(Mardiga autos, 3. oktoobril)
Praegu joonduvad poliitilised parteid inimeste järgi, aga võiks olla vastupidi, nii et inimesed jaotuksid poliitilisi parteisid pidi. Oleksid objektiivsed kriteeriumid, mille järgi oleksid määratletud ütleme 4, 6, 8 või mingi muu arv parteisid, ja inimesed jaotuksid nende vahel lihtsalt selle järgi, kuhu nad oma hoiakute ja veendumuste põhjal kuuluvad. Näiteks (seda näidet ei tule võtta siduvana; välmida võib mõne muu jaotuse; see on ühiskondliku kokkuleppe asi) majandusliku ja ühiskondliku, liberaalsuse ja konservatiivsuse, mõõdukuse ja äärmuslikkuse alusel oleksid:
majanduslikud mõõdukad liberaalid
majanduslikud äärmuslikud liberaalid
majanduslikud mõõdukad konservatiivid
majanduslikud äärmuslikud konservatiivid
ühiskondlikud mõõdukad liberaalid
ühiskondlikud äärmuslikud liberaalid
ühiskondlikud mõõdukad konservatiivid
ühiskondlikud äärmuslikud konservatiivid.
Nõnda oleks 8 parteid olemas. Ei pea jaotama binaarselt, yinyangi’likult, vaid võib muidugi olla mõni muu jaotus, nt viie faasi alusel.
Hõlbustuseks oleks igal parteil oma nimi. Igaühele vastaks oma värvus, loom, lind, kala, putukas, taim, kivim; 8 partei puhul näiteks ka ilmakaar. Kogu maailm muutuks kohe väga tähenduslikuks. Praegu on teil lihtsalt pruun pintsak, sinised teksad ja must arvuti; toidate akna taga leevikest ja peate aias seedermändi. Aga tulevikus hakkab see kõik viitama poliitilistele valikutele.
Eri mõõtmetes võib eri loogika alusel muidugi inimene kuuluda eri parteidesse. Nõnda kaoks ära praegune eksklusiivsus. Inimene olekski korraga mitmes parteis, oma eri mõõtmete alusel.
Kaoks ära parteide triivimine poliitilisel maastikul. Iga partei oleks paigas ja triiviksid inimesed. Kui mõni ühiskondlik konservatiiv avastab endas äkki üldinimliku armastuse (jian’ai), siis liiguks ta automaatselt teise parteisse. Nõnda võiks mõni parteitöötaja tööle tulles avastada, et ta on ümber suunatud sootuks ühe teise partei juurde tööle ning võib niimoodi kergesti tööle hilineda, kui ta sellega eelnevalt arvestada pole osanud.
