsi ja vene patriarhaadi dokumentide
põhiline puudus seisnebki selles, et nendes üritatakse kogukondi kivistada,
peatada, üks kord ja lõplikult rajada alusele, mis väidetakse kõrgemalt antuks;
nende “kõrgemalt antud alustega” on aga see häda, et nende eestkõnelejad on
ühiskonna poliitilised ja/või ideoloogilised võimurid, nii et praktiliselt
vältimatult muutuvad need “alused” nende tööriistadeks ja õigustusteks. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">See on seotud fundamentaalse küsimusega: kui me räägime kogukondade
õigustest, siis kes õigupoolest see kogukond on? kellel on õigus kogukonna
nimel kõnelda, seda esindada? Ja kui keegi esindab kogukonda, siis kuidas me
saame kindlad olla, et ta tõepoolest kogukonnaliikmete nimel kõneleb? Kuidas
saab ülepea üks inimene adekvaatselt esindada vältimatult heterogeense
kogukonna kogu nüansikust? Ja isegi kui ta on nonde poolt volitatud, siis kust
me võime teada, et seda ei tehta lihtsalt harimatusest, ideoloogilisest
ajupesust jne, mille järgi näiteks võib naine ise kinnitada, et naisena
sündimine tähendabki olla saatusest määratud rügama ja mehest alamal olema?
Selliseid küsimusi saab veel palju esitada; igal juhul on lävimise
nüansseerumisel täita väga tähtis roll haridusel ja kultuuril. Konservatiivsed
(ja sageli ka religioossed) ringkonnad võivad seda tajuda ohtlikuna – ja
võib-olla üksijuhtumitel ongi –, aga üldjuhul tulevad keskkonnas, kus lävimine
saab kesta ja kasvada, haridus ja kultuur ainult kasuks.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Kõige parem kui kogukonnad suudavad ise enda sees toimuvate protsesside
kaudu püsida ja areneda. Tänapäeval kõlavad ilmselt kahtlasena “metslaste”
tsiviliseerimise projektid, kus läänlane läheb kuhugi õiget elu õpetama. Tema
roll saab olla parimal juhul informant, aga tema positsioon ei saa ega tohi
olla hierarhiliselt kõrgemal, vaid peab paiknema samal, horisontaalsel tasandil
ühe lävimisosalisena; ehkki paljud asjaolud (jõukus, haridus, lähteriigi
prestiiž jne) seavad ta ikkagi eelisasendisse, mida tuleb siis teadlikult ja
aktiivselt mahendada (ehkki see ei saa kunagi probleemituks). Nõnda ei saa ka
Lääs rääkida ülevalt alla ei Hiina, Venemaa ega kellegi teisega, aga saab ometi
protseduurilise printsiibi alusel osutada asjaoludele, mis nois riikides
sellele vastu töötavad (ja see kehtib ka teises suunas, nt saaks Hiina
põhimõtteliselt osutada sellele, et Lääs sageli ei pea kuigivõrd kinni
ülddeklaratsioonide osadest §23, §25), ning kasutada enda käsutuses olevaid
vahendeid selleks, et mõjutada noid lävimispartnereid nüansikale lävimisele. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Muide, sellise protseduuriprintsiibi järgimine võiks hajutada veel teisi
muresid, mis paljudel riikidel on – nimelt, et Lääs tahab kõiki tõmmata ühele
liistule (IÕ ülddeklaratsiooniga). Lävimise hoidmise protseduuripõhimõte pigem
vastupidi, möönab ja tunnustab teisesust ega püüa seda ära kaotada, vaid
dialektiliselt üha rohkem endasse lõimida (sihtimata küll viimset samasust,
“absoluutset vaimu”, vaid pigem just aina viljakamat erinevust). Ehkki, mida sa
teed partneriga, kes ei tahagi lävida (nagu Putin)? Siin kerkib terve hulk
lahendamistnõudvaid probleeme, kuid liikumine inimõiguste geneesipunkti juurde
(see, mis soodustab lävimist) saaks anda diplomaatiale ka parema orientiiri,
mis pole pelgalt juriidiliselt sätestatud, vaid filosoofiliselt mõtestatud. </span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div style="mso-element: footnote-list;">
<br clear="all" />
<hr align="left" size="1" width="33%" />
<div id="ftn1" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref1" name="_ftn1" style="mso-footnote-id: ftn1;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: Cambria; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "MS 明朝"; mso-fareast-language: EN-US;">[1]</span></span></span></span></a> <span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">Vt. <a href="http://www.ohchr.org/EN/UDHR/Pages/Language.aspx?LangID=est">http://www.ohchr.org/EN/UDHR/Pages/Language.aspx?LangID=est</a>
</span></div>
</div>
<div id="ftn2" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref2" name="_ftn2" style="mso-footnote-id: ftn2;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: Cambria; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "MS 明朝"; mso-fareast-language: EN-US;">[2]</span></span></span></span></a> <span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">Selle koolkonna
rajaja on Mo Di</span><span style="font-family: "MS 明朝"; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: "Times New Roman"; mso-hansi-font-family: "Times New Roman";">墨翟</span><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;"> (u. 470 – u. 391 eKr). </span></div>
</div>
<div id="ftn3" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref3" name="_ftn3" style="mso-footnote-id: ftn3;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: Cambria; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "MS 明朝"; mso-fareast-language: EN-US;">[3]</span></span></span></span></a> <span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">Vt. Bangkoki
deklaratsioon (1993): <a href="http://www.hurights.or.jp/archives/other_documents/section1/1993/04/final-declaration-of-the-regional-meeting-for-asia-of-the-world-conference-on-human-rights.html">http://www.hurights.or.jp/archives/other_documents/section1/1993/04/final-declaration-of-the-regional-meeting-for-asia-of-the-world-conference-on-human-rights.html</a></span></div>
<div class="MsoFootnoteText">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">Kairo deklaratsioon inimõigustest islamis (1990):</span></div>
<div class="MsoFootnoteText">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;"><a href="http://www.hurights.or.jp/archives/other_documents/section1/1990/03/the-cairo-declaration-on-human-rights-in-islam-1990.html">http://www.hurights.or.jp/archives/other_documents/section1/1990/03/the-cairo-declaration-on-human-rights-in-islam-1990.html</a></span></div>
<div class="MsoFootnoteText">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;">Vene õigeusu kiriku põhiline õpetus inimväärikusest,
-vabadusest ja -õigustest (2006):</span></div>
<div class="MsoFootnoteText">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;"><a href="https://mospat.ru/en/documents/dignity-freedom-rights/">https://mospat.ru/en/documents/dignity-freedom-rights/</a>
(inglise keeles)</span></div>
<div class="MsoFootnoteText">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET;"><a href="http://www.patriarchia.ru/db/text/103235.html">http://www.patriarchia.ru/db/text/103235.html</a>
(vene keeles)</span></div>
</div>
</div>
Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-86925047377759994282014-07-22T16:37:00.002-07:002014-07-22T16:37:49.714-07:00Piketty
<style>@font-face {
font-family: "MS 明朝";
}@font-face {
font-family: "Cambria Math";
}@font-face {
font-family: "Cambria";
}p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal { margin: 0cm 0cm 0.0001pt; font-size: 12pt; font-family: Cambria; }p.MsoFootnoteText, li.MsoFootnoteText, div.MsoFootnoteText { margin: 0cm 0cm 0.0001pt; font-size: 12pt; font-family: Cambria; }span.MsoFootnoteReference { vertical-align: super; }span.FootnoteTextChar { }.MsoChpDefault { font-size: 10pt; font-family: Cambria; }div.WordSection1 { page: WordSection1; }</style>
<br />
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Thomas Piketty “Kapital 21.
sajandil” (pr. k. 2013, i.k. 2014).</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Viimasel ajal võib täheldada sisulise majandusliku debati elavnemist eesti laiemas
avalikkuses (sh humanitaaride ringkondades, eriti “Vikerkaares”).
Taasiseseisvumise ajal pani Mart Laari valitsus paika majandusliku dogma, mis
on põhimõtteliselt kehtinud siiamaani. Selle aluseks oli toona maailmas
valitsenud (ultra)liberaalne doktriin: vabakaubandus ja riikliku sekkumise
minimeerimine majandusse. Eesti puhul tähendas see tollimaksude kaotamist ja
suurema osa riigi omandi erastamist (tööstus, elamispinnad jm). Paljugi oleks
saanud ilmselt paremini teha, aga kuna ajalugu on ainukordne, siis me ei saa
teada, kas mitte tervikuna poleks siis midagi hoopis halvemini läinud. Igatahes
kokkuvõttes on Eestil päris hästi läinud, Eesti on viimase inimarengu aruande
järgi maailma riikide seas 33. kohal, kuuludes kõige kõrgema arengutasemega
riikide hulka. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Majanduspoliitika stabiilsusel (sealhulgas eeskätt rahandus- ja
maksusüsteemi muutumatusel) oli üleminekuajal veel lisafunktsioone, eeskätt
järjepideva poliitikaga usalduse võitmine rahvusvahelisel areenil. Nüüdseks on see
olukord muutunud ja vahest tasub mõningaid asju ümber mõtelda. Tõtt-öelda ongi Eesti
parempoolses majanduspoliitikas juba tehtud mitmeid mööndusi “vasakule” (nt.
pensionide tõstmine, tasuta kõrgharidus jm.). Ja Eesti majanduspoliitikat on
tugevasti mõjutanud ka Euroopa Liitu astumine, mis tõi kaasa imporditollide
kehtestamise EL väliste riikide suhtes jm. Siiski on mitmed olulised
komponendid algdogmast säilinud: näiteks ühtlane tulumaks (alates 1. jaanuarist
1994<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn1" name="_ftnref1" style="mso-footnote-id: ftn1;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">[1]</span></span></span></span></a>)
ja maksumäära alandamine (1994. aasta 26% tulumaks on praeguseks langetatud 21%
peale ja aastal 2015 langeb see 20% peale; juriidiliste isikute tulumaksu
kaotamine aastal 2000). Viimane peaks tähendama riigi sekkumise vähenemist
majanduses, ehkki võib vastu väita, et samal ajal on tõstetud kaudseid makse.
Kui üleminekuajal oli tarvis eeskätt ellu jääda ja buumiajal oli niigi hea,
siis nüüd masujärgsel ajal – kui masu ikka on päriselt läbi – on ehk soodsamad
tingimused sügavamaks järelemõtlemiseks majanduse ja poliitika üle. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Tahaksin tähelepanu tõmmata prantsuse majandusteadlase Thomas Piketty mullu
ilmunud raamatule “Kapital 21. sajandil”, mis käesoleval aastal avaldati ka
ingliskeelses tõlkes (vt kaht Piketty vestlust Vikerkaar 2014, nr 6). Teos on
mahukas, inglise keeles 685 lk ja laiale lugejaskonnale mõeldud trükiversioonile
lisaks on Piketty võrku üles pannud tekstiga seotud tehnilisemat laadi info,
mis on mõeldud spetsialistidele ja kus Piketty avab lähemalt oma metoodika ja
lähteandmed.<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn2" name="_ftnref2" style="mso-footnote-id: ftn2;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">[2]</span></span></span></span></a> </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Piketty uurib eeskätt kapitali akumulatsiooni ja ühiskondlikku ebavõrdsust.
Teose pealkirja järgi peaks fookuses olema 21. sajand, aga praeguse olukorra ja
võimalike tulevikuarengute mõistmiseks uurib ta 19. ja 20. sajandi arenguid
ning teeb põhjalikku statistilist analüüsi. Ajaliselt ulatub see tagasi
selleni, kui pärast Suurt prantsuse revolutsiooni kehtestati Prantsusmaal 1791.
aastal üleüldine omandimaks, mis omakorda nõudis täpset ülevaadet inimeste vara
kohta. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Perioodi kuni 1. maailmasõjani iseloomustab jõukuse kuhjumine. Piketty
mõõdab seda kapitali (kinnisvara, aktsiad jm) ja riigi aastase kogutulu suhtena.
Maailmasõja eelõhtul küündis </span><span style="font-family: "Times New Roman";">see</span><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;"> Euroopa juhtivates maades,
Inglismaal ja Prantsusmaal 700%-ni, s.t nendes riikides oli varandust seitsme
aasta sissetuleku jagu. See jõukusekuhi koondus omakorda väga väheste kätte:
maailmasõja eel kuulus Prantsusmaal ja Inglismaal laias laastus 10%-le
rahvastikust 90% varandusest ja 90%-le rahvastikust 10% varandust. Kuhjumine
võimendas koondumist, sest esiteks sissetulekuid saadakse nii kapitalilt kui
tööpanuselt ning algkapitali olemasolu (nt pärimise teel) annab parema
lähtekoha. Aga teiseks, mis veel olulisem, tulu kapitalilt on reeglina suurem
kui palk töö eest (tänapäeva “supermänedžerid” on omaette nähtus ja suuresti
teatava maksupoliitika tulemus – mida Piketty ka eraldi käsitleb). Ja mida
suurem on kapital, seda kõrgem on tema tulukus. See tähendab jämedalt öeldes,
et lõhe kapitalistide ja tööliste vahel järjest kasvab, nagu ka lõhe
kapitalistide eneste vahel. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">20. sajandil tabasid senist süsteemi suured vapustused: kaks maailmasõda ja
30-ndate aastate Suur Masu. Ja kui 19. sajandil oli inflatsioon olnud
praktiliselt null, siis 20. sajandil on inflatsioon saanud tavapäraseks ning on
nähtud ka hüperinflatsiooni. See kõik puudutas kõige enam just rantjeesid,
kelle suur osa varandusest haihtus (ja eeskätt just selle kõige tulusam osa,
finantskapital). Peale selle hakati juba 19. sajandi lõpus Saksamaal, aga
valdavalt 20. sajandil nendesamade šokkide mõjul looma seda, mida me nimetame
“heaoluriigiks”. Kui enne oli riik piirdunud valdavalt sõjaväe, politsei,
kohtuvõimu ja elementaarse haldusega, siis nüüd lisandusid üleüldine haridus,
meditsiin ja pensionid (mis on tänapäeva arenenud ühiskondade kolm kõige
suuremat kuluartiklit). See tähendas ühtlasi, et kui varem olid maksud madalad,
umbes 10-15% sissetulekust, siis 20. sajandil tõusid need järsult 35-55%-ni.
Sellele lisandus 2. maailmasõja järel väga kiire majandusareng Lääne-Euroopas
(kuni 1970-dateni), nii et lühikest aega jäi kapitali tootlikkus alla
majanduskasvule, soodustades võrdsustavaid tendentse. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Piketty ennustuse järgi aga on 1980-ndatel alanud uus faas, mida
iseloomustab jälle madal majanduskasv (Piketty ennustab 21. sajandil arenenud
ühiskondadele 1-1,5 protsendilist majanduskasvu, mis paistab väike, ent pikas
perspektiivis annab väga suure kumulatiivse efekti) ning kapitali suur
kuhjumine ja koondumine. Nüüd, 21. sajandi alguses oleme lähenenud 20. sajandi
alguse tasemele kapitaliintensiivsuse ja ebavõrdsuse poolest. Piketty toodud mõningate
näitajate puhul rohkem kui 200 aasta pikkune statistika aitab neid arenguid
seada õigesse ajaloolisse perspektiivi. 2. maailmasõja järel arvati vahel
entusiastlikult, et ebavõrdsus on jäädavalt leevendatud ja et kapitalism
reguleerib ennast ise automaatselt sellisel moel, et ebavõrdsused riikide sees
ja riikide vahel vähenevad. Piketty paljude graafikute järgi aga oli 20.
sajandil tegemist pigem erandlike asjaoludega, väliste mõjudega (maailmasõjad),
mis ajutiselt ebavõrdsust vähendasid ja ühiskonna loendurid n-ö nulli lükkasid,
ning et nüüdseks on taastumas sõdade-eelne olukord äärmiselt suure
ebavõrdsusega. Piketty möönab ka konvergentseid tendentse, eriti riikide vahel
seoses teadmiste ja tehnoloogiate leviku ning rahvaste suurema liikuvusega, aga
teda panevad muretsema pigem divergentsid riikide sees (divergentseid jõude on
muidugi ka riikide vahel, eriti seoses neokolonialistlike praktikatega), kus
rikkad saavad järjest rikkamaks ja vaesed jäävad järjest vaesemaks või
vähemasti ei saa võrdväärsel määral osa ühiskonna jõukuse kasvust. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Milles on siin probleem? Probleem on legitiimsuses ja selles mõttes võib
tuua paralleele 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi algusega, kui hakati
tööliste palku tõstma ning hüvesid juurutama (tööpäeva pikkuse piiramine,
lapstööjõu keelamine, tasustatud puhkus, pension, arstiabi, haridus, üldine
hääleõigus jne), mille tulemusena lõpuks sündis seni olematu keskklass
(meenutagem, et veel 1910. aastal omasid nii ühiskonna alumine pool kui ka
järgmised 40% kumbki 5% ühiskondlikust varandusest, ehk peaaegu eimidagi;
nüüdseks on Euroopas keskmiselt alumisel poolel rahvast 30% vara ja järgmisel
40%-l rahvast 45% vara). Selle taga olid suurel määral ametiühingute võitlus ja
revolutsioonioht. Kui ühiskondlikud lõhed lähevad liiga suureks, siis valitsev
klass kaotab oma legitiimsuse, nii et nende endi huvides on jagada hüvesid ka
allapoole, sest vastasel juhul võidakse kogu senine ühiskonnakorraldus uppi
keerata (nagu Venemaal 1917. aastal juhtus) ja kapitalist võib niimoodi üldse
kõigest ilma jääda. Tuleb aga meeles pidada, et siin ei saa lootma jääda
kapitalisti heale südamele ja kaastundlikkusele, vaid talle on vaja survet
avaldada. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Veelgi täpsemini öeldes ähvardab liigne kihistumine õõnestada
meritokraatlikku põhihoiakut demokraatlikes ühiskondades, s.t seda, et inimese
edukust (majanduslikus, intellektuaalses või muus mõttes) ei määra niivõrd tema
päritolu ega juhus, kuivõrd tema enda võimekus. Kõikidel peavad olema võrdsed
võimalused ja see võrdsus pole midagi iseeneslikku, vaid selle nimel tuleb
pingutada, s.t tuleb vaeva näha, et mahendada mitmesuguseid ebavõrdsusi (sugu,
rass, emakeel, seksuaalne orientatsioon jne), mis moonutavad inimeste võrdsust
ja pärsivad igaühe võimekuse avaldumist. Pikas perspektiivis on just see demokraatlike
ühiskondade üks suur eelis, et aprioorselt ei heideta kedagi kõrvale (kes teab,
kui palju mozarteid ja einsteine läks kesk- ja uusaja talupoegkonna seas
kaotsi!) ehk toorelt väljendudes inimkapitali kasutatakse tõhusamalt ära.
Pealtnäha võib see mõnele piiratud inimesele paista raiskamisena, kui
“poputatakse igasuguseid saamatuid”, mille asemel tuleks inimesi kuidagi
selekteerida ja tegeleda ainult võimekamatega, kellega “on mõtet tegeleda”.
Siin aga tekib põhimõtteline küsimus, kes selle mõttekuse üle otsustab (ja siit
on lühike samm juutide ja homoseksuaalide tagakiusamiseni). Demokraatia
ideaaliks on kohelda inimest “eesmärgina iseendas” – ja just selliselt
printsiibilt lähtudes muuhulgas (n-ö kõrvalproduktina) lastakse avaneda ka
paljudel annetel, mis on ka kasulikud ja mis muidu jäänuks avastamata. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Mõningaid (neo)liberaalseid meetmeid on kasutatud liiga mehaaniliselt.
Häda, kui majandusmõtlemine on lahus laiemast refleksioonist, ajaloolisest ja
kultuurilisest perspektiivist. Niimoodi võidakse vabaduse asemel tuua orjust.
Nõnda näiteks on juhtunud, et IMF surub Aafrika riikidele peale majanduse
liberaliseerimist, sh. tollimaksude kaotamist, mis iseenesest on hea asi, aga
kui seda tehakse järsult ja asjaolusid arvestamata, siis võidakse riik ilma
jätta olulisest sissetulekuallikast, mida ei saa üleöö asendada muu
maksutuluga, ning välja suretada kodumaist tootmist, mis võib puudutada suurt
osa ühiskonnast ja selle halvata (sealjuures unustatakse, et enne seda, kui
lääneriigid hakkasid maailmas kehtestama vabaturumajandust, olid nad
protektsionistlikutes tingimustes kõigepealt oma tootmise välja arendanud). See
on, kui hoolitakse abstraktselt majandusest, mitte konkreetsetest inimestest ja
ühiskondadest. Või teine näide, kuidas Friedman käilakujuna soovitas Venemaal
kiirkorras erastamine läbi viia, kusjuures ta unustas, et uus ühiskondlik kord
pole jõudnud stabiliseeruda ja seadusi ei järgitud, nii et erastamise asemel
toimus ärastamine ehk riigi vara riisumine ehk ühiskondliku vara kantimine väheste
üksikisikute (“oligarhide”) eraomandiks. Eks ole Venemaa praegused
revanšistlikud meeleolud suuresti seotud omaaegse šoki, ühiskondliku vimma ja
rahvusvahelise “alandusega”. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Piketty pakub selliste divergeeruvate ja destabiliseerivate kalduvuste
tasakaalustamiseks välja progresseeruva kapitalimaksu. Ta kaalub ka
alternatiive, nt inflatsioon (mis aga on liiga ebatäpne ega ole piisav) või
kapitalivoogude juhtimine nagu Hiina RV-s (mis aga ei sobi lääne
demokraatiatesse), aga need pole nii head kui kapitali progresseeruv
maksustamine. Kapitali tuleb maksustada sellepärast, et see on üldjuhul
kasumlikum kui töötamine (tekitades nõnda lõhesid kapitalistide ja palgasaajate
vahel) ja progresseeruvalt sellepärast, et kapital on seda kasumlikum, mida
suurem ta on (nii et ühtlase maksu puhul ikkagi tekiksid lõhed). Vastasel juhul
võib ühiskondlik kihistumine muutuda äärmuslikuks nagu 19. sajandil, nii et 1%
elanikkonnast omab suuremat osa maakera varandusest. Sellel aga võivad olla
ohtlikud ühiskondlikud tagajärjed. Siin ei aita isegi väide, et kui majandus
kasvab, siis “kõik paadid tõusevad”, sest esiteks pole sugugi kindel, kas
vaesemate elujärg ikka paraneb ja teiseks kui ka paraneb, siis ühiskonnas loeb
eeskätt suhteline ebavõrdsus, mitte elujärje absoluutväärtus. Kui ebavõrdsused
lähevad liiga suureks, siis isegi kui vaestelgi on toit ja peavari, hakkavad
nad kergesti mässama. Sest pole inimlik hoida liiga suuri lõhesid inimeste
vahel – ja nende hoidmine on ikkagi seotud vägivalla, vassimise ja
ebaõiglusega. Kui ühiskond muutub jõukamaks, miks siis minagi ei peaks
võrdvääselt sellest osa saama? Isegi kui olen jõukam 1 pügala võrra kui eile,
siis mis õigusega keegi teine on 10000000 pügala võrra rikkam? Kas saab üks
inimene olla teisest 10000000 korda võimekam, targem, parem, ilusam jne? Kust
mujalt ta selle rikkuse saab kui meie ühisest ühiskonnast? “Õigustatud”
eristustel on omad piirid, mis pole küll matemaatilised, ent mida ühiskonna
liikmed siiski üldjoontes tajuvad.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Põhiline probleem kapitali sellise maksustamise puhul on läbipaistvuse
puudumine finantsmaailmas ja vähene koostöö riikide vahel. Selle tulemusena
käib negatiivne maksuralli, kus riigid püüavad kapitali ligi meelitada ja
pakuvad järjest soodsamaid tingimusi, mille loogiline lõpptulemus on hoopis igasuguste
kapitalimaksude kadumine. Tasub mainida, et Eesti oma nullmaksuga ettevõtte
kasumile lööb selles mängus kaasa. Ja eriti haavatavad ongi just Euroopa Liidu
riigid, mis selles osas endiselt tajuvad üksteist konkurentidena, ehkki
lõppkokkuvõttes tuleb see kõigile kahjuks. Omaette probleem on tulude varjamine
maksuparadiisides. Gabriel Zucmani hinnangul varjatakse niimoodi 10% maailma
SKP-st, ja teistel hinnangutel veelgi rohkem (vt lk 466). Et teha see
võimatuks, tuleb muuta finantsteenused läbipaistvaks (ja mitte lihtsalt
aruandekohuslaseks). Tehniliselt oleks see hõlpsasti teostatav, nagu ka
elektrooniliselt eeltäidetud maksudeklaratsioonide moodustamine. Küsimus on
poliitilises tahtes ja suutlikkuses – ja siin peavad riigid koostööd tegema,
eriti Euroopa riigid, mis maailma mastaabis on kõik väikesed. Kuna kapitalism
on globaliseerunud, siis peab ka selle reguleerimine olema globaalse haardega. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Progresseeruv kapitalimaks rahuldab Piketty meelest korraga kaht tingimust:
ühest küljest mahendab ebavõrdsust (ja sellest võrsuvaid potentsiaalseid ohte),
aga teisest küljest säilitab ettevõtlusvabaduse (ja sellega seotud
initsiatiivikuse ja innovaatilisuse). Picketty hoiatab, et vastasel juhul
tugevnevad protektsionistlikud kalduvused, nii et põhiprobleemi ei nähta mitte
ühiskonnasiseses kihistumises, vaid “teistes”, välisohtudes, teistes
ühiskondades (“hiinlased/naftamogulid tulevad ja ostavad kõik üles”, “Brüssel
orjastab meid”). Autarkia aga viib kergesti autokraatiani (mida me isegi
Euroopa Liidus Ungari puhul näeme) ja antiliberalismini (nagu võis näha
viimastel Euroopa Liidu valimistel laiemalt). Kapitalimaks oleks läbipaistev,
täpselt suunatud ja kooskõlas ühiskondliku õiglustundega. Korraline või
erakorraline kapitalimaks aitaks Piketty järgi ühtlasi lahendada Euroopa
võlakriisi. Praegu maksavad riigid suuri summasid laenuintressideks ehk
sisuliselt vaesed (maksumaksjad) maksavad rikastele (laenuandjad). Selle
asemel, et jõukaimatelt laenata, oleks otstarbekam neid maksustada. Selles
mõttes ei päde Piketty kohta süüdistus, mida parempoolsed sageli
vasakpoolsetele esitavad, et need tahaksid riigi lõhki laenata. Piketty
ettepanek peaks olema teispool kasinuse/laenamise libaalternatiivi. See maks ei
lahendaks muidugi kõiki probleeme, kuid võiks olla üks oluline komponent
tulevikustrateegiates. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Võib-olla Piketty mõnevõrra ülehindab pärimise rolli kapitali
akumulatsioonis, kuna (nagu ta ise möönab) igas suguvõsas tuleb lõpuks keegi,
kes esivanemate varanduse tuulde pillab, rääkimata pärandi jagamisest sugulaste
vahel või muudest välistest teguritest, mis võivad varanduse edasiandmise liini
katkestada – eriti tänapäeval, kui juba inflatsiooni tõttu ei saa jõukur end
nii mugavalt tunda kui 19. sajandi rantjee, vaid peab juba oma varanduse
hoidmiseks vaeva nägema (olgu isiklikult või palkama finantsnõunikud, aga
nendegi ülevaatamine nõuab ikkagi pingutust ega ole päris automaatne ja
iseenesestmõistetav). Ja tänapäeva eliidil on üksjagu vähem ideoloogilisi ja
tehnilisi vahendeid oma positsiooni kinnistamiseks kui vanasti, nii et isegi
kui päritolu saab järjest tähtsamaks nagu Piketty vaatleb ja ennustab, siis
jääb ta ilmselt poorsemaks kui ennemuiste. Kuid ikkagi võib olla nii, et
aegamööda on selles eliidis järjest enam neid, kellel juba vanemad või
vanavanemad sinna kuulusid; ning see võib demokraatia tõsiselt ohtu seada, kui
ühiskondlikud lõhed lähevad liiga suureks ja “1%” ülejäänud elanikkonnast
kosmilistesse kaugustesse eemaldub (ka kahanev meritokraatia võimendaks selle
kogemist ebaõiglasena rahva enamiku seas). </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Ajaloolisse perspektiivi asetatuna võib vabalt olla, et 20. sajandi
suhteliselt võrdne meritokraatlik ja demokraatlik heaoluühiskond on ajalooline
hälve, väliste šokkide (maailmasõjad) tagajärg. Nüüd on nende šokkide mõju
peaaegu hajunud ja tuleb hakata leiutama meetmeid, kuidas neid saavutusi uutes
tingimustes alles hoida. Kas me oleme nüüd piisavalt targad, et suuta teha seda
n-ö sisemiselt, ilma väliste šokkideta, uute ilmasõdadeta (mis võiksid olla
suitsidaalsed kogu inimkonnale)? </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Kõige üldisemalt öeldes seisneb kapitalismi võti mälufunktsioonis, uudses
salvestamisviisis, millega käivad koos uudsed toimimis- ja tajumisviisid. Kui
varem kapitali toodetud kasum hajus, siis kapitalistid hakkasid seda tootmisse
tagasi investeerima, mis toob kaasa põhimõtteliselt eksponentsiaalse kasvu.
Olulised abivahendid olid seejuures tehnilised leiutised (aurumasin, kiiremad
transpordivahendid, tõhusamad infotöötlusviisid jne). Kuid teisest küljest on
see mälufunktsioon, salvestamine ja sellest võrsuv kasv plahvatusohtlik – nagu
Marx 19. sajandil ka juba ette nägi. See plahvatus aga ei realiseerunud siiski
peamiselt klassivõitlusena, vaid hoopis natsionalistlike sõdadena, s.t
ühiskonnasisesed pinged suunati ühiskondade vaheliseks vaenuks (just nimelt
vaenuks, sest afektiivne laetus oli siin mobiliseeriva tegurina hädavajalik;
mis omakorda ajendas moodsa aja propagandatehnikad). Võib-olla peame seda 21.
sajandil jälle eriti hoolega silmas pidama, kuna sääraseid natsionalistlikke ja
protektsionistlikke tendentse näib olevat hulgaliselt (Ungaris, Venemaal,
Hiinas jm). Sellistes tingimustes saab eriti oluliseks läbipaistvus, avatus,
õiglus, meritokraatlikkus, demokraatlik arutlusprotsess. “Vana” Euroopa ei “jää
alla” mitte oma “ebarealistlike” ideaalide tõttu, vaid just siis, kui ta neist
loobub. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Varasemates ühiskonnakorraldustes ülejääk lihtsalt tarbiti suurejooneliste
pidudega ja hävitamistega (potlatch) või pillati pöörastele rajatistele
(püramiidid, katedraalid), aga kapitalismis pannakse see ülejääk tööle. Enam ei
hävitata ega koguta, vaid reinvesteeritakse. Võib ütelda, et traditsioonilise
ühiskonna puhas hävitamine on kõige tõhusam majanduse tasakaalustaja;
põllumajandusühiskonna raitrajatised on juba tasakaalust väljas; aga
kapitalistlik reinvesteerimine üldse väljub endisest gravitatsiooniväljast.
Sellega on vaja aktiivselt tegeleda, ja selleks on hädavajalik nii koostöö
ühiskonna sees kui ka ühiskondade vahel, sundimaks finantse läbipaistvusele ja
kapitaliste teistega võrdväärset makse maksma (ja et tema osa oleks võrdväärne,
peab maks olema progressiivne). </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div style="mso-element: footnote-list;">
<br clear="all" />
<hr align="left" size="1" width="33%" />
<div id="ftn1" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref1" name="_ftn1" style="mso-footnote-id: ftn1;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-size: 10.0pt;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: Cambria; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "MS 明朝"; mso-fareast-language: EN-US;">[1]</span></span></span></span></span></a><span style="font-size: 10.0pt;"> </span><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET;">Küllap paljud ei teagi, või
on unustanud, et üleminekuajal (11.10.1990–31.12.1993) kehtis Eestis alguses
progressiivne tulumaks järkudega 16%, 24% ja 33%, vt.
http://www.estlex.ee/tasuta/?id=8&aktid=3601&fd=1&asutus=23&grupp=1&lineid=1_23_4527&leht=11
(hiljem, 1992. aastal lisandus veel järk 50%).</span></div>
</div>
<div id="ftn2" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref2" name="_ftn2" style="mso-footnote-id: ftn2;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-size: 10.0pt;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: Cambria; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "MS 明朝"; mso-fareast-language: EN-US;">[2]</span></span></span></span></span></a><span style="font-size: 10.0pt;"> </span><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET;">Ingliskeelne versioon:
http://piketty.pse.ens.fr/en/capital21c2</span></div>
</div>
</div>
Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-12029764311426107492014-06-12T17:21:00.000-07:002014-06-12T17:21:51.160-07:00Tom Palmer lecture in Tallinn (June 12, 2014)<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: 'Times New Roman'; text-indent: 36pt;">(In the following often Tom's ideas and my own interpretations are mixed together, but sometimes explicitly differentiated.) </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">In very broad terms, capitalism is an economic form where a substantial
part of the profit is reinvested rather than consumed or dilapidated. Very
quickly this gives an explosive character to the capitalist economy, because in
principle the reinvested sum will grow exponentially. But the functioning of
this system poses additional requirements of varying importance: <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-left: 36.0pt; mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<!--[if !supportLists]--><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;"><span style="mso-list: Ignore;">-<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";"> </span></span></span><!--[endif]--><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Rule of law, in order for the
economic agents to maintain the interest to invest; they would lose this
interest if they can be arbitrarily deprived of their property or of their
“interest”.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-left: 36.0pt; mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<!--[if !supportLists]--><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;"><span style="mso-list: Ignore;">-<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";"> </span></span></span><!--[endif]--><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">This to an important extent
requires the separation of political and economic power (so that laws are not
bought and that the law applies equally to the rich and to the poor); otherwise
it will degenerate into cronyism (more about it below). <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-left: 36.0pt; mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<!--[if !supportLists]--><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;"><span style="mso-list: Ignore;">-<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";"> </span></span></span><!--[endif]--><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">To maintain this rule of law and
separation of powers, a certain culture, moral and ethics are required. First
of all, the tolerance of alterity and the existence of free agents that I do
not own and cannot force, but whom I have to persuade (although the border
between force and persuasion is somewhat hazy) – this maintains the differentiation
of the society in general and of the economic order in particular. On the other
hand it requires important social cohesion and integration, some general
consensus or mutual trust in the society. Without this trust, again, the
investments cannot be safe. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-left: 36.0pt; mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<!--[if !supportLists]--><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;"><span style="mso-list: Ignore;">-<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";"> </span></span></span><!--[endif]--><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">The acceptance of otherness is
related to three important concepts – competition, lack of central planning and
emergent order. Competition requires independent free agents (no slaves, no
monopolies or cartels). This in turn would require the lack or perhaps a strong
restraint on central planning, because such planning would reduce freedom and
alterity, and distort the situation in economically inefficient ways. So, in
general terms, this means the preference of emergent order over planned
one.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-left: 36.0pt; mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<!--[if !supportLists]--><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;"><span style="mso-list: Ignore;">-<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";"> </span></span></span><!--[endif]--><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Readiness for innovation and
tools for it – in the first place, education, and in the second place, and
important edge in favor of innovation and change. Economic innovation and
social change are inherent in capitalism, in the sense that this form of
accumulation leads to technical innovations which lead to new forms of human
relations. Every society has in itself a dialectics of traditionalism and
innovation, and both are necessary, but for capitalism to thrive, innovation
must maintain the upper hand. This is the “creative destruction”: new forms of
production and social relations are formed, and old ones become obsolete, and
the society is ready to adapt to these changes rather than trying to swim
counter to the economic current. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-left: 36.0pt; mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<!--[if !supportLists]--><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;"><span style="mso-list: Ignore;">-<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";"> </span></span></span><!--[endif]--><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">The concrete form of competition
and the tool of economic emergence is the differential of profits and losses.
If innovations would be the equivalent of random mutations in darwinism (most
of which are deleterious or useless both in nature and in culture), then the
differential of profits and losses would be the equivalent of natural
selection. If you lose too much, you are eliminated from the forefront of the<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>economic action. Even though humans are
conscious agents, still this differential works to a great extent blindly. We
simply cannot predict for sure what is profitable in the future, and very often
we make wrong guesses. And this trial and error is essential to capitalism. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Tom Palmers brought out three rectification of metaphors about competition,
exchange and profit. According to him the habitual metaphors about <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">competition</b> are “dog eat dog”,
“cutthroat” etc., so that competition would be reckless or indifferent at best,
whereas in reality a capitalist competition serves the interests of cooperation
(between the producer and consumer, if I understood correctly: I compete with
other producers in order to cooperate with my consumer). The metaphors about <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">exchange</b> present it as selfish and
greedy, whereas a free exchange is in principle a win-win situation and useful
for both parties (I get what I need and the seller gets money with what s/he
can get what s/he needs) – a demonstration of which would be the mutual
thanking in case of a commercial transaction, whereas in case of a favor only
one party thanks and the other says that it was a pleasure etc. And <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">profit</b> is presented as “obscene” or
“windfall”, whereas it is just the economic reality principle to test the
innovations; and the amount of profit would measure the amount of value added
to the product. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">To comment on these three, I would say that 1) in an ideal state of affairs
we could say that competition would indeed be ultimately cooperative, but in
the modern world there are lots of ways of violating this principle: e.g. a
large amount of goods commercialized do not intend so much to “cooperate” with
the consumer, taking into consideration his/her health and wellbeing, but
rather simply to capture his/her imagination and affects, so that s/he would
buy it even if s/he doesn’t need it or if it is noxious to the health and
wellbeing (coke, fast food, beer, fast loans etc). Of course it is a good point
that in economy the competition cannot or should not mean destruction of
competitors and consumers. But then we should be more precise about competition
and denounce faltered or biased forms of competition (from corruption all the
way to forms of psychological insinuation). 2) Similar considerations apply
also for exchange. Consumerism often means a win-lose situation when we buy
things we don’t need. We cannot presume a wholly rational subject. 3) The story
about profit applies better to old forms of industrial production, where the
capitalist or owner of the factory depends to a large extent on his workers,
and is induced to share his profit with the workers (although still most often
strikes and trade unions are needed to do the job). The story about added value
becomes much more vague in case of modern financial products, where the biggest
profits are made. Is it really value added? Or is it just an abuse of power of
economic agents who know how to exploit some features of the financial system? Of
course we can argue that the abuses are even worse in other, non-free
economies, but still it means that social and cultural control is crucial – and
this doesn’t necessarily have to take the form of federal regulations, but can
arise from the bottom up, from the cooperation of “99%”, etc., that can force
those financial agents to comply with the common good (although the success or
failure of such kind of pressure still has to be seen). <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">One of Tom’s central points was that the antithesis of capitalism today is
not socialism any more, but <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">cronyism</b>
that defies the principles of meritocracy, equality, lawfulness, and where the
state apparatus is used to extract privileges. Whereas a free-market capitalism
would mean a net gain for everybody (the society as a whole is richer than it
used to be half a century ago), cronyism is very profitable to a small amount
of people and disastrous for the society as a whole (both in terms of wealth
unlawfully appropriated and in terms of hampered growth). This I take to be a
good point. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">The problem is that there is some amount of cronyism always (and Tom Palmer
acknowledges that US economy has become to a considerable extent cronyist, with
powerful lobby-groups in Washington, and public bailouts for private losses –
so that the reality principle doesn’t work well any more). Now, the problem
when we propagate free trade economy and minimum state intervention is that it
can in fact enhance cronyism. I am not able to judge, whether or not the
deregulation of financial markets would have been justified, if later there
would have been no bailouts, allowing those who took the risk, to bear the
losses. But let’s take a scenario: first a branch of economy is bred in a
country, subsidized and protected by tolls. When the production has taken off
and become industrialized and efficient, then we go and tell another country to
do free trade with us (perhaps backed up with our military power), so that we
can bring in our cheaper goods in large quantities, and effectively bring the
country’s own respective sector to a standstill and forcing it to depend on us
from now on. Is it really free economy? Actually we couldn’t consider it as a
fair competition and free exchange, because in past (and perhaps continually in
present) we artificially create favorable conditions for our firms, and unfavorable
for those in the country we force into free trade (and wouldn’t it be a new
form of colonialism?). <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Tom stressed that capitalist production is not only about greed and
selfishness, but also about mission. This sounded a little bit doubtful. Can we
really rely on capitalists’ sense of mission for them to be socially
responsible? Especially in these days of globalization, where one can move one’s
enterprise easily from one state to another, from one country to another,
perhaps repeating the same predatory methods as in previous places? <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">I think that, again, several forms of social pressure are necessary to
counterbalance cronyisms, lacks of mission and social responsibility etc. Tom
didn’t dwell much on those forms of social and political activity; but he did
bring an example of his own experience. To counteract Reagan’s initiative to
impede the import of steel from Asia and the Soviet Union, he convinced
Caterpillar that this measure would not be good for them, so that they started
to support him. This seemed to be also his general advice: to counteract
cronys, find those whose interests are harmed, and fight together. I would like
to broaden the scope of this activity – it is not only about influential
corporations whom to convince to fight for a cause, but more generally civil
society should organize itself – and in a free society this must have an impact
(not only during the elections, but also between them). But then again,
multinational corporations these days are so big and influential, that even any
single country (USA included) might be unable to fight their cronyizing
tendencies. I think we are in need also of a multinational civil society. I
hope it is being born these days. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Again, Tom Palmer presented well known correspondences between the economic
and political freedom of the society, and of its wealth. The societies that are
most free both economically and socially, are also the wealthiest, and those
with least freedom, are among the poorest. But I am afraid that even if this
trend is true generally, the recent history doesn’t support this beautiful
picture so well in very many particular cases, since there are examples of
wealthy and/or quickly developing countries with very little political freedom:
PRC, Russia (prior to the affair in Ukraine), several arab oil-producing
countries... It seems that new symbioses have been found between central
planning and free market (most notably in PRC), and also of marrying this with
censorship and limited social freedoms. Of course, they could be defined better
as crony-capitalist countries, but I think this brings out the fact the hope of
“first developing economy, then gaining political rights” is a merely empirical
regularity and might not work in the future or in particular cases. It would
mean that we must from the start demand also political rights – because it does
seem logical that at least in the long run it would hamper also the economy, if
human rights are violated and political rights reduced. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<!--[if gte mso 9]><xml>
<o:DocumentProperties>
<o:Revision>0</o:Revision>
<o:TotalTime>0</o:TotalTime>
<o:Pages>1</o:Pages>
<o:Words>1874</o:Words>
<o:Characters>10687</o:Characters>
<o:Company>Tallinn University</o:Company>
<o:Lines>89</o:Lines>
<o:Paragraphs>25</o:Paragraphs>
<o:CharactersWithSpaces>12536</o:CharactersWithSpaces>
<o:Version>14.0</o:Version>
</o:DocumentProperties>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:TrackMoves/>
<w:TrackFormatting/>
<w:PunctuationKerning/>
<w:ValidateAgainstSchemas/>
<w:SaveIfXMLInvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid>
<w:IgnoreMixedContent>false</w:IgnoreMixedContent>
<w:AlwaysShowPlaceholderText>false</w:AlwaysShowPlaceholderText>
<w:DoNotPromoteQF/>
<w:LidThemeOther>EN-US</w:LidThemeOther>
<w:LidThemeAsian>JA</w:LidThemeAsian>
<w:LidThemeComplexScript>X-NONE</w:LidThemeComplexScript>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:DontGrowAutofit/>
<w:SplitPgBreakAndParaMark/>
<w:EnableOpenTypeKerning/>
<w:DontFlipMirrorIndents/>
<w:OverrideTableStyleHps/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<m:mathPr>
<m:mathFont m:val="Cambria Math"/>
<m:brkBin m:val="before"/>
<m:brkBinSub m:val="--"/>
<m:smallFrac m:val="off"/>
<m:dispDef/>
<m:lMargin m:val="0"/>
<m:rMargin m:val="0"/>
<m:defJc m:val="centerGroup"/>
<m:wrapIndent m:val="1440"/>
<m:intLim m:val="subSup"/>
<m:naryLim m:val="undOvr"/>
</m:mathPr></w:WordDocument>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="true"
DefSemiHidden="true" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="276">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="35" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="59" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:"Table Normal";
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:10.0pt;
font-family:Cambria;}
</style>
<![endif]-->
<!--StartFragment-->
<!--EndFragment--><br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">I think that we could redefine right- and left-wing: they would not be a
support for, respectively, capitalism or socialism any more, but they would
differ rather in their emphasis: right-wing would consider problems resolvable
in strictly economic terms, whereas left-wing stresses more social and cultural
aspects. I think it is more a difference of stress and focus, rather than a
heated “cold war” of ideologies. We have seen that capitalism cannot exist
without a certain legal, social and cultural context, and also to
counterbalance its opposite, i.e. cronyism, several forms of civil and social
activism, organization of people are needed – and new forms for this must be
invented. To sum up, I would agree to much of what Tom Palmer talked, and I am
equally suspicious of centrally planned economy and of cronies. But still my
focus is somewhat different (left-wing, in the redefined sense), bringing in
social and cultural factors, and the necessity of finding ways of fighting the stagnating
state power and usurping cronies. <o:p></o:p></span></div>
Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-27973240757107813022014-06-10T08:45:00.003-07:002014-06-10T08:45:57.507-07:00võrdõiguslikust abielust<div align="center" class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: center;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Kuidas tugevdada perekonda ja hoida traditsiooni?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 36.0pt; margin-right: 3.4pt; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Taasiseseisvumise järel
kulus Eestis kaks aastakümmet valdavalt esmaste materiaalsete probleemide
peale: kuidas restruktureerida majandus ja ühiskondlikud institutsioonid, mis
tagaksid esmase ellujäämise nii bioloogilises kui ka sotsiaalses mõttes.
Tundub, et nüüd on kätte jõudnud aeg sügavamate probleemide käsitlemiseks, mis
puudutavad ühiselu ülepea. Järgnev jutt ongi sellel teemal, valgustades seda
välja hiljuti taas teravalt esile kerkinud homoabielude küsimuse rakursist. See
teema on kärjeliselt seotud mitme teisega ning selle kaudu tulevad välja mitmed
ühiselu jaoks olulised asjad, mis ongi minu peamine huviobjekt. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 36.0pt; margin-right: 3.4pt; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 36.0pt; margin-right: 3.4pt; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">1. Mis on abielu? Horisontaalne süntees.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Abielu on üks
institutsioon, millega teostatakse horisontaalseid ja vertikaalseid sünteese
põlvkondade voolus, s.t sama põlvkonna sees (abiellu astujad) ja põlvkondade
vahel (abielus olijad koos järgmise põlvkonnaga ehk vanemad ja lapsed).
Vaatleme neid kaht aspekti eraldi. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Mis puudutab esimest aspekti,
nö “horisontaalset sünteesi”, siis selle puhul rõhutatakse eeskätt seda, et
abielu on täiskasvanud ja vastutusvõimeliste isikute omavaheline liit. Sageli
lisatakse siia kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid piiranguid. Eestis on abielu
võimalik ainult kahe inimese vahel ning polügüünia ja polüandria pole lubatud.
Lisaks täpsustatakse, et need kaks inimest peavad olema mees ja naine: Eesti
perekonnaseaduse esimeses paragrahvis üteldakse, et “abielu sõlmitakse mehe ja
naise vahel”. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Käesoleva kirjutise teemaks
on homoabielu küsimus ehk see, kas viimase piirangu võiks ära jätta,
võimaldades abielluda ka kahel mehel või kahel naisel. Kõigepealt tuleb
mainida, et Rroosi Selaviste kohta käiv “sugugi pole sugugi kindel” kehtib ka
laiemalt, selles mõttes, et meest ja naist ei ole tegelikult võimalik üheselt
määratleda (Eesti perekonnaseaduses puuduvad igasugused sellekohased
määratlused; see on ilmselt jäetud kohtupraktika otsustada). Võib eristada
bioloogilist sugu, psühholoogilist sooidentiteeti ja ühiskondlikku soorolli
ning igaühe sees on omakorda mitu erinevat eristusprintsiipi.<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn1" name="_ftnref1" style="mso-footnote-id: ftn1;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN; mso-no-proof: yes;">[1]</span></span><!--[endif]--></span></span></a>
Seksuaalne orientatsioon on veel omakorda eelmistest erinev määrang, mille
põhjustajana ei ole teadlased kindlaks teinud üht kindlat asjaolu või tegurit.
Seksuaalse orientatsiooni seletamisel ei näi piisavat ühestki geneetilisest,
hormonaalsest, embrüoloogilisest või sotsiaalsest tegurist eraldivõetuna ning
see kujuneb ilmselt välja väga varakult, lootena või imikuna. Igatahes ei ole
see inimese enda suveräänne otsus, vaid seda kogetakse üldjuhul millegi
etteantuna. Samas muidugi puudutab seksuaalne orientatsioon inimese käitumist
ühiskonnas, nii et ühiskondlikud ja kultuurilised tegurid mängivad siin oma
rolli. Igal juhul ei toeta teaduslik meditsiin homo- ja biseksuaalide “ümberkasvatamist”
heteroseksuaalideks.<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn2" name="_ftnref2" style="mso-footnote-id: ftn2;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN; mso-no-proof: yes;">[2]</span></span><!--[endif]--></span></span></a>
<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Kui määratleda abielu kahe
täiskasvanud vastutusvõimelise inimese liiduna, jättes kõrvale soopiirangu,
siis tundub, et see teisendus ei ole tegelikult kuigi suur ega põhimõtteline.
Üks vastuväide homoabieludele on kartus, et selle ajel hakkavad oma õigust (ent
kas tõesti abieluõigust?) nõudma pedofiilid, zoofiilid, nekrofiilid,
fütofiilid, petrofiilid ning et võidaks hakata nõudma polügaamiat või
grupiabielusid. Ometi on need täiesti erinevad asjad. Homoabielude puhul muudetaks
ainult üht klauslit ehk kaotataks ära sooline määratlus, viide “mehele” ja
“naisele” (millised mõisted on tegelikult nagunii palju keerukamad kui
tavaliselt arvatakse). Seevastu noil teistel juhtumitel muudetaks veel muid
klausleid, ühel juhul seda, et abielu sõlmitakse <i style="mso-bidi-font-style: normal;">täiskasvanud vastutusvõimeliste </i>isikute vahel (sellega pole
kooskõlas ei pedo- ega zoofiilia), ning teisel juhul seda, et abielu sõlmitakse
<i style="mso-bidi-font-style: normal;">kahe</i> isiku vahel (see kõrvaldataks
polügaamias ja grupiabielus). Vastutusvõimelisus on inimese puhul olulisem
kriteerium kui sugu (mistahes määratluse järgi). Ja vähemasti meie kultuuris
tähendaks ka kvantiteedi muutmine homoabieludega võrreldes suuremat teisendust.
Ma pole kuulnud mitmikkooslustest, kelle õigusi diskrimineeritaks – võib-olla
neid on, aga neid on mõtet analüüsida siis, kui see küsimus päevakorda kerkib.<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn3" name="_ftnref3" style="mso-footnote-id: ftn3;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN; mso-no-proof: yes;">[3]</span></span><!--[endif]--></span></span></a>
Homoseksuaalide õiguste eest võitlemisel on seevastu pikk ajalugu ja
soopiirangu kõrvaldamist abielu sõlmimise on taotletud juba pikka aega. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Homoseksuaalse kooselu kui
vabatahtliku vastutusvõimelise liidu kõrvutamine eelpoolmainitud ebavõrdsete
ühendustega on enamasti juba ise ideoloogiline ja homoseksuaale halvustav –
nagu veel mitte nii kauges minevikus võrreldi teisest rassist inimesi
loomadega. Tegelikult ei erine homoseksuaalsed paarid oma käitumiselt
heterokseksuaalsetest mitte mingil olulisel moel. Need on samamoodi valdavalt
monogaamsed nagu heteroseksuaalsed paaridki, ja truudusemurdmistki esineb samal
määral.<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn4" name="_ftnref4" style="mso-footnote-id: ftn4;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN; mso-no-proof: yes;">[4]</span></span><!--[endif]--></span></span></a>
Homoabielude teema sisukat ühiskondlikku arutelu pärsib ka lihtsalt selle
valdkonna vähene tundmine ja teadmiste nappus, nii et suurem osa debatist ei
käi sisuliste ning teaduslikult põhjendatud argumentidega, vaid toetub pigem
afektidele, veendumustele ja (eel)arvamustele. Paljude jaoks on selle teema
tundmine endiselt kinni nõukogude ajas, kui homoseksuaalsust peeti
käitumuslikuks hälbeks, mida võis kriminaalkorras karistada (ning nad
teatavasti polnud ainus represseeritud vähemus). <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">2. Vertikaalne süntees
põlvkondade vahel<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Mis puudutab abielu teist
aspekti, s.t vertikaalset sünteesi põlvkondade vahel ehk vanemate ja lapse
suhet, siis tundub, et ka siin ei tooks homoabielud kaasa mingeid olulisi
negatiivseid muutusi. Vahel põhjendatakse horisontaalse sünteesi piiramist mehe
ja naisega just nimelt sellega, et ainult nemad on – erinevalt
homoseksuaalsetest paaridest – võimelised saama lapsi. Aga leidub ka palju
heteroseksuaalseid paare, kes ühel või teisel põhjusel lapsi ei saa ega saagi
saada. Ometi ei keela me neil sellepärast abielluda. Ja teisipidi on
homoseksuaalsel paaril võimalik saada laps näiteks lapsendamise teel (olgu see
laps pärit teistelt vanematelt või ühe osapoole varasemast heteroseksuaalsest
kooselust). See aga avab omakorda uue probleemideringi, nimelt kas
homoseksuaalses peres üldse tohiks laps kasvada ja kas see keskkond oleks talle
hea või mitte. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Sageli väljendatakse
arvamust, et homoseksuaalsed vanemad ei tegelevat lastega piisavalt; et
sellistes peredes olevat lastel suurem risk isiksusehäiretele; et sellised
lapsed ei omandavat adekvaatseid ühiskondlikke käitumisoskusi; et nad langevat
tõenäolisemalt koolikiusamise ohvriks; et nad muutuvat ka ise tõenäolisemalt
homoseksuaalseks. Eespool joone all viidatud Ameerika Psühholoogiaühingu
uuringud ei kinnita ühtegi neist eelarvamustest ning seal öeldakse isegi, et
pigem on lesbide ja geide vanemlikud oskused keskmisest suuremad.
Homoseksuaalsed vanemad pakuvad hoolitsevat ja tervet keskkonda oma lastele
vähemasti sama tõenäoliselt kui heteroseksuaalsed vanemad. Tasub eraldi
rõhutada ka seda, et laste hetero- või homoseksuaalsust ei määra ära vanemate
seksuaalne sättumus ning et homovanemate lastest saavad hetero- ja
homoseksuaalid täpselt samas proportsioonis nagu heterovanemate puhul. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Ühiskondlikku debatti
jälgides tundub, et homoabielu teema on (eeskätt selle vastaste poolelt)
liigselt seksualiseeritud<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn5" name="_ftnref5" style="mso-footnote-id: ftn5;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN; mso-no-proof: yes;">[5]</span></span><!--[endif]--></span></span></a>;
homovanemad ei afišeeri laste ees oma seksuaalsust rohkem kui heterovanemad.
Freud aitas teadvustada ja tunnustada laste seksuaalsust; nüüd oleks võib-olla
tarvis hoiduda neid üleseksualiseerimast. Vanemate seksuaalsest sättumusest ja
“seksiküsimusest” võrratult tähtsam on laste jaoks hoopis muu – et vanemad
hooliksid temast, hoolitseksid tema eest ning armastaksid teineteist ja last
ning saaksid hästi läbi ümbruse ja ümbritsejatega. Pole mingit põhjust, miks
homoseksuaalsed vanemad ei saaks pakkuda turvalist ja hoolivat keskkonda oma
(adoptiiv)lapsele. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Pealegi võib arvata, et
suurem osa adoptiivlapsi pärineks asenduskodudest<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn6" name="_ftnref6" style="mso-footnote-id: ftn6;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN; mso-no-proof: yes;">[6]</span></span><!--[endif]--></span></span></a>,
kus lastel vanemaid kas ei ole või kus nad on ühel või teisel põhjusel nende
hoolest ilma jäänud. Ükskõik kui hästi korraldatud asenduskodud ka ei ole, on
see hooldajatele ikkagi töö, mis on eeldatavasti pikaajaline, aga mida neil on
õigus katkestada.<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn7" name="_ftnref7" style="mso-footnote-id: ftn7;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN; mso-no-proof: yes;">[7]</span></span><!--[endif]--></span></span></a> Kui lapsed
saaksid selle asemel püsiva suhte kahe vanemaga, siis võib arvata, et see on
neile võrratult olulisem kui nende eest hoolitsejate seksuaalne sättumus. Nii
asenduskodulapsed kui ka üksikvanema lapsed on selles suhtes kehvemas olukorras
kui kahe vanemaga lapsed, olgu nood hetero- või homoseksuaalsed.<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn8" name="_ftnref8" style="mso-footnote-id: ftn8;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN; mso-no-proof: yes;">[8]</span></span><!--[endif]--></span></span></a>
Kahe vanema olemasolul on lisaks vertikaalsele suhtele lapse ja vanema vahel
perekonnas ka horisontaalne suhe vanemate vahel, ja see dialoogilisus on lapse
arenguks väga oluline. Selles dialoogilisuses pole ei hetero- ega
homoseksuaalsetes paarides primaarne seksuaalsus, vaid lugematu hulk muid
tegureid, alates hoolest ja armastusest kuni kõikide igapäevaste toiminguteni:
söögitegemine, koristamine, tööl ja poes käimine, vaba aja veetmine jne
(kusjuures need praktikad pole ka Eesti ühiskonnas enam ammu ära jagatud
ühiskondlike “soorollide” järgi<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn9" name="_ftnref9" style="mso-footnote-id: ftn9;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN; mso-no-proof: yes;">[9]</span></span><!--[endif]--></span></span></a>).
Ehkki neid kaht teemat – homoabielu ja homopaaride lapsendamisõigust – võib
käsitleda eraldi, leian, et homopaaridele lapsendamisõiguse andmisega saaks
praegusest rohkematele asenduskodulastele anda päriskodu koos turvalisema ja
õdusama kasvukeskkonnaga. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Ehkki lastesaamine ja neile
soodsa kasvukeskkonna loomine on abielu üks olulisi aspekte, ei abielluta meie
kultuuris (esmajoones) selleks, et saada lapsi, vaid sellepärast, et
armastatakse seda, kellega abiellutakse. Isegi kultuurides, kus abielu
sõlmitakse kolmandate isikute vahelise kokkuleppe järgi ja kus järglaste
saamine on tõepoolest abielu üks põhilisi eesmärke, pole küsimus pelgalt
prokreatsioonis, vaid selles, et lapsed kannaksid edasi suguvõsa pärimusliini,
jätkaksid lahkunud esivanemate meenutamist, hoolitseksid elusolevate vanemate
eest jne. S.t lapsed on olulised kultuuriliselt, ja nad ei ole lihtsalt
bioloogilise paratamatuse või loodussunni tulemus. Kõiki neid kultuurilisi ja
inimlikke ülesandeid saavad adoptiivlapsed täita sama hästi kui bioloogilised
lapsed. Ja nagu asenduskodude olemasolu näitab, on vanemateta lapsi endistviisi
märgatavalt rohkem kui vanemaid, kes tahavad ja saavad lapsi adopteerida.
Homoabielupaaride lapsendusõiguski ei suudaks seda vanemate puudujääki korvata,
ehkki õige pisut leevendaks. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Abielu põhiline eesmärk ja
tähendus ei seisne mitte bioloogilistes järglastes, vaid teineteise süvenevas
tundmaõppimises, mis saab toimuda eeskätt kestuses, ajalises jätkuvuses.
Seeläbi mõistetakse paremini ka iseennast, teisi inimesi, loodust ja loomist.
Lapsed mitte ei muuda seda põhistruktuuri (ega anna sellele vundamenti), vaid
lisavad sinna uue mõõtme (milles bioloogiline element on teisejärguline<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn10" name="_ftnref10" style="mso-footnote-id: ftn10;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN; mso-no-proof: yes;">[10]</span></span><!--[endif]--></span></span></a>).
Abielu kui rituaal ja institutsioon markeerib seda valikut ja püüdlust. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">3. Võrdõiguslikkus.
Aktiivsus, passiivsus ja reaktiivsus<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Demokraatlikus ühiskonnas
on õigustatud homoseksuaalsete inimeste soov võrdsele kohtlemisele. Selle üks
komponent on homoseksuaalse kooselu juriidiline tunnustamine. Kooselu on üks
põhilisi inimsoove ning juriidiline tunnustamine aitab kaitsta kooselajate
õigusi (lahkumineku korral kohustused seoses laste kasvatamisega ja vara
jagamisega; ühe osapoole surma korral seoses pärandusega; mitmesugused
esindamisõigused jne). Vahel räägitakse ka nõnda, et isegi kui seadustada
homoseksuaalne kooselu, siis seda ei tohiks nimetada abieluks, vaid seda peaks
nimetama mingi teise nimega. Selle taga aga on ilmselt ikkagi kaudne apartheid
ja homoseksuaalse kooselu halvustamine ja alavääristamine, leiutades selle
jaoks omaette termini. Kui me tahame tunnistada homoseksuaalide samu
juriidilisi õigusi kui on heteroseksuaalidel, siis on aus ja otstarbekas seda
ka sama nimega nimetada.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Ma ei näe põhjust, miks
heteroseksuaalsed abielus olijad või abielluda kavatsejad peaksid olema vastu
homoseksuaalsetele abieludele (mida nagunii saaks abielude koguarvust olema
vaid paar protsenti). Viimased ei võta heteroseksuaalselt abielult midagi ei
ära, ei kahanda kuidagi heteroseksuaalse kooselu väärtust. Selles suhtes pole
homoabielu soovijate ja selle vastaste olukord sümmeetriline: homoabiellu
astujad soovivad endale õigust, mida neil ei ole; homoabielu vastased naudivad
ise abieluõigust, ja lisaks sellele soovivad keelata samasugust õigust ühele
teatud grupile. Miks nad peaksid tahtma seda keelata? Heteroseksuaalse abielu
väärtus sõltub ju eeskätt sellest, mida abielus olijad <i style="mso-bidi-font-style: normal;">ise</i> selle heaks teevad (s.t nende aktiivsusest), mitte sellest,
mida keegi <i style="mso-bidi-font-style: normal;">teine</i> teeb või ei tee.<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn11" name="_ftnref11" style="mso-footnote-id: ftn11;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN; mso-no-proof: yes;">[11]</span></span><!--[endif]--></span></span></a>
Abielu jõud tuleneb aktiivsusest abielusuhtes, mitte passiivsusest abieluvälise
suhtes. Miks peaks mind kurvastama kellegi õnn, kui tema kooselu saab
juriidilise ja riikliku tunnustuse? Olgugi ta teisest usutunnistusest,
rahvusest, rassist või teise seksuaalse orientatsiooniga. Kui teiste inimeste
homoseksuaalne abielu kahjustab kellegi heteroseksuaalset abielu, siis seda
seletav põhjus on puudujääk aktiivsuses oma heteroseksuaalses suhtes, mitte
nonde teiste homoseksuaalne suhe. Samamoodi nagu vägistamiskuriteo alus on
ikkagi vägistajas, mitte vägistatus, kes oma riietuse või käitumisega olevat
vägistamist provotseerinud. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Vahel aga on niimoodi, et
aktiivus ammutabki oma jõu reageerimisest välisele, millegi välise vastu
töötamisest. Selline aktiivsus on õigupoolest reaktiivsus, millel puudub
omajõud ja mis ammutab jõudu teiselt. Või täpsemini öeldes, omajõud on küll
olemas, aga seda on niivõrd vähe, et ta ei suuda ennast ise kehtestada, nii et
seda tugevdatakse väliste abinõudega. Kui ütelda, et teatud sorti täiskasvanud
vastutusvõimeliste isikute abiellumine kuidagi kahjustaks abielu kui sellist,
siis tekib kahtlus, justkui abielu polekski omajõuline täisväärtuslik ühendus,
millel on omaenese aktiivsus, vaid mille pisku aktiivsus saadakse üksnes
reaktiivselt, välistamisest ning et kui see kaitsevall eemaldada, siis variseks
kõik kokku. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Kui me nüüd ütleksime, et
homoseksuaalse abielu välistamine pole reaktiivne ega meelevaldne, vaid tugineb
mingil alusel (näiteks loomusel), siis see tähendab, et me ei pea homoseksuaale
täisväärtuslikeks normaalseteks vastutusvõimelisteks isikuteks (nende loomus on
rikutud). See võrduks rassismi ja apartheidiga (mis samuti tuginevad
arusaamale, et teisest rassist isikud on teise, halvema, loomusega). See on
libe tee.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">4. Pärimus. Mälu ja
eristumine<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Me rääkisime abielust kui
institutsioonist, mis sooritab horisontaalseid ja vertikaalseid sünteese
ühiskonna ja kultuuri kestuslikus voolus. Sellisena on ta üks ühiselu
traditsiooniline vorm, ning vorm, mis on tihedalt seotud tollesama traditsiooni
püsimise ja elavusega. Seetõttu tasub uurida, mis on traditsioon ehk pärimus.
Elav pärimus eeldab kaht aspekti: ühest küljest seda, et minevikust päritakse
midagi ehk et eelmine põlvkond pärandab järgmisele midagi. Teisest küljest aga
seda, et pärija ehk uus põlvkond selle üle võtab ja nö enda omaks teeb. Isegi
kui selle <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">omastamise</b> tulemuseks
peaks olema väliselt identsete kultuurivormide ja harjumuste kordamine, on
selle aluseks erinevus ja eristumine. Uus põlvkond pole enam sama, mis eelmine.
Uus aeg pole enam see, mis vana. Isegi kui oletada, et kõik välised tingimused
jäävad samaks (mis tänapäeval pole küll kuigi realistlik oletus), siis
vähemasti erineb uus põlvkond vanast oma perspektiivi, vaatekoha poolest.
Traditsioon on elav juhul, kui see erinevus loeb, s.t kui see annab alust
mingiteks teisendusteks ja edasiarendusteks. Pärimus, mida lihtsalt papagoina
korratakse, mõistmata sellest silpigi, on sama hästi kui surnud. See ei teosta
uue põlvkonna elus enam mingeid tähenduslikke omastamisi ja see ei aita neil
elada. Mis elada ei aita, see on surnud. Selline lihtsalt korratav traditsioon
erineb väga vähe pärimusest, mis vedeleb andmekandjatel arhiivis, mida keegi ei
vaata, loe, kuula ega uuri, s.t millega keegi isiklikult ei suhestu. Elav
pärimus ei tähenda seega lihtsalt vanade vormide kordamist, vaid nõuab ka seda,
et need tehtaks <i style="mso-bidi-font-style: normal;">enda omaks</i>, nö
võetaks enda sisse, nii et need teostaksid tähenduslikke eristumisi olevikus.
Alles siis võib ütelda, et pärimuses edasi antud vormidel on mõte. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Teisest küljest aga jällegi
on uue põlvkonna eristumine ning millegi uue loomine võimalik üksnes tänu
sellele, et minevikust on midagi <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">päritud</b>,
edasi antud ja üle kantud. See annab pinna ja pinnase, millelt uus põlvkond
saab tõukuda ning uue loomine võrsuda. Kui me ei mäletaks midagi sellest, mida
eelnevad põlvkonnad on teinud, siis me oleksime amneesikutena sunnitud pidevalt
jalgratast leiutama, kordaksime vanu vigu ja teeksime veel hullemaid. Nagu
öeldakse Eesti kultuuri ühes aluslauses: “Kes minevikku ei mäleta, elab
tulevikuta.” S.t kui puudub mälu, siis pole ka võimalust midagi uut ja erinevat
teha, ehk tulevikku sisuliselt ei ole. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Seega võib öelda, et elav
pärimus eeldab kaht aspekti, millest üks on mäluline ja teine tähendab mälu
omastamist, enda omaks tegemist. Ehk üldiselt öeldes, elav pärimus vajab <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">lõimivat</b> külge (mäluline edasiandmine)
ja <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">eristumist</b> (edasiantu
reaktualiseerimine). Kui me räägime traditsiooni püsimisest ja elujõust, siis
laias laastus oleneb see nendest kahest aspektist. Homoabielude seadustamise
vastaste meelest seaks see ohtu pärimuse lõimiva ehk mälu-aspekti. Tõepoolest
tuleb olla ettevaatlik ühiskondlike harjumuste ja tavade muutmisega – ja seda
enam, mida sügavamate ja kesksemate nähtustega on tegemist (ja ehkki
abieluinstitutsioon on uuemal ajal mõnevõrra oma tähtsust minetanud, on see
endiselt ühiskonna ja pärimuse üks olulisi struktuure). Kui uuendusi on liiga
palju ja nad tulevad liiga kiiresti, siis ei jõua indiviid või kogukond
harjuda, tekib stress, üliärrituvus, desorientatsioon – nii et indiviidi või
kogukonna paindlikkus väheneb ja ümbrusele adekvaatse reageerimise võime
kahaneb. Eesti ühiskonda on viimase veerandsajandi jooksul tublisti
väntsutatud, üks reform on järgnenud teisele, elu on mitu korda pea peale
pööratud, ja sageli juba rahuneda jõudnud olukord kohe taas pea peale pööratud.
Ülemäärane reformimine ja uuendamine – isegi kui see on kantud heast usust – ei
anna häid tagajärgi, sest sel juhul läheb liiga palju tähelepanu liiga kauaks
“metatasandile”, kus peab alles orienteeruma, ümber õppima, selmet juba liikuda
ja tegutseda. S.t lõimimise ja mälu aspekt on tugevasti proovile pandud. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Samavõrd ohtlik – või
ohtlikumgi – on aga ühiskonnale see, kui kängub teine aspekt, eristumine ja
uuenemine. Pärimus annab ühiskonnale püsi ja järjepidevuse, aga selle mõte ja
õigustus seisneb võimes muutuvatele oludele adekvaatselt reageerida ja uusi
lahendusi genereerida. Pärimuslike vormide edasiandmine monotoonse kordusena,
ilma neid omastamata ja omaks tegemata ning ilma nende põhjal uusi lahendusi
genereerimata nõrgendab ühiskonda ja pärimust. Pärimusel kaob mõte, kui ta enam
ei toeta uuenevat elu. Pärimus on elujõuline siis, kui ta säilitab oma
konsistentsi (mäluaspekt), aga kui ta samas suudab anda ainet uues ajas ja
uutes olukordades konstruktiivselt ümbrusega lävimiseks ja teiste
pärimusliinidega suhestumiseks. Kui pärimus sulgub enesesse, siis ta võib küll
pikka aega püsida, aga mõistab end nõnda steriilsusse ning sureb varem või
hiljem välja. See on evolutsiooni tupiktee. Kui pärimusest jätta välja selle
reaktualiseerimine ja ümbertöötamine, siis see tapab pärimuse. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Kui tulla tagasi meie
peateema juurde, siis tundub, et eesti traditsioonilises kultuuris ei ole
eriliselt rõhutatud seda, et abielu sõlmitakse just mehe ja naise vahel.
Niimoodi on küll kombeks olnud, aga seda ei ole temaatiliselt esile tõstetud.
Kahesoolised võisid olla nõiad ning homoseksuaalsed võisid olla mõned
külakogukonna vanapoisid või -tüdrukud (kes võib-olla elasid ka paariti), aga
see pole olnud mingi omaette oluline teema, kuna </span><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 新細明體; mso-fareast-language: ZH-TW;">see polnud seotud ei sündivuse kontrollimise ega kinnisvara
pärandamisega</span><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">. Palju olulisem sotsiaalne ja kosmiline häire
on olnud <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">orb</b>, vaenelaps. Mulle
tundub, et ka praegu on üksikvanemad ja orvud palju olulisem ühiskondlik
probleem kui homoabielud ning et traditsiooni hoidmine võiks tähendada eeskätt
orbude (ja ka vaestest või probleemsetest peredest laste jne) probleemiga
tegelemist. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Kui nüüd mingi komme
tematiseeritakse ja teooriaks vormitakse, siis sellega kaasneb alati hägusa
aredaks tegemine, nurkade mahalihvimine, ambivalentsuste ühestamine – teooria
ühest küljest kirjeldab tegelikkust ja ammutab sellest, aga teisest küljest
samavõrd ka loob tegelikkust ja kehtestab teatava tõlgenduse, milline
tegelikkus on või peaks olema. Deskriptsioon on ka preskriptsioon. Kristlikus pärimuses
on mehe ja naise teema olnud olulisem kui eesti vanemas pärimuses. Kristlik
abielu on sakrament ning seda on toimetatud mehe ja naise vahel. Kuid ka siin
on selline sooline määrang pärimuslikult olnud lihtsalt komme ja tava, ilma et
seda oleks tarvis olnud eriliselt põhjendada. Homoabielude teema on selles
mõttes täiesti uus küsimus, mis on üles kerkinud alles viimasel ajal (antiikse
homoseksuaalsuse ühiskondlik roll ja ajalooline kontekst olid hoopis
teistsugused). Sellele vastureaktsioonina on takkajärgi ka jäigastatud nö
traditsiooni seisukohta – õigemini, üks osa pärijaid tahab usurpeerida
pärimust, andes sellele ühemõttelise tõlgenduse, ehkki pärimus võiks õigustada
ka teistsuguseid tõlgendusi. Näiteks on täiesti mõeldav kristlik positsioon, mis
ei sea esiplaanile juriidilist mehe ja naise määratlust, vaid ligimesearmastuse<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn12" name="_ftnref12" style="mso-footnote-id: ftn12;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN; mso-no-proof: yes;">[12]</span></span><!--[endif]--></span></span></a>
ning selle varal kiidab heaks homoabielud, vähemasti tsiviilvormis. Ja mis
puudutab eesti vana pärimust, siis koos homodele lapsendamisõiguse andmisega
aitaks see leevendada ka meie põhilist kosmilist riket, vaeslapsesust. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">5. Kategooriad. Lahtrid ja
resonants<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">See toob meid veel ühe
olulise küsimuse juurde: kuidas me mõistame kategooriaid. Kui meil on mingi
bioloogiline ja kultuuriline antus, siis selle varal tekivad iseenesest
mitmesugused ühiskondlikud liigendused, sealhulgas soorollid. Mingid harjumused
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">resoneerivad</b> üksteisega kokku,
võimenduvad ja tekitavad käitumismustreid. Selliste mustrite elemendid ongi
ühiskondlikult relevantsed liigendused, ühiskondlikud kategooriad. Kui
põlvkondade järgnevuses vaadata “horisontaalselt”, siis on ühiskondlikud
kategooriad moodustunud vastastikuse resonantsi kaudu, võimendumiste ja
sumbumistega, kokku- ja lahkhelidega. Kui võtta põlvkondade järgnevust
“vertikaalselt” läbi erinevate põlvkondade, siis uus põlvkond hakkab omakorda
omal moel ühiskonna kõlapinnaga resoneerima ehk nagu me eespool ütlesime, ta
võtab üle pärimust ja reaktualiseerib seda oma erinevuse pinnalt. Aga
arvestades sellega, et lapse või nooruki omavõnkumine jääb jõult selgelt alla
kogukonna omavõnkumisele, siis võib põlvkondade vaheline diakroonne resonants
tunduda täiesti ühesuunaline ning ilmneda lihtsalt olemasolevate liigenduste ja
kategooriate ülevõtmisena uue põlvkonna poolt ning too uus põlvkond võib kogeda
seda vägivallana, olemasolevatesse lahtritesse ja kastidesse surumisena.
Niimoodi me saame kategooriad kui <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">lahtrid</b>.
<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Kategooria kui lahter
tähendab ühesuunalist mõju: empiiriline materjal peab sobituma ideaalse või
vormilise raamiga. Mis sinna raami ei sobi, see on hälbeline.
Lahter-kategooriasse on sisse kirjutatud vägivald: mis lahtrisse ei sobi, see
tuleb sinna sobitada. Kuna lahtrid on postuleeritud ajast sõltumatuna, siis
kestuslik empiiria vältimatult varieerub lahter-kategooria suhtes. Kategooria
resonantsina seevastu aga kätkeb tagasisidestatust ning vorm tekib
iseorganiseeruvalt teatud läbikäimisliinide võimendumis- või
sumbumispunktidena. Selline kategooria on määratletud sisemiselt ning see
võimaldab nihkeid siia-sinna, ilma et see süsteemi lammutaks või kategooriat
hävitaks (iseorganiseeruvad süsteemid võivad olla vägagi stabiilsed).
Resonants-kategooria ei välista teatud normatiivsust, ent see püsib
põhimõtteliselt pidevalt kestusliku eluga kooskõlas. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Kui me nüüd võtame näiteks
soorolli “mees” lahter-kategooriana, siis kõik mehena identifitseeritud
indiviidid tuleb sinna sisse mahutada. Kui mõni neist mõne tunnuse poolest
erineb kategooria kirjeldusest, olles näiteks naiselik ja/või armastades naiste
asemel või kõrval hoopis mehi, siis tuleb teda korrigeerida ja panna ta
kategooriale vastama. See tähendab grupi türanniat, kus enamus vägivaldab
vähemust. Sellises olukorras satuvad homoseksuaalid nii otseses kui ülekantud
tähenduses löögi alla. Selle tulemusena me saame (pealtnäha) puhtama ja
homogeensema grupi – aga mille arvelt? Sellise represseerimise ja
ümberkasvatamise tulemusena me tekitame ühiskonda juurde mingi hulga
frustreeritud inimesi. Tänapäeva meditsiin on üksmeelel, et homoseksuaalsus ei
ole vaimuhaigus, aga ühiskondlik diskrimineerimine, kiusamine, mõnitamine,
halvustamine võib küll paljudel homoseksuaalidel tekitada depressiooni ja muid
psüühikahädasid. Meditsiin on ka ühel meelel selles, et homoseksuaali ei saa
muuta heteroseksuaalseks, nii et jääb küsimus, miks neid peaks kuidagi muutma,
ümber kasvatama, alla suruma? Või miks peaks seda tegema isegi juhul, kui see
oleks võimalik? Miks ei või täiskasvanud vastutusvõimeline inimene tunda elust
rõõmu sellisena nagu ta on ja tahab olla, teisi otseselt kahjustamata? Eriti
kuna tegemist on spontaanselt tekkiva nähtusega, mis on inimkonnaga kaasas
käinud selle algusest peale ja mis esineb püsival määral stabiilselt igas
ühiskonnas ja kultuuris igal ajastul. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Lahtri- ja
resonantsiloogika erinevust on vaja silmas pidada ka sellepärast, et lahtriloogikat
võidakse rakendada ka vähemuste sees (nt normatiivse homodiskursuse
kehtestamine antud grupi sees, marginaliseerides omakorda sellest hälbijaid).
Samas ei ole ka nii, et resonantsi-loogika võtaks kõik valimatult omaks. Ka
siin on võimalik, et mingite võnkujate resonants on liiga irdne, et see kuidagi
ühiskõlale kaasa aitaks või sellega mingit teokat ja toekat kooslust
moodustaks. Esmajoones pole midagi kuigi peent peale hakata selgelt
antisotsiaalsete käitumistega (mõrvarid, orjapidajad jne).<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn13" name="_ftnref13" style="mso-footnote-id: ftn13;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN; mso-no-proof: yes;">[13]</span></span><!--[endif]--></span></span></a>
Aga sel juhul ei tulene see mingist eelnevast või välisest kriteeriumist, vaid
võnkumiste eneste koostoimest. Ja selline süsteem on võimeline ennast ise
modifitseerima ja ümber kujundama. Sellisel juhul ei pea sundima kõiki “mehi”
käituma “mehelikult” (mingi etteantud nimistu järgi), vaid võib kohandada
“mehe” määratlust ja käitumisnorme nii, et see hõlmaks ka näiteks
homoseksuaale. Või kui teistsugust retoorikat eelistada, siis näidata, et
“mehelik” või “naiselik” käitumine pole inimese ainus valik. Ka Eestis oleks
mingid praegu sooülesed käitumised (nõude ja pesu pesemine, koristamine) olnud
veel sada aastat tagasi mehele vastuvõetamatud. Tõsi küll, paljud nendest
tegevustest tähendavad tänapäeval lihtsalt nupulevajutamist – aga just see ongi
muuhulgas aidanud välja tulla peenematel nüanssidel inimestevahelistes suhetes
ja inimkäitumises. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">6. Kohandamine, välistamine<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Meil on üks stabiilne
ühiskonnagrupp, homoseksuaalid, kes taotlevad oma kooselule seadusliku vormi
andmist. Selliste kooselude seadustamisest võib keelduda<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>põhjendusega, et nii pole olnud kombeks, ja
sundida homoseksuaale oma kooselu teistmoodi sättima kui seda teevad
heteroseksuaalid. Tuleb aga kaaluda, kumba on mõistlikum kohandada: kas
kohandada kombeid, hõlmamani samasooliste abielu, või siis sundida
homoseksuaale kohanema kommetega. See on nagu vasakukäelisusega: kas kohandada
muidu paremakäeliste järgi sätitud tehnilist maailma ja keskkonda nii, et see
sobiks ka vasakukäelistele, või siis panna vasakukäelisi kohanema
paremakäeliste maailmaga. Nõukogude ajal tõepoolest vasakukäelisi lapsi
“kasvatati ümber” paremakäelisteks, väidetavasti nende endi hüvanguks, kuna
kõik tööriistad ja paljud elulised olukorrad on tehtud paremakäelisi silmas
pidades, nii et ohutum on osata neid parema käega käsitseda. See ei tähendanud
muidugi, et vasakukäelised oleksid saanud paremakäelisteks, vaid lihtsalt seda,
et neid sunniti nõrgema käega sooritama keerukaid tegevusi nagu kirjutamine
jne. Kui mugav see on, võib paremakäeline järgi proovida, üritades vasaku käega
kirjutada. See on muidugi õpitav ja harjutamisega võib saavutada vilumuse ka
nõrgema käega. Ning võib isegi ütelda, et igasugune harjutamine ja õppimine
tuleb mingit moodi kasuks. Kuid kas on mõtet sundida kedagi harjutama nõrgemat
kätt, samas kui ta saavutaks sama tulemuse palju hõlpsamini tugevama käega ja
tahaks tegeleda sedasorti aeganõudva harjutamise asemel pigem millegi muuga? <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Eks vasakukäelised peavad
siiamaani sageli kohandama end paremakäelistele tehtud tööriistade jms-ga, aga
vähemasti mingil määral on tänapäeval kohandatud inimkeskkonda niimoodi, et ka
vasakukäelised saaksid end seal mugavalt tunda. Veelgi selgemini tuleb see
välja siis, kui näiteks küsida, kas arhitektuur peaks kohanduma puuetega
inimeste järgi või puuetega inimene arhitektuuri järgi. Siin tähendab teine
variant lihtsalt puuetega inimeste sõna otseses mõttes väljasulgemist paljudest
asutustest. Ratastooliga üksi tavalisest trepist üles ei lähe. Võib tunduda
mugavam sundida vähemust kohanema enamusega. Aga esiteks ei ole inimlik
ühiskonnast niimoodi üht gruppi välja lõigata ja kõrvale tõrjuda. Ja teiseks,
mis saab siis, kui mingi teine enamus tuleb ja meid endid välja lõikab ja
kõrvale tõrjub? Näiteks kui inglise keel hakkaks eesti keelt välja tõrjuma?
Homoabielude vastu on mitmed kristlikud ringkonnad; aga kristlus on ise samuti
Eestis vähemuses, ja mis siis, kui eesti ühiskond peaks teises küsimuses nemad
samamoodi välja lõikama ja kõrvale tõrjuma? <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Kumb ühiskond tundub
meeldivam: kas see, kus kogukond tervikuna võtab arvesse vähemusi ja kohaneb
nendega, või see, kus vähemusi sunnitakse kohanema enamusega? Kummalise
retoorilise uperpalliga on esimest nimetatud vähemuse türanniaks ja teist
demokraatiaks, samas kui sisuliselt on hoopis vastupidi. Demokraatia ei ole
“bolševism” tähenduses “enamuse türannia vähemuse üle”, vaid just see, kui
üritatakse arvesse võtta iga grupi või iga indiviidi sättumusi ning kui
ühiskond püsib pidevas ümberkujunemises, kuivõrd tema liikmeid lõimitakse sel
moel aina täpsemalt ja nüansseeritumalt. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Enamus ja vähemus on
suhtelised mõisted ja erinevates küsimustes jooksevad need piirid erinevalt.
Võib väita, et iga ühiskonnaliige jääb vähemasti mingites aspektides või
mingite omaduste poolest vähemusse. Sellepärast on riskantne toetada
“bolševistlikku” laadi ühiskonnakorraldust, toetades enamuse vägivalda vähemuse
kallal. Alati varem või hiljem pöördub see mingis küsimuses sinu enda vastu,
nii et sa jääd vähemusse ja sul pole kuskilt abi ega toetust loota. Tegelikult
viib just selline bolševistlik enamuse ülemvõim vähemuse üle väga kiiresti
vähemuse (mingi kliki) ülemvõimuni enamuse (rahva) üle: alati leidub mõni osav
rahvajuht oma käsikutega, kes oskab erinevaid enamus-vähemuse vahekordi
niimoodi üksteise vastu välja mängida, et hakkab ise dikteerima “enamuse”
tahet. See on käesoleva teksti võib-olla kõige olulisem sõnum. Kui pidada
silmas, et igaüks meist on mingist aspektist vähemus, siis on arukam toetada
teisi vähemusi (kui need ei ohusta ühiskonna elu).<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">7. Alt üles või ülevalt
alla<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Kui tulla tagasi resonants-
ja lahter-kategooria eristuse juurde, siis esimene liigub nö alt üles,
tekitades emergentselt antud kooslusele loomulikke liigendusi, ja teine liigub
ülevalt alla, tuues olemasolevaid indiviide samuti juba olemasoleva lahtri
alla. Esimene on konkreetne, teine abstraktne. Alt üles moodustuvad
resonantskategooriad tekivad tegelikkusest endast ja sobituvad sellega täpselt
ja nüansseeritult. Ülalt alla rakendatud lahterkategooriad lõikavad
tegelikkusest alati mingeid nurki maha ja nende kaudu esitatud pilt
tegelikkusest on moonutatud, idealiseeritud, väljajätteline. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Neid erinevaid
liikumissuundi ning konkreetsust ja abstraktsust võib seostada ka kogemuselu
erinevate hoiakutega. Üks asi on väidelda üldiselt “nende” vastu, näiteks
“homoseksuaalide” (või kasutades veel teisi, halvustavaid nimetusi) vastu.
Selgitada, kuidas nad peaksid käituma, mida ühiskond peaks nendega ette võtma
jne. Selliste mõtteobjektidega opereerimine on afektiivselt võrreldav elutute
asjade füüsilise manipuleerimisega. Siis ma tegelen millegi endavälisega,
“nendega”. Teine asi aga on olukord, kui näiteks minu omaenda laps osutub
homoseksuaaliks, ehkki ma ise, ütleme, ei salli homoseksuaale või ka lihtsalt
ei ole sellise asja peale üldse mõelnud. Suhe oma lapsega pole pelgalt midagi
välist, vaid see määratleb ka mind ennast seesmiselt – seda, kes ma ise olen.
Kui mu laps peaks olema homoseksuaal, siis nüüd on homoseksuaalsuse-küsimus,
mis enne oli väline, väljatõrjutud või ükskõikne, saanud osaks minu elust ja
minust endast (seda hüpet peaks olema võimalik ka juba ainuüksi kujutlusvõime
varal sooritada). Kui esimesel juhul, “nendest” rääkides ma olen ehk varmalt
nõus tegema homoseksuaalidele ettekirjutusi ja neid lahtrisse suruma,
diskrimineerima jne, siis teisel juhul – eeldusel, et ma olen inimene – ei saa
ma enam teist niimoodi lahtrisse (kasti, kappi) lüüa. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">On tüüpiline nähtus, et
isikliku kogemuse ja kategooria-stereotüüpide vahel on käärid. Ehk antud teema
kontekstis näiteks: “ma vihkan homosid, ehkki üht homo ma tunnen isiklikult ja
see on täitsa normaalne inimene”. On tüüpiline, et isiklikud vastupidised
kogemused ei kummuta ühiskondlikke stereotüüpe, vaid need liigitatakse
“erandite” alla. Nõnda võib too inimene edasi rääkida: “Aga see normaalne homo
on erand. Homod üldiselt on ikkagi ebameeldivad.” Põhimõtteliselt võib neid
erandeid lisada lõputult palju, ilma et stereotüüp tingimata muutuks. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Võib-olla saaksime paremini
ja täpsemini käsitleda homoseksuaalsuse küsimust üldiselt ja homoabielude teemat
spetsiifiliselt, kui me ei opereeriks olemasolevate stereotüüpide ja
üldkategooriatega, vaid uuriksime tegelikkust ennast. Näiteks räägiksime mõne
tuttava homoseksuaaliga, uuriksime tema maailmataju, hirme ja ootusi. Või
üritaksime empaatiliselt panna ennast homoseksuaali olukorda, reaalselt
kujutleda tema konkreetseid probleeme. Loeksime teadusuuringuid
(allikakriitiliselt ning arvesse võttes valdava osa teadlaskonna konsensust –
sest teaduslikuna esitatakse ka uuringuid, mille metoodika on vigane ja mille
soovitud tulemused on uurijatel juba enne paika pandud ning mida on võinud
mõjutada nende taga olevate rahastajate ja mõjugruppide erihuvid). Siis me
näeksime, et tegelikkus on oluliselt nüansseeritum ja mitmekesisem kui me enne
arvasime. Meie diskussioon oleks siis vähem afekteeritud ja rohkem sisuline
ning võib-olla ka rohkem inimlik, empaatiavõimeline. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">8. Polaarsused<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Üks asi, mis mehe ja naise
kui kahe lahter-kategooria ehk “loomuse” puhul võib tunduda ilus (ja mille
kadumine ähvardav), on selgelt väljajoonistuv polaarsus, kus osapooled täidavad
erinevaid ja teineteist täiendavaid rolle, mis omandavad justkui ontoloogilise
staatuse. On mees ja naine või mehelikkus ja naiselikkus kui kaks kosmilist
printsiipi. Ja võib tunduda, et kui neid loomusi kuidagi nüansseerida, näiteks
kui lubada naiselikke mehi või mehelikke naisi, siis see ilus mehhanism laguneb
koost, ühiskondlik ja kultuuriline pingepotensiaal kahaneb, toimub
ühtlustumine, mandumine, allakäik. Eks ole ju ka hiina filosoofias käsitatud maailma
kahe polaarsuse, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yin</i>’i ja <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yang</i>’i koosmõjuna, millest esimest
seostatakse naiseliku ja teist mehelikuga? Mis siis juhtuks, kui mehe ja naise
diferents hägustuks? Kas ei tähenda see pingepotentsiaali hävimist, kestuse
lõdvenemist, eluvõime nõrgenemist? <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Aga siin võib-olla aitaks
just hiina mõtlemine meil selles küsimuses kaugemale liikuda. Tõepoolest
mõteldakse hiina filosoofias tegelikkust <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yin</i>’i
ja <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yang</i>’i koosmõjuna. Samas tuleb
silmas pidada kaht olulist asjaolu. Esiteks seda, et need mõisted pole oma
päritolult seotud soolise erinevusega (erinevalt indo-euroopa keeltest ei
eristata hiina keeles muide ka grammatilisi sugusid), vaid need tähendasid
algselt varju ja valgust, mäe või jõe päikesepoolset ja varjupoolset külge.
Need said üldisteks kategooriateks, millega hakati tähistama protsessi
erinevaid aspekte, faase või etappe: kasvav (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">yang</i>) ja kahanev (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">yin</i>),
pealetungiv (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">yang</i>) ja tagasitõmbuv (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">yin</i>) jne. Need ei kirjelda niivõrd
subjekte ja asju, kuivõrd protsesse ja läbikäimisi. Teiseks käsitatakse <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yin</i>’i ja <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yang</i>’i<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn14" name="_ftnref14" style="mso-footnote-id: ftn14;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN; mso-no-proof: yes;">[14]</span></span><!--[endif]--></span></span></a>
rangelt komplementaarsena, nii et põhimõtteliseltki ei saa olla sellist asja
nagu <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yang</i> ise, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yang</i>’i “olemus” või “loomus”. <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Yang</i>
on alati mingis vahekorras <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yin</i>’iga
ning määratletud selle suhte kaudu. Iga asi ja protsess on mingisugune <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yin</i>’i ja <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yang</i>’i konfiguratsioon. Mehes domineerib tavaliselt <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yang</i>, aga igas mehes on alati mingil
määral <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yin</i>’i. Naises domineerib
harilikult <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yin</i>, aga temas on alati
mingi osa <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yang</i>’i. Ning on
ebatervislik, kui üht aspekti on liiga palju. Küsimus pole selles, et mees
peaks jõudma mehelikkuse (etteantud, valmis) olemuseni, lahter-loomuseni, vaid
selles, et tuvastada iga olukorra ja olendi <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yin</i>
ja <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yang</i> aspektid ning neid sobival
moel reguleerida. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Seda ohtu, et mehelikkus ja
naiselikkus homoseksuaalsuse või homoabielude tõttu ära kaoksid, ei ole. Need
eristused ja resonantsid tekivad spontaanselt. Ja pingepotentsiaal protsessi
kahe aspekti, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yin</i>’i ja <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yang</i>’i vahel ei kao samuti kuhugi ära.
Pigem ühiskondlik pingepotentsiaal kasvaks ja mitmekesisus suureneks, kui ei
püütaks vägivaldselt välja puhastada kaht vormi (“meest” ja “naist”), vaid
reguleeritaks üldisemaid protsessiaspekte (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">yin</i>’i
ja <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yang</i>’i), mis sisalduvad üksteises,
moodustamani mitmekesise läbikäimisvõrgustiku. Tuleksid välja nüansseeritumad
resonants-kategooriad. <u><o:p></o:p></u></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">9. Tugev ja nõrk, keerukas
ja lihtne<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Minu arust lähevad
sedasorti väitlustes segamini tugev ja nõrk, nagu ka keerukas ja lihtne.
Tundub, et homoabielude lubamine justkui väljendaks ühiskondlikku nõrkust ning
tühistaks ühiskondlikke erinevusi (räägitakse “traditsiooniliste väärtuste”
lagunemisest), mistõttu see lihtsustavat ühiskonda.<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn15" name="_ftnref15" style="mso-footnote-id: ftn15;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN; mso-no-proof: yes;">[15]</span></span><!--[endif]--></span></span></a>
Ja näib, et homoabielude mittelubamine ilmutab tugevust ning ühiskondlike
erinevuste ja seega keerukuse säilitamist. Tegelikult aga tähendab
abieluinstitutsiooni sidumine (bioloogilise?) soo külge (nagu ka “soorollide”
kinnistamine, mida vahel sellega seostatakse) lihtsamate ja jämedakoelisemate
eristuste alleshoidmist, samas kui nende kõrvaldamine või mahendamine võimaldab
välja tulla mitmekesisematel ja peenematel eristustel. Kui abielu ei sõltu enam
(bioloogilisest?) soost ega (materiaalsest) viljakusest, siis saavad välja
tulla <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">peenemad</b> ja <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">sügavamad</b> asjaolud kahe inimese
kooselus (teise inimese ja seekaudu kõige muu süvevnev mõistmine teispool
füüsilisi määranguid). Ja ühiskondlikult on see tugevus, kui ühiskonna liikmed
on omavahel ühendatud rohkematel viisidel ja kui suudetakse taluda
teistsugusust – muuhulgas näiteks samasoolist armastust ja abielu. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Mitmekesisust, võrdsust ja
sallivust on tihti esitatud nõrkuse tundemärgina – justkui poleks piisavalt
jõudu kehtestada mingit selgemat hierarhilist korda. Tegelikult see, kui
ühiskond suudab lõimida endasse teisesust ning võimaldab mitmesugust tüüpi
inimsuhteid oma võrgustikus, annab tunnistust tema jõust. Tänapäeva ühiskond
pole mitte homogeensem, ühetaolisem, allakäinum, vaesem ja nõrgem kui vanasti,
vaid keerulisem ja tugevam. Tihtipeale me oskame näha ainult üht tüüpi jõudu –
seda, mis paistab välja, näitab ennast, on pealetungiv. Ehk teisisõnu, jäika
või kanget, nö <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yang</i> jõudu.<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn16" name="_ftnref16" style="mso-footnote-id: ftn16;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN; mso-no-proof: yes;">[16]</span></span><!--[endif]--></span></span></a>
Kuid “karm ja kange astub surma; õrn ja nõrk ent astub ellu,” nagu öeldakse
Laozi’s (§ 86), nõnda nagu inimene ja puu on sündides õrn ja paindlik, ent
surres kange ja jäik. Perspektiivis ja globaalselt osutub niimoodi tugevamaks
teistsugune jõud – selline, mis ei paista välja, on hajus, nähtamatu,
absorbeeriv ehk nö <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yin</i> jõud. Jõud,
mis ei seisne jõu kulutamises, vaid jõudude ülevõtmises. Selline tugevus on
põhimõtteliselt ammendamatu. Ühiskond, mis on mitmekesisem ehk kus on rohkem
erinevaid suhteid inimeste vahel, on plastilisem, suudab paremini toime tulla
suurema hulga erinevate olukordadega, muutustele reageerida ja neid loovalt ära
kasutada ning ennast reguleerida. Kuigi pealtnäha ja lühikeses perspektiivis
paistab salliv demokraatlik ühiskond sageli nõrgem, on ta sügavuti ja pikas
perspektiivis tugevam. Tuleb osata näha ja hindama õppida toda teist sorti
jõudu. Homoabielude lubamine pärast sisulist ja kultuurset diskussiooni viib
meid sinnapoole.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Repressiivne lähenemine
homoseksuaalsusele sisaldab endas <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yang</i>-jõudu
(allasurumine on jõuakt) ja see võib tunduda kütkestav, aga see ei saa olla
üleüldine ega kestlik, vaid on pigem ikestav. See ei saa olla <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">jätkusuutlik</b> strateegia ja seda ei saa
rakendada üle kogu ühiskonna. Teisisõnu, see on nõrk. Ühiskond <i style="mso-bidi-font-style: normal;">on</i> kõik tema liikmed ja demokraatlik
ühiskond ei tähenda mitte enamuse võimu vähemuse (vrd eespool) üle, vaid
vähemuse kaitset enamuse omavoli vastu, nõrkade turvamist tugevate eest,
kergeusklike hoidmist kavalate eest jne. Ühiskond peaks püüdlema selle poole,
et igal tema liikmel oleks võimalikult hea olla, ja aprioorselt ei saa ühtegi
indiviidi ega inimrühma niisama “üle parda” heita. Selles peitub tema tugevus. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">On kaunis loomulik karta
endast erinevat, näiteks homoseksuaale. See kartus väheneks üheskoos teadmiste
kasvuga ja tsiviliseeritud dialoogiga. Meie eesmärgiks peaks olema liikuda
sallivama ühiskonna poole. Sallivam ühiskond on ka tugevam, kuna ei pea iga
võõrast nähtust välja sulgema ja eemale tõrjuma, vaid suudab mitmekesisemalt ja
nüansseeritumalt nendega suhestuda. Ühiskonna tugevuse aga määrab tema
tähenduslike olekute arv ehk tähenduslik mitmekesisus, mis määratleb tema
mõtteloome ulatuse. Tugevus pole ainult jäikus-tugevus, vaid ka
vetruvus-tugevus. Jäik teras on tõeliselt tugev ainult siis, kui temas on ka
pehmet rauda. Muidugi on võimalik ka olukord, kus võõras ja erinev uputab ja
matab enda alla oma ja harjumuspärase. Homoseksuaalsuse puhul ei saa see
tõsiselt arvesse tulla, kuna homoseksuaale on igas ühiskonnas väike vähemus. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">10. Perekonna ja pärimuse
hüvanguks<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Ühiskonna heaolu ja
tugevuse huvides tuleb silmas pidada tema mõlemat ontoloogilist aspekt: pärimus
ja omastamine, lõimimine ja eristumine, mälu ja muutumine. Homoabielud võivad
kahjustada lõimimise-aspekti ja homoabielude vastasus eristumise-aspekti. Seda
viimast tuleb samuti osata märgata: meie traditsiooni ellujäämist ohustavad ka
konservatiivsed ringkonnad, kes pealtnäha traditsiooni eest võitlevad. Kuid
muutumatuks muudetud traditsioon kui pelk museaal pole elav, vaid surnud –
lühidalt see polegi traditsioon, pärimus. Konservatiivsus lõhub ühiskonda
samavõrd kui revolutsioonilisus, ehkki teisel moel. Revolutsiooni tehtud
lammutustöö on kõigile näha (ja teatavas mõttes sellisena ohutumgi), aga
konservatsiooni tehtud lammutustöö ilmneb alles takkajärgi, kui traditsiooni
kandjad avastavad ühel hetkel, et nad on oma vabadustest ilma jäänud ja et
traditsioon on saanud endale eestkõnelejad, kes on hakanud neid represseerima
nende igapäevaelus. Seevastu homoabielude seadustamine ei takista ega kahjusta
kellegi igapäevaelu. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Mulle tundub, et oma
traditsiooni me hoiame paremini pigem homoabielusid seadustades. Sellest
võidaks ka perekond kui ühiselu vorm. Surudes peale ja korrates mees-naise
vormi, määrame perekonna aina enam lagunema, sest transtsendentsed väärtused ja
rituaalid, mis võiksid aidata seda koos hoida, loevad inimestele üha vähem.
Pole lootust, et näiteks kristlik religioosne käsitlus abielust kui
sakramendist hakkaks Eestis suuremat populaarsust võitma, nii et inimesed selle
ajel abielu ja perekonda rohkem väärtustama hakkaksid. Surudes peale ühtainsat
peremudelit, ei anna me perekonnale midagi juurde, vaid laseme tal edasi
laguneda. Pigem saaks perekond ja abielu uut hingamist, kui seda ei käsitletaks
jäigalt mingi ühe (bioloogilise?) määrangu järgi, vaid eespool käsitletud
armastuse ja süvenemise keskkonnana. Ja traditsioon elavneks, kui me lihtsalt
pimedana ei korrutaks samu vorme, vaid kasutaksime traditsiooni uue loomise
taimelavana. Statistika põhjal näib abielu kui selline Eestis olevat üsna
ebaoluline ning need, kes seda endiselt tähtsaks peavad, eristuvad oma
konservatiivsusega peavoolust. Selles suhtes on abielu pooldavad homo- ja
heteroseksuaalid pigem ühes paadis, nagu Marion Pajumets ja Triin Roosalu on tabavalt
osutanud (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Postimees</i>, 20.05.13).<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Ka lähtudes kristlikust
armastuse-käsust ning “ökonoomia”-põhimõttest (vastandina akriibiale) võiks
olla nii, et ligimest armastades me teeme kõik, et tal hea oleks, ning
muuhulgas toetame homoabielusid, kuna see teeks paljusid homoseksuaale
õnnelikuks ning tugevdaks perekonda. Homoabielud võiksid tugevdada
perekonnainstitutsiooni kahel moel. Kui homoseksuaale sallitaks rohkem, siis
poleks neil põhjust oma sättumust alla suruda, vägisi heteroseksuaalset kooselu
katsetada ja libaheteroabielusid sõlmida, mis väga tõenäoliselt purunevad; ning
kui sellest kooselust on sündinud lapsi, siis tekitab see juurde lõhutud
perekonnaga lapsi. Ja teiseks, kui seadustada homoabielu, siis see tugevdaks
homoseksuaalsete inimeste monogaamset kooselu, s.t püsivat perekonda (juhul kui
perekonnaks siis pidada ka samasooliste kooselu – s.t pidades püsivust ja
monogaamsust tähtsamaks kui osapoolte bioloogilist sugu<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn17" name="_ftnref17" style="mso-footnote-id: ftn17;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN; mso-no-proof: yes;">[17]</span></span><!--[endif]--></span></span></a>).
Igatahes oleks naiivne arvata, et mingi juriidilise teisendusega saaks ümber korraldada
hetero- ja homoseksuaalsust ning iivet kasvatada. Isegi kui me
traditsiooniliselt ei ole pidanud homoseksuaalsust õigeks, võime ligimesest
homoseksuaali õnne ning perekonna tugevdamist pidada olulisemaks
traditsioonilistest harjumustest. Selle tulemusena muutuks ühiskond tugevamaks,
lõimitumaks, nüansseeritumaks ning ühtlasi tugevneks ka elav traditsioon.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Homoseksuaalide hulk
ühiskonnas on enam-vähem konstantne ja pole mingit põhjust arvata, et nende arv
oleks viimasel ajal kasvanud. Lihtsalt Euroopas varem tauniti homoseksuaalsust
rangemalt ja selle avaldumist suruti alla. Nüüd pole ühiskond enam nii
despootlik ja ühes sellega saavad ka seksuaalvähemused ennast vabamalt
väljendada (ehkki Eestis veel mitte nii väga). Pole mingit alust arvata, justkui
homoseksuaalsuse sallimine ja näiteks homoseksuaalse abielu lubamine suurendaks
homoseksuaalide hulka. Nagu öeldud, kujuneb sooline sättumus välja väga
varakult ning ning seda ei saa tahtlikult muuta; samuti ei sõltu lapse
seksuaalne eelistus vanemate sättumusest. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-right: 3.4pt; text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">Kõigile (ka perekonnale ja
pärimusele) on parem, kui homoseksuaal saaks endale heteroseksuaaliga võrdsed
juriidilised õigused. Ülejäänud ühiskond ei kaota midagi, aga homoseksuaalid
võidavad. Ja selle küsimuse käsitlemine on ühtlasi demokraatia kool: kas meil
on sisuline demokraatia, mis arvestab iga oma liikmega, või “bolševism”, kus
enamus sõidab vähemusest teerulliga üle. See viimane on ohtlik tee, sest, nagu
me püüdsime eespool näidata – ja see on väga oluline punkt –, kui ühest vähemusest
sõidetakse üle, sõidetakse ka teistest. Ning kui juurdub harjumus ja hakkab
normaalsena tunduma see, et ühiskondlikke asju otsustakse dialoogita, kõigi
osapooltega arvestamata, siis viib see kiiresti selleni, et ühel päeval ei
otsustata asju enam isegi mitte enamus-bolševistlikult, vaid lihtsalt
diktaatorlikult, klikilikult, tagatoaliselt. Nii et tegelikult on mehe ja naise
piirangu väljajätmine perekonnaseadusest nii hetero- kui homoseksuaalidele
mõlemale võit, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">win-win</i>. <o:p></o:p></span></div>
<!--[if gte mso 9]><xml>
<o:DocumentProperties>
<o:Revision>0</o:Revision>
<o:TotalTime>0</o:TotalTime>
<o:Pages>1</o:Pages>
<o:Words>7021</o:Words>
<o:Characters>40023</o:Characters>
<o:Company>Tallinn University</o:Company>
<o:Lines>333</o:Lines>
<o:Paragraphs>93</o:Paragraphs>
<o:CharactersWithSpaces>46951</o:CharactersWithSpaces>
<o:Version>14.0</o:Version>
</o:DocumentProperties>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:TrackMoves/>
<w:TrackFormatting/>
<w:PunctuationKerning/>
<w:ValidateAgainstSchemas/>
<w:SaveIfXMLInvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid>
<w:IgnoreMixedContent>false</w:IgnoreMixedContent>
<w:AlwaysShowPlaceholderText>false</w:AlwaysShowPlaceholderText>
<w:DoNotPromoteQF/>
<w:LidThemeOther>EN-US</w:LidThemeOther>
<w:LidThemeAsian>JA</w:LidThemeAsian>
<w:LidThemeComplexScript>X-NONE</w:LidThemeComplexScript>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:DontGrowAutofit/>
<w:SplitPgBreakAndParaMark/>
<w:EnableOpenTypeKerning/>
<w:DontFlipMirrorIndents/>
<w:OverrideTableStyleHps/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<m:mathPr>
<m:mathFont m:val="Cambria Math"/>
<m:brkBin m:val="before"/>
<m:brkBinSub m:val="--"/>
<m:smallFrac m:val="off"/>
<m:dispDef/>
<m:lMargin m:val="0"/>
<m:rMargin m:val="0"/>
<m:defJc m:val="centerGroup"/>
<m:wrapIndent m:val="1440"/>
<m:intLim m:val="subSup"/>
<m:naryLim m:val="undOvr"/>
</m:mathPr></w:WordDocument>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="true"
DefSemiHidden="true" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="276">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="35" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" Name="Hyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="59" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:"Table Normal";
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:10.0pt;
font-family:Cambria;}
</style>
<![endif]-->
<!--StartFragment-->
<!--EndFragment--><br />
<div style="mso-element: footnote-list;">
<!--[if !supportFootnotes]--><br clear="all" />
<hr align="left" size="1" width="33%" />
<!--[endif]-->
<div id="ftn1" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref1" name="_ftn1" style="mso-footnote-id: ftn1;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: EN-US; mso-no-proof: yes;">[1]</span></span><!--[endif]--></span></span></a> <span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Juba ainuüksi bioloogilise soo puhul
tulevad mängu anatoomilised, hormonaalsed ja geneetilised asjaolud, mis annavad
kokku väga suure hulga erinevaid kombinatsioone. <o:p></o:p></span></div>
</div>
<div id="ftn2" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref2" name="_ftn2" style="mso-footnote-id: ftn2;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: EN-US; mso-no-proof: yes;">[2]</span></span><!--[endif]--></span></span></a> <span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">See on sama hea, kui kasvatada vasakukäelist ümber paremakäeliseks –
tuleme selle võrdluse juurde allpool tagasi. </span><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><o:p></o:p></span></div>
</div>
<div id="ftn3" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref3" name="_ftn3" style="mso-footnote-id: ftn3;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: EN-US; mso-no-proof: yes;">[3]</span></span><!--[endif]--></span></span></a> Pole
võimatu, et <span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">polügüüniad ja polüandriad on põhjustatud pigem
majanduslikest asjaoludest kui kõigi asjaosaliste vabast valikust.</span><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><o:p></o:p></span></div>
</div>
<div id="ftn4" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref4" name="_ftn4" style="mso-footnote-id: ftn4;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: EN-US; mso-no-proof: yes;">[4]</span></span><!--[endif]--></span></span></a> <span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Vt nt. Ameerika Psühholoogiaühingu lehelt:
<a href="http://www.apa.org/helpcenter/sexual-orientation.aspx">http://www.apa.org/helpcenter/sexual-orientation.aspx</a>
ja http://www.apa.org/pi/lgbt/resources/therapeutic-response.pdf . Uuringud ei
kinnita eelarvamusi, justkui homoseksuaalid oleksid heteroseksuaalidega
võrreldes </span><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: 宋体; mso-fareast-language: ZH-CN;">promiskuiteetsemad, kontrollimatuma
seksuaalsusega, seksuaalselt agressiivsemad, vägivaldsemad ning suhetes lastega
hoolimatumad.</span><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><o:p></o:p></span></div>
</div>
<div id="ftn5" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref5" name="_ftn5" style="mso-footnote-id: ftn5;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: EN-US; mso-no-proof: yes;">[5]</span></span><!--[endif]--></span></span></a> <span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Kas võib siin oma roll olla homoparaadidel
(mida küll Eestis enam aastaid toimunud pole), mille eesmärk on, et ühiskond
teadvustaks homoseksuaalsuse olemasolu ning tagaks neile võrdsed õigused?
Tähelepanu köitmiseks võivad need olla meelega epateerivad, väljakutsuvad,
kodanlust šokeerivad. Nendest tekkiv kuvand aga võidakse ühiskondlikus
tavaarvamuses laiendada homoseksuaalidele üldiselt. See on sama hea, kui uurida
keskmise abieluinimese käitumist ööklubide külastajaskonna põhjal. Teine põhjus
võib olla lihtsalt väitlejate ülepaisutatud fantaasia. <o:p></o:p></span></div>
</div>
<div id="ftn6" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref6" name="_ftn6" style="mso-footnote-id: ftn6;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: EN-US; mso-no-proof: yes;">[6]</span></span><!--[endif]--></span></span></a> <span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Alates 2007. aastast ei tarvitata
ametlikus pruugis enam mõistet “lastekodu”, vaid “asenduskodu”. <o:p></o:p></span></div>
</div>
<div id="ftn7" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref7" name="_ftn7" style="mso-footnote-id: ftn7;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: EN-US; mso-no-proof: yes;">[7]</span></span><!--[endif]--></span></span></a> Mis
asenduskodude suurust puudutab, siis p<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">raegu on nendes maksimaalselt 8 last hooldaja kohta ja alates 2015. aastast
6; SOS-lastekülades on see piirarv juba praegu 6. SOS-külas elab “SOS-ema” ehk
perevanem lastega koos. Asenduskodud on muutunud lapsesõbralikumaks (Euroopa ja
Šveitsi toetusel), aga ikkagi tuleks võimalusel asenduskodule eelistada
lapsendamist, nagu öeldakse sotsiaalministeeriumi kodulehel, sest siis on
tegemist “perekonnaga, mitte lihtsalt pereeluga sarnaste tingimustega”, vt.
www.sm.ee/tegevus/lapsed-ja-pere/vanemliku-hoolitsuseta-lapsed/asenduskodu.html.<o:p></o:p></span></div>
</div>
<div id="ftn8" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref8" name="_ftn8" style="mso-footnote-id: ftn8;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: EN-US; mso-no-proof: yes;">[8]</span></span><!--[endif]--></span></span></a> Eesti
riik arvestab väga paljude riiklike ülesannete täitmisel perekondliku
toetusega. Ka ülikoolireformi puhul ütles haridusminister välja, et perekonnalt
eeldatakse osa üliõpilase kulutuste katmist. <span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Kellel perekonda ei ole, see on teistega võrreldes halvemas seisus.<o:p></o:p></span></div>
</div>
<div id="ftn9" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref9" name="_ftn9" style="mso-footnote-id: ftn9;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: EN-US; mso-no-proof: yes;">[9]</span></span><!--[endif]--></span></span></a> <span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Ehkki vähemasti meeste ja naiste palgalõhe
põhjal otsustades võib karta selles osas mõningast tagasiminekut. Kui naiste
palk on väiksem, siis on neil ka vähem võimalusi eneseteostuseks ja autonoomiaks,
mis viib kergesti patriarhaalsete mudelite taastekkeni (või juurdumiseni). Vrd
M. Ott. “Naised ja hõlbustamine”. <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Müürileht</i>,
14.12.12.<o:p></o:p></span></div>
</div>
<div id="ftn10" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref10" name="_ftn10" style="mso-footnote-id: ftn10;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: EN-US; mso-no-proof: yes;">[10]</span></span><!--[endif]--></span></span></a> <span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">On loomulik, et me hoolitseme oma
bioloogiliste järglaste eest (eks seda me näeme loomariigiski). Aga kui keegi
hoolitseb kellegi teise lapse nagu oma lihase lapse eest, siis see ilmutab
inimlikkust eriti ehedal kujul (vahel esineb seda ka loomariigis; loom on
inimlik). <o:p></o:p></span></div>
</div>
<div id="ftn11" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref11" name="_ftn11" style="mso-footnote-id: ftn11;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: EN-US; mso-no-proof: yes;">[11]</span></span><!--[endif]--></span></span></a>
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Jättes muidugi kõrvale äärmused, kui
abielupaari mingil põhjusel füüsiliselt kimbutatakse; ma ei näe, kuidas
homoabielud seda võiks kaasa tuua. <o:p></o:p></span></div>
</div>
<div id="ftn12" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref12" name="_ftn12" style="mso-footnote-id: ftn12;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: EN-US; mso-no-proof: yes;">[12]</span></span><!--[endif]--></span></span></a> <span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Andrus Kivirähk Tudengitelevisioonis: “</span><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: JA;">Selle asemel et lähtuda sellisest põhiseadusest, ma
soovitaksin lähtuda sellistest kristlikest põhimõtetest, mis on tolerantsus ja
halastus.</span><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">” Vt. </span><span style="mso-fareast-font-family: "Times New Roman";"><a href="http://tudeng.tv/fookus/"><span style="background: white; color: #1155cc;">http://tudeng.tv/fookus/</span></a></span><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><o:p></o:p></span></div>
</div>
<div id="ftn13" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref13" name="_ftn13" style="mso-footnote-id: ftn13;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: EN-US; mso-no-proof: yes;">[13]</span></span><!--[endif]--></span></span></a> <span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Ja homoseksuaalsus kindlasti ei ole
antisotsiaalne, kuivõrd just nimelt soodustab inimestevahelisi kontakte, mis
saavad aja jooksul rikastuda, süveneda. <o:p></o:p></span></div>
</div>
<div id="ftn14" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref14" name="_ftn14" style="mso-footnote-id: ftn14;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: EN-US; mso-no-proof: yes;">[14]</span></span><!--[endif]--></span></span></a> <span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Kui hiina keeles neid kaht mõistet kõrvuti
lausutakse, siis öeldakse alati <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yin</i>
enne <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yang</i>’i. Taandumine, vastuvõtmine
on primaarne pealetungiva ees, nagu näitab <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Laozi</i>.
<o:p></o:p></span></div>
</div>
<div id="ftn15" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref15" name="_ftn15" style="mso-footnote-id: ftn15;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: EN-US; mso-no-proof: yes;">[15]</span></span><!--[endif]--></span></span></a> <span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Sageli rakendatakse siin “libeda nõlva”
argumenti: kui lubada homoabielusid, siis esiteks hakkavad sarnast õigust
nõudma pedofiilid jne (seda me käsitlesime eespool) ning teiseks hakkavad
homoseksuaalid nõudma järjest suuremaid õigusi, nii et nad lõpuks orjastavad
kogu ühiskonna. See ei tundu realistliku stsenaariumina. Pigem on tegemist
sumbuva liikumisega: kui on tunnustatud homoseksuaalide võrdseid õigusi, siis
kaob stiimul ja vajadus edasisteks nõudmisteks. Kui naistele ja
mustanahalistele anti võrdsed õigused, siis ei hakanud nad nõudma järjest enam
õigusi, vaid needsamad võrdsed õigused lahendasid probleemi. Muidugi kestavad
vana süsteemi struktuurid, harjumused ja eelarvamused edasi ja nendega on vaja
veel tükk aega tegeleda, aga see on nö “järelnoppimine”. <o:p></o:p></span></div>
</div>
<div id="ftn16" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref16" name="_ftn16" style="mso-footnote-id: ftn16;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: EN-US; mso-no-proof: yes;">[16]</span></span><!--[endif]--></span></span></a> <span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Vrd F. Jullien. <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Tõhususe traktaat</i>. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus, 2011.<o:p></o:p></span></div>
</div>
<div id="ftn17" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref17" name="_ftn17" style="mso-footnote-id: ftn17;" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span style="mso-special-character: footnote;"><!--[if !supportFootnotes]--><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: SimSun; mso-fareast-language: EN-US; mso-no-proof: yes;">[17]</span></span><!--[endif]--></span></span></a> <span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Ja ärgem unustagem probleeme seoses
mõistega “bioloogiline sugu”, milles on tunduvalt rohkem aspekte ja nüansse kui
tavaliselt teatakse, vt. eespool.<o:p></o:p></span></div>
</div>
</div>
Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-5220856214875943752013-10-03T01:56:00.002-07:002013-10-03T01:56:26.107-07:00teise positsioon
<style>
<!--
/* Font Definitions */
@font-face
{font-family:"MS 明朝";
mso-font-charset:78;
mso-generic-font-family:auto;
mso-font-pitch:variable;
mso-font-signature:1 134676480 16 0 131072 0;}
@font-face
{font-family:"Cambria Math";
panose-1:2 4 5 3 5 4 6 3 2 4;
mso-font-charset:0;
mso-generic-font-family:auto;
mso-font-pitch:variable;
mso-font-signature:-536870145 1107305727 0 0 415 0;}
@font-face
{font-family:Cambria;
panose-1:2 4 5 3 5 4 6 3 2 4;
mso-font-charset:0;
mso-generic-font-family:auto;
mso-font-pitch:variable;
mso-font-signature:-536870145 1073743103 0 0 415 0;}
/* Style Definitions */
p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal
{mso-style-unhide:no;
mso-style-qformat:yes;
mso-style-parent:"";
margin:0cm;
margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:12.0pt;
font-family:Cambria;
mso-fareast-font-family:"MS 明朝";
mso-bidi-font-family:"Times New Roman";}
.MsoChpDefault
{mso-style-type:export-only;
mso-default-props:yes;
font-size:10.0pt;
mso-ansi-font-size:10.0pt;
mso-bidi-font-size:10.0pt;
font-family:Cambria;
mso-ascii-font-family:Cambria;
mso-fareast-font-family:"MS 明朝";
mso-hansi-font-family:Cambria;}
@page WordSection1
{size:612.0pt 792.0pt;
margin:72.0pt 90.0pt 72.0pt 90.0pt;
mso-header-margin:36.0pt;
mso-footer-margin:36.0pt;
mso-paper-source:0;}
div.WordSection1
{page:WordSection1;}
-->
</style>
<br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Mis on
põhiline, mis häiris nõukogude aja kogemuses? Ma ütleksin, et puudu jäi
sellest, et riigivõimu esindajad asetavad ennast kodanike vaatepunktile – mille
laienduseks oli see, et ka kodanikud asetasid vähe ennast üksteise
vaatepunktile. Selles mõttes polnud nõukogude võim “kollektivistlik”, vaid
“atomistlik”. Igaüks vaatas oma vaatepunktist (ja võim enda omast) ja teised ei
läinud eriti korda. Kui rääkida riigivõimust, siis muidugi pidi see üht-teist
tegema kodanike hüvanguks, et ennast legitimeerida. Iga võim peab ennast
legitimeerima, ja Põhja-Koreaga võrreldes nägi N Liidu riigivõim sellega isegi
päris palju vaeva. Aga ikkagi: kui remonditi teed, siis pandi kõrged äärekivid,
panemata ennast nende nahka, kes peavad seal teel jalgratta, lapsevankri või
ratastooliga liiklema. Kui remonditi teed, siis hooletult, mõtlemata kõigile
neile, kes seda teed tahaksid pikka aega heana kasutada. Sõna- ja
südametunnistuse vabaduse piiramine ei hoolinud sellest, et kodanikud tahavad
ennast vabalt väljendada. Ja see laienes ka inimeste omavahelisse suhtlusse –
“nõukogulik hoiak” on küüniliselt egoistlik, mis ei hooli isegi omaenda
pikemast ja laiemast huvist, vaid üksnes vahetust ja kitsast huvist – teiste
omast rääkimata. Seda tähendab “usalduse puudumine”. Muidugi, teisest
mittehoolimist õhutas ja soodustas salapolitsei, GRU, NKVD, KGB jne. Oligi
parem teisest mitte ülearu hoolida – see võis pahandusi kaela tuua. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Vormiliselt
oleme nõukogude ühiskonna juba kahe aastakümne eest seljataha jätnud, aga
nõukogude mentaliteet on visa kaduma. Võib muidugi kohe öelda, et sellises üldistatud
tähenduses – teise positsiooni mittevõtmine – pole see seotud kitsalt tolle
ajaloolise nähtusega, vaid on probleem ja küsimus igas ühiskonnas igal ajal.
Aga selles on siiski määrad, ja just see on kogemuslikult põhiline erinevus
Lääne- ja Ida-Euroopa vahel. Ida-Euroopas on enda teise positsiooni kujutlemist
endiselt tunduvalt vähem. Näiteks perroonide ümberehitus tähendas seda, et
inimesed pandi aastaid ronima meetrikõrgusele rongi peale ja sealt maha – ehkki
betoonist madala püsiperrooni rajamisega võrreldes olnuks ülimalt lihtne ja
odav rajada ajutised puidust perroonikõrgendused. Aga selle asja korraldajad ei
pane ennast inimeste nahka, kes peavad päevast päeva niimoodi üles-alla
ukerdama. Või kui remonditakse Tallinna vanalinna, siis endiselt ei mõtelda
selle peale, kuidas konkreetselt on seal liigelda mitmesugustel inimestel –
lapsevankriga, ratastooliga, rattaga, kohvriga. See nõuab Tallinnas füüsiliselt
palju suuremat pingutust ja on siin tunduvalt ebamugavam kui Lääne-Euroopas.
Küsimus pole ainult selles, et “me pole veel nii kaugele jõudnud”. Mulle
tundub, et me eriti isegi ei liigu sinnapoole – sest me jätkame vanade
harjumustega, vana mõttepuudega. Või õigemini on see kujutlusvõime puudus.
Puudu pole võib-olla niivõrd “mõtlemisest” (“üldiselt” ikka teatakse, et
inimestega peab “arvestama”), kuivõrd just reaalsest kujutlusvõimest. Panna
ennast reaalselt teise rolli (kujutluses või kui see on keeruline, siis ka
tegelikkuses seda läbi mängides). </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Sellist
kujutlusvõimet tundub olevat küll tublisti rohkem kui nõukogude ajal.
Mitmesugused endised piirangud on kadunud või drastiliselt vähenenud (nt. mis
puudutab sõna- ja südametunnistuse vabadust). Samas sageli on need asendunud
lihtsalt teise mehhanismiga, mille lõpp-produkt on sama. Kui nüüd teed
remonditakse, siis mõeldakse konkreetsemalt seda kasutavate inimeste peale –
aga ikkagi mitte niivõrd selles osas, kuidas neil reaalselt on sellel teel
liigelda, vaid sageli selles sihis, et nad tee ehitamise ajal riigis või omavalitsuses
võimul olevaid poliitikuid tagasi valiksid. Seetõttu pole niivõrd oluline
projekteerimise ja ehitamise kvaliteet, kuivõrd kvantiteet ja ajastus. Nagu
praegu võib näha, kuidas mitmel pool on Tallinna tänavaid parandatud – ent
isegi mitte lapitud, vaid üksnes auke kiviklibuga täidetud, mis ei ole ilmselt
isegi parandusena kuigi kestlik. Või isegi kui tehakse suuri asju, näiteks
Vabaduse puiestee rekonstrueerimine, siis seda tehakse nii odavalt ja
ebakvaliteetselt, et vaid mõne aasta eest tehtud uus tee on juba praegu
kuumaastik. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Kui
ühiskondlikult napib enda teise positsiooni asetamist, siis selle tulemuseks on
ühiskondliku elu vaesestumine. Muidugi on väike osa ühiskonnast – tulenegu
nende võim otseselt rahast või siis poliitilisest võimust – suudab ennast
mugavalt sisse seada, nii et kõik need ebamugavused teda ei häiri. Ei saa
kõnniteel lapsevankri või kohvriga liigelda? Pole probleemi, kui sa sõidad
autoga. Niimoodi saab suure hulga kitsaskohti lahendada sellega, et panna laps
eralasteaeda, eliitkooli, käia eksklusiivsetes klubides jne. Siiski, ülejäänud
elanikkonda päris ära kaotada ei saa. Sest viimses järgus raha ja võim tuleb
sealt. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Enda teise
positsiooni asetamises kohtuvad ühiskondlik ja isiklik (seda võiks nimetada
üldistatud poliitikaks tema makro- ja mikrotasandiga; milles võib eristada
tervet hulka tasandeid rahvusvahelisest poliitikast intiimse läbikäimiseni kahe
inimese vahel – või võib-olla isegi ühe inimese <i style="mso-bidi-font-style: normal;">sees</i>). Sellega, kuidas me suhtume teistesse, me juba kujundame
atmosfääri, keskkonda enda ümber – ja ühiskondlik kliima polegi muud kui kõigi
nende atmosfääride summa. Kui ma teenindajana mõtlen kliendi peale, kliendina
teenindaja peale – selle peale, kuidas <i style="mso-bidi-font-style: normal;">päriselt</i>
on olla see inimene; selle peale, kuidas <i style="mso-bidi-font-style: normal;">tema
ise</i> elab ja on –, siis asjad muutuvad. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 36.0pt; text-justify: inter-ideograph;">
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Muidugi,
mikrotasandi kohal lasub makrotasandi vari. Kui makrotasand on süstemaatiliselt
mittearvestav, regulaarselt ei aseta end konkreetsete reaalsete inimeste
olukorda – või teeb seda näiliselt –; siis on mikrotasand pideva surve all,
alatasa frustreeritud. Ja see omakorda kaldub tekitama samasugust tüdimust,
mittearvestamist, allergilisust mikrotasandil. Selline olukord on aldis
igasugusteks äärmusteks, revolutsioonideks, pööreteks. Sellepärast on
tegelikult poliitikutel ehk hõlbustajatel endil pikas perspektiivis kasulik
reaalsemalt kujutleda teisi inimesi – just see nende töö peakski olema. Ja kui
nad seda ei tee, siis ei kasva oht mitte ainult neile individuaalselt, vaid
kogu ühiskonnale (mõelgem kasvõi islamimaailma diktatuurirežiimidele ja nende
kukutamistele). </span></div>
Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-74132100524595526652013-10-03T01:54:00.000-07:002013-10-03T01:54:13.445-07:00Kreeka
<style>
<!--
/* Font Definitions */
@font-face
{font-family:"MS 明朝";
mso-font-charset:78;
mso-generic-font-family:auto;
mso-font-pitch:variable;
mso-font-signature:1 134676480 16 0 131072 0;}
@font-face
{font-family:"MS 明朝";
mso-font-charset:78;
mso-generic-font-family:auto;
mso-font-pitch:variable;
mso-font-signature:1 134676480 16 0 131072 0;}
@font-face
{font-family:Cambria;
panose-1:2 4 5 3 5 4 6 3 2 4;
mso-font-charset:0;
mso-generic-font-family:auto;
mso-font-pitch:variable;
mso-font-signature:-536870145 1073743103 0 0 415 0;}
/* Style Definitions */
p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal
{mso-style-unhide:no;
mso-style-qformat:yes;
mso-style-parent:"";
margin:0cm;
margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:12.0pt;
font-family:Cambria;
mso-fareast-font-family:"MS 明朝";
mso-bidi-font-family:"Times New Roman";}
.MsoChpDefault
{mso-style-type:export-only;
mso-default-props:yes;
font-size:10.0pt;
mso-ansi-font-size:10.0pt;
mso-bidi-font-size:10.0pt;
font-family:Cambria;
mso-ascii-font-family:Cambria;
mso-fareast-font-family:"MS 明朝";
mso-hansi-font-family:Cambria;}
@page WordSection1
{size:612.0pt 792.0pt;
margin:72.0pt 90.0pt 72.0pt 90.0pt;
mso-header-margin:36.0pt;
mso-footer-margin:36.0pt;
mso-paper-source:0;}
div.WordSection1
{page:WordSection1;}
-->
</style>
<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: EN-US;">Euroopa teeb Kreekale sama, mida muu maailm tegi
Saksamaale pärast esimest maailmasõda. Teadagi, mis sellest tuli. Samas muidugi
Kreeka on Saksamaaga võrreldes väike ja nõrk. Uut maailmasõda ei tule. Ja kui
üks riik vireleb – noh, väikest on ju hea tümitada. Kreeka vajab hoopis
Marshalli plaani. Praegune kurss viib süvenevate lõhedeni nii Kreeka ja Euroopa
vahel kui ka Kreeka sees ja teiste riikide sees. Isegi laenude andmine toob
väga suurt vastuseisu ka siin Eestis. Mina aga ütlen, et ei tuleks anda laenu;
ei tuleks ka mitte lihtsalt mitte aidata; vaid tuleks hoopis Kreeka võlad
kustutada. Võiks arvata, et see tekitab veel suuremat vastuseisu, aga ma arvan,
et mitte. Õiget asja on võimalik rahvastele selgitada ja põhjendada. Sest
nagunii on selge, et uute laenude andmine ei tee asja mitte paremaks, vaid
ainult hullemaks. Kreeka aina vähem jaksab neid tagasi maksta ning see
poliitika ruineerib veel enam Kreekat ja tema majandust (seesama kehtib muide
ka enamiku Aafrika riikide puhul). Aina tõenäolisemalt lõpeb see veelgi suurema
pauguga – võimule tuleb mingi kuldselt koidikuline väike hitler (sest senine eliit on kaotanud kogu legitiimsuse) ja lihtsalt
keeldub laene tagasi maksmast – sest neid polegi võimalik tagasi maksta. S.t
tulemus on sama, et laenud kustutatakse, aga kui esimesel juhul kasvaks Euroopa
solidaarsus, siis teisel juhul võib halval juhul kogu Euroopa unistuste-projekti
lõppenuks kuulutada ja me naaseme üksikriikide jageluse juurde. Uut ilmasõda
ehk pidama ei hakata. Võib-olla siis pigem Venemaa, Hiina või keegi kolmas
otsesemalt või kaudsemalt hõivaks Euroopa. </span>
Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5050933796259721298.post-49789096718139723442013-06-01T23:34:00.001-07:002013-06-01T23:34:24.550-07:00Raha (Graeberi ainetel)
<style>@font-face {
font-family: "Calibri";
}@font-face {
font-family: "SimSun";
}p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal { margin: 0cm 0cm 10pt; line-height: 115%; font-size: 11pt; font-family: Calibri; }p.MsoFootnoteText, li.MsoFootnoteText, div.MsoFootnoteText { margin: 0cm 0cm 0.0001pt; font-size: 10pt; font-family: "Times New Roman"; }span.FootnoteCharacters { vertical-align: super; }p.a, li.a, div.a { margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify; font-size: 12pt; font-family: "Times New Roman"; }span.FootnoteTextChar { }.MsoChpDefault { font-size: 10pt; }div.WordSection1 { page: WordSection1; }</style>
<br />
<div class="a" style="text-indent: 36.55pt;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">(Mõned motiivid David Graeberi raamatust "Võlg. Esimesed 5000 aastat")</span></div>
<div class="a" style="text-indent: 36.55pt;">
<br /></div>
<div class="a" style="text-align: center; text-indent: 36.55pt;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Raha, tulevik, mobiliseerimine, vägivald</span></div>
<div class="a" style="text-align: center; text-indent: 36.55pt;">
<br /></div>
<div class="a" style="text-indent: 36.55pt;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Ühed
varajasimad vormid, mis paistavad <b>raha</b> moodi, polnud tegelikult mõeldud
ostmiseks, vaid need toimisid sümbolitena, meenutamise otstarbel ning need
vahetasid omanikku abielu sõlmimisel, liikudes kas peiu poolelt mõrsja
vanematele või mõrsja poolelt peiu vanematele. Sellisena võis toimida näiteks
mõni haruldane ja raskesti hangitav asi, nagu hai hammas Fidžil (Graeber 2011:
131). See on märk võlast, mida põhimõtteliselt ei saa tagasi maksta. Sest elu väärtus (loovutatud naisliige) on absoluutne ja seda ei saa
asendada. </span></div>
<div class="a" style="text-indent: 36.55pt;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Algne raha on selline kogukondlik <b>krediit</b>, mis on enamjaolt
immateriaalne ning omandab keha ainult erandlikel juhtumitel: näiteks
abielludes. Ning selliselgi juhul pole niivõrd väärtuslik see asi ise (nt hai
hammas), vaid see ese lihtsalt sümboliseerib ja kehastab seda kogukondlikku
krediiti, mis on valdavalt kehatu. Selline “raha” kehastab tuleviku
kokkutõmbamist, see näitab, et üks grupp on võtnud teisest grupi seast naise:
naise tööjõud ja loodetavad järglased kantakse üle ühe grupi “kontolt” teise
kontole, ning ühtlasi on mälestus sellisest tehingust. See reguleerib vastastikuseid
kohustusi ja lubadusi. Niimoodi tõmmatakse kokku tulevikku ja minevikku,
vaalahammas on märk minevikust, mis osutab tulevikule. See aga on algselt
valdavalt kvalitatiivne ning siin ei saa juttugi olla sellistest vastavustest
laadis, et üks haihammas võrduks näiteks viiskümmend metsseakihva või midagi
muud. Vaalahammas viitab minevikule ja tulevikule tervikuna, teatava ainulise
kvaliteediga, mis on asjaosalistel teada kontekstist (see just nimelt aitab
füüsilise sümbolina kinnitada ja kinnistada seda konteksti).</span></div>
<div class="a" style="text-indent: 36.55pt;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Oluline pööre toimus antropoloog Graeberi järgi (2011: 212) koos metallist <b>müntide</b>
kasutuselevõtuga umbes 600-500 eKr Egeuse mere piirkonnas, Indias ja Hiinas.
Teadaolevalt esimesed mündid valmistati Lüüdias ja neid kasutati seal – ja ka
mujal – esialgu eeskätt palgasõduritele maksmiseks. Münte oli suhteliselt kerge
transportida ja mis kõige tähtsam, need olid kontekstist sõltumatud, samas kui
varase krediidimajanduse “raha” on lahutamatult seotud oma kontekstiga – fidži haihammas
väljaspool konteksti on nagu taskurätikusse tehtud sõlm, mis ilma
kontekstuaalse teadmiseta ei tähenda mitte midagi. Mündid märgivad just sellise
konteksti kaotamist, lõhkumist – mida tehtigi sõja jõul, sellesama
(professionaalse) armeega. Teisest küljest aga olid väärismetallid hea röövsaak
võitnud malevale. Mündid hõlbustasid märgatavalt tollel ajastul tekkinud suurte
professionaalsete sõjavägede varustamist; sõjavägede ümber tekkis turusüsteem,
milles kasutati füüsilisi münte igapäevastes tehingutes (seal, kus algses
krediidimajanduses kasutatakse kehatut krediiti). </span></div>
<div class="a" style="text-indent: 36.55pt;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Metallist müntide eelis on see, et neid saab väga täpselt <b>kvantitatiivselt</b>
määrata ja liigendada. Müntidele kehtestatakse esiteks kindel kaal, mistõttu
saab sätestada täpsed kvantitatiivsed vastavused, nt. üks sajagrammine hõbemünt
võrdub sada ühegrammist hõbemünti. See on pigem teoreetiline näide, sest kohe
algusest peale on eristatud ja eristatavad mündi nimiväärtus ja temas sisalduva
metalli hind (esimene reeglina ületab teist), ning ka erinevatest metallidest
müntide vahetusväärtus määratakse arbitraarselt. Metallist mündid ei erine
põhimõtteliselt ükskõik millisest materjalist “rahast”, olgu selleks kilud või
merekarbid – ta kehastab samamoodi ühiskondlikku krediiti ja on väärt täpselt
nii palju, kui on ühiskondlikult otsustatud. See aga ei tähenda sugugi, justkui
raha hinda saaks suvaliselt määrata (nagu on omal nahal tunda saanud
valitsejad, kes on meelevaldselt suurendanud nimiväärtust ja/või halvendanud
müntide metalli kvaliteeti – sellele järgneb usalduskriis ja ühiskondlikud
mullistused). Meile võib tunduda, et hõbe ja kuld on justkui iseenesest
väärtuslikud ja seega “loomulikud” müntide materjalid (ilusad läikivad
metallid), aga Vanas Hiinas said sama hästi ringelda pronksraha ja Vanas Roomas
vaskraha. Metallist müntide põhiline erinevus tuleneb just nende standartsusest
ja täpsest kvantifitseeritavusest. Kõigepealt luuakse sõdadega suurriik ja
seejärel kehtestatakse seal ühtne rahasüsteem. Sõjalise jõuga on loodud
üleriigiline krediit, mille kandjaks on metallist mündid, mida saab kasutada
üle traditsioonilise kogukonna krediidipiiride. Kui ringleb suures koguses
sularaha, milles on erinevaid nominatsioone kuni peenrahani välja, siis saab
tehinguid sooritada anonüümselt ja hõlpsalt: ei pea tegelema kogukondliku
krediidi peente nüanssidega ning samuti ohtlike ja keeruliste rituaalidega, mis
rüütasid kahe traditsioonilise kogukonna kohtumisi ja vahetuslikke
kaubatehinguid. Mündid teevad võrdseks, nad loovad anonüümse tausta. </span></div>
<div class="a" style="text-indent: 36.55pt;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Mündiline raha tõmbab samamoodi kokku tulevikku ja minevikku, aga see on
anonüümne (pole kellegi asi, kust ma olen mündi saanud ja selle väärtus ei
sõltu põhimõtteliselt omajast) ja eeskätt võimaldab täpselt määratletud
kvantitatiivseid liigendusi. See võimaldab avardada kokkutõmbeala (suurriik) ja
mitmekesistada rahaliselt vahendatavaid suhteid (tarbeesemete ostmise ja
müümiseni välja), mis on turu anonüümsuses lahti logistatud traditsioonilise
krediidi lõpututest nüanssidest, lihtsustanud seda ja tõmmanud selle ühtlase kvantifitseeritava
rahasüsteemi skaalale. </span></div>
<div class="a" style="text-indent: 36.55pt;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Oluline pööre toimub ühiskondlikes suhetes siis, kui mündilise ehk
materiaalse majanduse peale tekib jälle krediidiline ehk <b>immateriaalne</b> <b>majandus</b>.
Seda on ajaloo käigus toimunud mitu korda: nii naasti näiteks keskajal
valdavalt krediidimajanduse juurde, ehkki arvepidamises kasutati edasi vanu
rahaühikuid – füüsiliste müntide liikumine oli praktiliselt lakanud ja tegemist
oli abstraktse mõõduühikuga, mille abil sai sätestada vastavusi erinevate
asjade väärtuste vahel ning reguleerida makse ja trahve. Seevastu uusajal – ja
juba enne eurooplaste jõudmist Uude Maailma – tuli jälle tagasi
sularahadominantne majandus. Siis aga lisandus sellele leiutis, mis muutis
selle pöörde hoopis erinevaks keskaegsest, nimelt paberraha, mis algselt on
veksel, garantiikiri, mille ettenäitaja sai vahetada teatava hulga müntide
vastu. Esimene paberraha käibis Hiinas; araablased arendasid välja mitmed
paberraha ja võlakirjadega seotud tehnikad, mille eurooplased hiljem üle
võtsid. </span></div>
<div class="a" style="text-indent: 36.55pt;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Paberraha ja võlakirja eelis metallmüntidega võrreldes on muidugi kergem
transporditavus ja hõlpsam emissioon. Nende puhul on nimiväärtuse ja materjali
hinna erinevus veelgi selgem, kuna nende aluseks oleva paberi väärtus on
nimiväärtusega võrreldes väga väike. Paberraha on algselt võlakiri, mis sai
moodsa majanduse aluseks seoses sellega, kui tagasi kohustuti maksma rohkem kui
võlgu võeti, st. kui laenu pealt võetakse intressi. Intressi on võetud juba
muistsetest aegadest peale, juba Sumeris.</span><a href="http://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn1" name="_ftnref1" style="mso-footnote-id: ftn1;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span lang="ET" style="font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: AR-SA;">[1]</span></span></span></span></span></a><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"> Liiakasu ehk intressi võtmise uusaegset
kapitalistlikku vormi eristas selle ainulaadne suhe vägivallaaparaadiga.
Niimoodi põhjendab David Graeber kapitalismi teket just Euroopas, mitte
islamimaades ega Hiinas</span><a href="http://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn2" name="_ftnref2" style="mso-footnote-id: ftn2;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span lang="ET" style="font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: AR-SA;">[2]</span></span></span></span></span></a><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">: selle taga polevat määravad religioossed
ega kitsas mõttes kultuurilised põhjused (vrd. Max Weber, kes väitis, et
kapitalismi tekkes on oluline protestantlik – eeskätt kalvinistlik – eetika,
vt. Weber 2007), vaid poliitilised: Islamimaades võeti turuvabaduse põhimõtet
tõsiselt ning kuigi olid olemas kõik põhilised finantsmehhanismid, mis hiljem
Euroopa kapitalismi integreeriti, siis vägivallaaparaati ei rakendatud
turumonopolide kehtestamiseks; Hiinas jällegi oli küll olemas turumonopol ja
majanduse riikliku reguleerimise praktika, aga seal oli poliitiline võim
sügavalt umbusklik majandusliku ja finantsvõimu vastu ning ta oli piisavalt
tugev, et neid vaos hoida. Euroopas sõlmisid majanduslik, panganduslik,
poliitiline ja sõjanduslik võim aga liidu, mille tagajärjel sündis tänapäevane
kapitalism. Kapitalism ei tekkinud mitte turuvabadusest vaid vastupidi,
turumonopolide loomisega (põhiliselt kolonialistlike sõjanduslik-majanduslike
kompaniide, eeskätt Inglise ja Hollandi Ida-India kompaniide näol). Kapitalism
on turuvabaduse ideoloogiat alati kasutanud ühesuunaliselt: kõrvaldada “teiste”
piirangud kaubandusele, ent kiivalt kaitstes omaenda monopolistlikke või
oligarhlikke huve. </span></div>
<div class="a" style="text-indent: 36.55pt;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Moodne finantssüsteem Eurooopas sai alguse linnriigi
võlakirjadeemissiooniga: esimene selline teostati 12. sajandil Veneetsias.
Riigil oli vaja sõjaks raha, ta korjas kohustuslikus korras maksumaksjatelt
laenu, mille eest lubas neile viis protsenti intressi aastas, kusjuures nendel
riigivõlakirjadel lubati olla müüdav, nii et tekkis riigivõlakirjade turg.
Sellises süsteemis saab raha tekitada <b>eimillestki</b>. Muutust Euroopa
finantssüsteemis seostatakse tihti Uuest Maailmast toodud väärismetalliga, ent
tegelikult füüsiliselt ei jõudnud sellest väärismetallist tavaeurooplaseni
mitte midagi, vaid see viidi edasi Hiina, mis oli just üle läinud
sularahamajandusele ja vajas hädasti väärismetalle. Kui väärismetalli laadung
saabus Sevillasse, siis see läks otse genovalaste lattu, aga enne kui see itta
edasi saadeti, laenati selle väärtus valitsejatele sõja rahastamiseks. Vastu
said nad võlakirju, mille pealt valitsus pidi igal aastal neile intressi
maksma. Neid võlakirju sai edasi müüa, ja niimoodi said pankurid peaaegu
lõputult paljundada kulla ja hõbeda tegelikku väärtust.</span><a href="http://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftn3" name="_ftnref3" style="mso-footnote-id: ftn3;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span lang="ET" style="font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: AR-SA;">[3]</span></span></span></span></span></a><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"> </span></div>
<div class="a" style="text-indent: 36.55pt;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Euroopa esimene pärispaberraha trükiti 1694. aastal Inglismaal, kui 40
Londoni ja Edinburghi pankurit andsid William III-le 1,2 miljonit naela laenu
sõjaks Prantsusmaaga. Vastutasuks lubas kuningas luua neil korporatsiooni,
millel on rahatrükkimise monopol (Graeber 2011: 339-340). Seda algset võlga
pole siiamaani tagasi makstud, ja see polegi mõeldud tagasimaksmiseks. </span></div>
<div class="a" style="text-indent: 36.55pt;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Kui me eelmiste süsteemide puhul nägime, et raha esindab tulevikku ning
tõmbab kokku minevikku, siis nüüd hakatakse tulevikku ennast rahaks tegema, nii
et raha mitte üksnes ei <i>esinda</i> tulevikku, vaid <i>paljuneb</i> selle
arvel. Veneetsia esimesest võlakirjaemissioonist peale peetakse mõistlikuks
aastaintressiks 5%; see on kasvutempo, millega raha peaks kasvama. Kapitalism
on sõna otseses mõttes ehitatud tuleviku müümise peale ja metafoor “aeg on
raha” on siin täiesti reaalse tähendusega, millel võivad olla vägagi
konkreetsed tagajärjed selle jaoks, kes ei suuda vajalikul määral kasvada, et
intressi maksta ning niimoodi võlgu jääb. Valitsevates riikides võib see
kodanikule tähendada oma kodust ja varast ilmajäämist; valitsetavates riikides
võib see tähendada näljahäda. </span></div>
<div class="a" style="text-indent: 36.55pt;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">See süsteem poleks mõeldav ilma tõhusa administratiivsete, kohtuliste,
politseiliste ja sõjaväeliste struktuurideta. Nendega lõhutakse anarhilised
vastastikusel abil põhinevad kvalitatiivsed ja implitsiitsed krediidisüsteemid
ja asendatakse need kvantifitseeritud ja eksplitseeritud võlasuhetega.
Kapitalistlik süsteem paisus olulisel määral alates sellest, kui hakati
laialdaselt jagama tarbimislaene, nii et keskmine kodanik sai endale soetada
hüvesid, mis muidu olid piiratud valitud eliidiga, nt. oma maja ja auto
(ühtlasi langes ka nende hind märgatavalt, nii seoses nõudluse kui tootlikkuse
kasvuga). Ühest küljest suurendas see märgatavalt rahvastiku tarbimist ja
teisest küljest köitis inimesed seesmise motivatsiooniga süsteemi külge: nad
olid saanud hüvesid ja rügasid nüüd rõõmuga tööd teha, et laenu tagasi maksta
(koos intressidega!) – või kui rõõmu nappima hakkas, siis kannustas piitsana
hirm neist hüvedest ilma jääda (sest maja ja auto kuuluvad pangale, kuni võlg pole
ära makstud). Sellega viiakse ühiskondlikku mobiliseerimist ning tuleviku
haldamist järgu võrra edasi. </span></div>
<div class="a" style="text-indent: 36.55pt;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Maailmamajanduse arenguga ja globaliseerumisega on tihenenud ja
mitmekesistunud sidemed nii iga ühiskonna sees kui ka ühiskondade vahel. Nüüd
võib mõelda, et korporatiivsed ja riiklikud huvid, millega kapitalismile alus
pandi, hakkavad selle arengut pärssima. Lühinägelikkusest ja ahnusest on
majanduslik võim pannud poliitilist võimu vastu võtma seadusi, mis tulevad
kasuks eliidile, nii et varandus kipub kogunema väheste isikute ja
korporatsioonide kätesse (nn 1%), see aga pärsib globaalset tarbimist, mille
jaoks oleks palju tulusam, kui varandus nii iga riigi sees kui ka eeskätt
riikide vahel jaguneks ühtlasemalt. </span></div>
<div class="a" style="text-indent: 36.55pt;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Nõnda nagu 20. sajandi algupoolel laienesid hüved üha suurematele
ühiskonnakihtidele ja kasvas keskklass, samamoodi võiks ehk lähitulevikus
toimuda arenguid, mis viiksid hüvede ühtlasemale jaotumisele nüüd kogu maailma
elanikkonna seas. Ma ei oska öelda, kas see tähendaks seniste jõukate ühiskondade
mõningast suhtelist vaesemaks jäämist või leitakse intellektuaalsest ja
tehnoloogilisest innovatsioonist ressursse senise taseme hoidmiseks. Igatahes
aga pole kindlasti midagi katki selles, kui domineeriva riigi kodanik sööb
päevas kolme hamburgeri asemel kaks või kannab oma pükse kahe kuu asemel kuus
kuud. </span></div>
<div class="a" style="text-indent: 36.55pt;">
<br /></div>
<div class="a" style="text-indent: 36.55pt;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">
<style>
<!--
/* Font Definitions */
@font-face
{font-family:"Cambria Math";
panose-1:2 4 5 3 5 4 6 3 2 4;
mso-font-charset:0;
mso-generic-font-family:auto;
mso-font-pitch:variable;
mso-font-signature:-536870145 1107305727 0 0 415 0;}
@font-face
{font-family:Calibri;
panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4;
mso-font-charset:0;
mso-generic-font-family:auto;
mso-font-pitch:variable;
mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;}
@font-face
{font-family:SimSun;
mso-font-alt:宋体;
mso-font-charset:134;
mso-generic-font-family:auto;
mso-font-pitch:variable;
mso-font-signature:3 135135232 16 0 262145 0;}
/* Style Definitions */
p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal
{mso-style-unhide:no;
mso-style-qformat:yes;
mso-style-parent:"";
margin-top:0cm;
margin-right:0cm;
margin-bottom:10.0pt;
margin-left:0cm;
line-height:115%;
mso-pagination:widow-orphan;
mso-hyphenate:none;
font-size:11.0pt;
font-family:Calibri;
mso-fareast-font-family:SimSun;
mso-bidi-font-family:"Times New Roman";
mso-ansi-language:ET;
mso-fareast-language:AR-SA;}
p.a, li.a, div.a
{mso-style-name:a;
mso-style-unhide:no;
margin:0cm;
margin-bottom:.0001pt;
text-align:justify;
mso-pagination:none;
mso-hyphenate:none;
font-size:12.0pt;
mso-bidi-font-size:10.0pt;
font-family:"Times New Roman";
mso-fareast-font-family:"Times New Roman";
mso-ansi-language:EN-GB;
mso-fareast-language:AR-SA;}
.MsoChpDefault
{mso-style-type:export-only;
mso-default-props:yes;
font-size:10.0pt;
mso-ansi-font-size:10.0pt;
mso-bidi-font-size:10.0pt;}
@page WordSection1
{size:612.0pt 792.0pt;
margin:72.0pt 90.0pt 72.0pt 90.0pt;
mso-header-margin:36.0pt;
mso-footer-margin:36.0pt;
mso-paper-source:0;}
div.WordSection1
{page:WordSection1;}
-->
</style>
</span></div>
<div class="a" style="tab-stops: 49.65pt 10.0cm 666.25pt 694.6pt; text-indent: 36.55pt;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">DeLanda, Manuel 2000. <i>Thousand Years of
Nonlinear History</i>. New York: Swerve Editions.</span></div>
<div class="a" style="tab-stops: 49.65pt 10.0cm 666.25pt 694.6pt; text-indent: 36.55pt;">
<a href="http://www.blogger.com/null" name="OLE_LINK19"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Graeber, David
2011. <i>Debt. The First 5000 Years</i>. New York: Melville House Printing.</span></a><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"></span></div>
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"></span><span lang="EN-GB"></span>
<div class="a" style="tab-stops: 49.65pt 10.0cm 666.25pt 694.6pt; text-indent: 36.55pt;">
<span lang="EN-GB">Stiglitz, Joseph E.; Walsh, Carl E. 2006. Fourth Edition, New York:
Norton.</span></div>
<div class="a" style="tab-stops: 49.65pt 10.0cm 666.25pt 694.6pt; text-indent: 36.55pt;">
<span lang="EN-GB"><a href="http://www.blogger.com/null" name="OLE_LINK18"></a></span><span style="mso-bookmark: OLE_LINK18;"></span><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"></span></div>
<div class="a" style="tab-stops: 49.65pt 10.0cm 666.25pt 694.6pt; text-indent: 36.55pt;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Weber, Max 2007, <i>Protestantlik eetika
ja kapitalismi vaim</i>. Tallinn: Varrak. </span></div>
<div class="a" style="text-indent: 36.55pt;">
<br /></div>
<div style="mso-element: footnote-list;">
<br clear="all" />
<hr align="left" size="1" width="33%" />
<div id="ftn1" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="http://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref1" name="_ftn1" style="mso-footnote-id: ftn1;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: AR-SA;">[1]</span></span></span></span></span></a><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="mso-tab-count: 1;"> </span>
Aegade jooksul on ühe leitmotiivina ringelnud viha selliste liiakasuvõtjate
vastu, ning mõnes ühiskonnas – näiteks keskaja Euroopas – rakendati meetmeid
selle piiramiseks: intressi ei tohtinud kristlane teiselt kristlaselt võtta,
küll aga lubati seda teha juudil. Sellega löödi kaks kärbest ühe hoobiga:
kanaliseeriti liiakasuvõtjatevastane viha juutide peale ning ühtlasi oli
valitsejatel võimalik varuvariandina juutidelt nende varandus vägivallaga
lihtsalt ära võtta, kartmata ühiskonna halvakspanu (või pälvides selle eest
koguni kiitust).</span></div>
</div>
<div id="ftn2" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="http://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref2" name="_ftn2" style="mso-footnote-id: ftn2;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: AR-SA;">[2]</span></span></span></span></span></a><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="mso-tab-count: 1;"> </span>
See pole ilmselt ainus tegur. Lisaks allpool viidatud kultuurilistele
asjaoludele (Max Weber) mängis ilmselt oma osa ka puhtalt süsteemi loogika, vt.
DeLanda 2000.</span></div>
</div>
<div id="ftn3" style="mso-element: footnote;">
<div class="MsoFootnoteText">
<a href="http://www.blogger.com/blogger.g?blogID=5050933796259721298#_ftnref3" name="_ftn3" style="mso-footnote-id: ftn3;" title=""><span class="FootnoteCharacters"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="mso-special-character: footnote;"><span class="FootnoteCharacters"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: AR-SA;">[3]</span></span></span></span></span></a><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="mso-tab-count: 1;"> </span>
See mehhanism toimib tänapäevani, vt Stiglitz ja Walsh 2006: 622-626 “Kuidas
pangad tekitavad raha”.</span></div>
</div>
</div>
Margus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com0