Ligi

Seletusi Ligi esinemisele "Kolmeraudses".

“mina hästi ei mõista põlvkonda [st Kaja Kallast], kes vahetult asjasse puutuvate inimeste asemel suhtleb maailmaga”

St Ligi ei mõista inimesi, kes ei järgi relvavendade-moraali (vt Aare Pilve analüüsi), vaid suhtleb avalikkusega. Tundub, et Ligi mõistab ainult piiratud, erakondlike (või relvavendlike) huvide taotlemist ega ühishüve taotlemist,

“Eks ma ka olen käinud koosolekul ja vaadanud, kuidas noored debattidel osalevad, siis tema [Kaja Kallase] kaunid suured silmad on tavaliselt tema kinnise suu kohal.”

Seksistlik avaldus, viidatakse naisterahva füüsilisele aspektile. St ei arvesta inimesega, vaid ta redutseeritakse oma mingile aspektile. Ja kui olukord ongi selline nagu kirjeldatud, siis võib väga vabalt olla, et RE koosolekutel domineerivad alfaisased, kes teistele sõna ei annagi. Probleem võib olla RE töökultuuris, mitte nimetatud isikus.

“Eks mina olen sellise vana isase, või kuidas peaks ütlema, jõhkra veterani rollis, kes sekkub listides”

Varjamatu seksism. Eesti üks oluline probleem on just nimelt selliste “isaste” valitsemine.

“kõigis erakondades on olnud seda, et inimesed, andes nimelise annetuse, tegelikult on raha saanud mujalt, teistelt inimestelt.”

Ligi sisuliselt kinnitab, et ka RE-d on niimoodi rahastatud. Mis tähendab möönmist, et justiitsminister ja peaminister on valetanud.

“Kindlasti oli nende tunnistajate hulgas selliseid, kes andsid kohmakaid vastuseid ainult sellepärast, et nad olid solvunud.”

Tundub tõesti loomulik, et kui inimene on solvunud, siis ta ütleb, et sai raha ämmalt, võttis kapist või teiselt arvelt.

“Hea mees [Siim Kallas], uskusime temasse ja ei pidanud kaabakaks, aga minna talt küsima, et «kuule, kuidas..» Talle kindlalt oli see kriminaalasi ebaõiglane, sest otsest vastutust ei polnud, aga oleks võinud ju küsida, et «palju Eesti Pank teadis, Põhja-Eesti Pank tegi, aga palju sa tegelikult sellega…» Me ei läinud, sest ta oli võimu käes, me ei tohtinud panna teda olukorda, kus ta oli kaitseasendis, see oli hoopis teine situatsioon. Me uskusime temasse, ta ei ole pätt, ta ei ole midagi varastanud. Uskusime, et ta võis olla teinud olulisi vigu, ilma olemata siis vastutav, mida ka kohtuotsus näitas, aga ajada inimesele peale sellises olukorras, see on julm ja inimlikult sa ei taha seda tegelikult.”

Teisisõnu, RE-s taandub kõik uskumisele. Nagu rindevõitlejatel (vt. todasama Aare Pilve analüüsi) või maffias – grupikaaslast toetatakse ja teda usutakse kõigest hoolimata, sest see peab tagama grupi säilimise. Ligi seletab meile avalikult, et teda huvitab eeskätt RE säilimine ja ta seab RE huvid ettepoole üldsuse huvidest.

“Keegi ei saa aru, milliseid põdemisi ja milliseid võitlusi me võitleme.”

Mina sooviksin, et nad lõpetaksid võitlemise ja tegeleksid ühisasjaga ning teeksid seda avalikult ja läbipaistvalt

“Ja ma ei näe mitte kedagi, kes meie asemel seda saaks teha. Ma ütlen ausalt, ei ole poliitikute hulgas tegelikult pädevust, kes meid lihtsalt skandaali järel saaks asendada selles võitluses.”

See on üdini ebademokraatlik hoiak. Ligi nimetab ennast ja teisi valitsusliikmeid asendamatuteks. Kui siia liita rahva palav armastus nende vastu, siis ongi meil selles suhtes sama olukord kui Nõukogude Liidus.