Reformierakonna maailmavaade

Kommentaare

Reformierakonna ametliku maailmavaate kohta

Meie poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada.

Kuidas tõlgendada selle valguses RE reaktsioone Silver Meikari sõnavõtule? Kas tunnustati tema vabadust ise otsustada?

Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia. Täpsemalt inimese vabaduse ülimuslikkusest mis tahes ühiskondlike institutsioonide ja eeskätt riigi suhtes.

Kas RE tunnustab Silver Meikari ja arvukate RE-d kritiseerinud inimeste ülimuslikkust RE kui institutsiooni ees?

Liberaalidena usume, et iga inimene on parim otsustaja omaenese huvide üle ja seepärast tuleb talle otsuste tegemiseks tagada maksimaalne ühiskondlikult vastuvõetav vabadus.

Kuidas on see seotud RE juhtorganite esitatud nõudmisega, et RE liikmed esmalt partei ehk institutsiooni sees asju arutaksid? Kuidas seostada seda maailmavaatelist loosungit ülekuulatud RE liikmete ilmutatud parteidistsipliiniga?

Liberaalid pooldavad ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga tarbimiselt. Kuna investeeringud teenivad kogu ühiskonna huve (arendades majandust, kasvatades ühiskonna jõukust ja luues töökohti), siis peaksid need olema maksuvabad. Madalama sissetulekuga inimeste kaitsmisel pooldab liberalism maksuvaba miinimumi kehtestamist, mille piiri tuleb järk-järgult tõsta.

Kuidas on esimese lausega seotud see, et dividende Eestis ei maksustata?

Liberalismi eetiliseks aluseks on partnerlus ja solidaarsus: turul saab edukalt tegutseda see inimene või firma, kes arvestab teiste huvide ning vajadustega. Kasumit saavad teenida vaid need tooted ja teenused, mida keegi vajab.

Viimane lause kuulub kaasaegse tarbimisühiskonna kontekstis pigem huumorivalda.

Riigistatud ja monopoolne tootmine aga pakub vaid neid kaupu ja teenuseid, mida ta ise arvab inimesi vajavat. Pahatihti osutub see arvamus ekslikuks!

Tundub, et viimasel ajal on sagedamini nähtud vastupidist, kuidas on ekslikuks osutunud arvamus, et mingite kaupade ja teenuste riigistatud ja monopoolne tootmine pole vajalik. Meenutagem Eesti Raudteed. Või praegu eesseisev elektrihinna järsk tõus seoses “vabaturuga”, millega kaasneb paratamatult kõikide kaupade hindade tõus. Elektritootmine ja elektri transport on olemuslikult monopoolne: igasse majja tuleb ikkagi ainult üks traat. Siin ei saa olla vaba sisulist konkurentsi.  

Liberaalsete ideede sihtgrupiks on vabad omanikud, kes konkureerivad üksteisega erapooletute reeglite alusel.

Mis mõttes on reeglid erapooletud, kui praeguse maksusüsteemi puhul kulutavad väiksema sissetulekuga inimesed rohkem sissetulekust maksudele ja sundkulutustele? Sellised reeglid ei saa põhimõtteliselt olla erapooletud. Mil määral peavad nad antud juhtumil silmas ühishüve?

Liberaalid eeldavad, et isiklikes huvides tegutseja ning isikliku vara ja raha kasutaja käitub efektiivsemalt ja vastutavamalt...

Kitsalt isiklikes huvides tegutseja võib käituda tõepoolest tõhusamalt, aga kuna ta ei pea arvestama üldist hüve, siis ei ole see kuidagi seotud laiemas mõttes vastutustundliku käitumisena. Näiteid sellest, kuidas erafirmad laastavad ja laostavad ühiskondi, kogukondi, keskkonda ja üksikisikuid, ei jõua üles lugeda (ma tooksin ühe näitena Monsanto). Seevastu kogukond, mis peab silmas kõigi selle liikmete huve, käitub loomuldasa vastutustundlikumalt.

...kui võõra varaga opereeriv riigiametnik. Kuna riik pole oma tulu teeninud, vaid omandanud selle maksudena, on tal ka paratamatu kalduvus käia selle varaga umber lohakamalt ja ebaefektiivsemalt, kui seda teeks eraisik omaenese teenitud varaga.

See on kummaline arusaam riigist ja kui RE käsitleb riiki sellise võõrandunud ja inimvaenuliku institutsioonina, siis jääb ülepea arusaamatuks, miks nad kõrgetesse riigiametitesse pürgivad. Aga miks peaks riik olema võõras? Riik peaks ju olema kõik tema kodanikud ehk see on täiesti oma. Kui riik osutub võõraks, siis on just nimelt midagi lahti institutsioonidega või poliitilise kultuuriga. Tekib küsimus: kuidas üldse saab vastutustundlikult riiki juhtida erakond, mis peab riiki olemuslikult vastutustundetuks ja riigiteenistujaid lohakateks ja ebaefektiivseteks?

Autoritaarse riigi kohta võib ehk tõesti öelda, et ta pole oma tulu teeninud, vaid omastanud maksudena. Aga demokraatlik riik on just nimelt oma tulu teeninud. Inimesed ja asutused maksavad makse, kuna nad usaldavad riiki kui ühishüve ega pea seda enda suhtes võõraks. Demokraatlikus riigikorras saab põhimõtteliselt iga üksikisik ja iga kodanikuühendus kaasa rääkida selle ühise jõukuse jaotamisel ning demokraatiakultuuri eesmärk on leida ühise arutelu käigus sobivad vahekorrad valdkondade vahel, kuidas seda jõukust kasutada. Kas mitte RE selline maailmavaateline eeldus ei kätke endas üleskutset maksudest kõrvalehiilimiseks (miks ma peaksin maksu maksma riigile, kui see on mulle võõras ja isegi minu suhtes vaenulik?)?

Olulisel kohal on meie jaoks sallivus: vabadus ja inimväärikus ei tunne rahvuslikke piire.

Millistes RE aktsioonides me võime näha nende sallivat suhtumist Eesti venekeelsesse elanikkonda? Kuidas on seotud sallivusega RE juhtfiguuride avaldused lapsetoetuste puhul (vanemad joovat selle maha) või nende varjamatu seksism (üks hiljutisi näiteid: Jürgen Ligi avaldus Kaja Kallase kohta)?

Liberaalid on valmis poliitiliseks koostööks kõikide erakondadega eeldusel, et viimased ei tegutse avalikult ega varjatult demokraatliku riigikorralduse vastu.

Demokraatlik riigikorraldus tähendab esiteks demokraatlike institutsioonide kaitsmist ning demokraatliku kultuuri arendamist.

1) Mis esimest puudutab, siis kuidas seostada sellega katse võtta vastu ACTA, DASA, riigikogu eetikanormid ja sekkumine prokuratuuri töösse (vt intervjuu peaprokurör Norman Aasaga), mis kõik meediaruumis leiduvate käsitluste järgi piiravad sõnavabadust, raskendavad korruptsioonivastast võitlust ning edendavad ebavõrdset kohtlemist (nt parlamendierakonnad versus teised kodanikuühendused)?

2) Mis teist puudutab, siis mil moel on sellega seotud RE juhtfiguuride avaldused, mida avalikus ruumis sõnavõtnute enamik tunnetab valena, ülbena, halvustavana, seksistlikuna, demagoogilisena? Pärast selliseid avaldusi ja käitumist, mida RE juhtfiguurid on viimasel ajal praktiseerinud, julgen arvata, et Lääne-Euroopas poleks ükski valitsus püsima jäänud.